KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Kohtuistungi aeg 15.september, 02.november ja 01.detsember 2009.a. Ot

§§ 199lg.

1 ja 25 lg. 1 ja 3 ning 199 lg. 2 p.4 järgi ja 209 lg. 2 p.p. 1 ja 3 järgi; Z.U süüdistuses

§ 209lg.

2 p.p.1 ja 3 järgi Z.J, isikukood xxx, EV kodanik, emakeeleks eesti keel, põhiharidusega, perekonnaseisult vallaline (faktiline abielu) kahte last omav, OY Senno Group tööline, 7 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 02.märtsil 2005.a. Rapla Maakohtu poolt

§ 215lg. 2 p.1 järgi vangistusega kaks

§ 74lg. 1 kohaselt kaheksateist

§ 424

järgi rahalise karistusega, elukoht xxxxxxxxxxxx x xx x xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx, alates 05. märtsist 2009.a. vahistatud, Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav

§§ 199lg.

1; 25 lg. 1 ja 3 ning 199 lg. 2 p.4; 209 lg. 2 p.p. 1 ja 3 vandeadvokaat Eve Jundas Z.U , isikukood xxx, EV kodanik, emakeeleks eesti keel, perekonnaseisult vallaline (faktiliselt abielus, ühte last omav), 6 klassilise haridusega, Skylimit OÜ juhatuse liige, karistatud 20.detsembril 2002.a. Saare Maakohtu poolt KrK §§ 139 lg. 2 p.p.1, 2 ja 3 ja 141-1 lg. 3 p.1 järgi ning varasema kohtuotsuse alusel kokku nelja

2 Süüdistus § 199 lg. 2 p.p. 4, 6, 7 ja 8 järgi vangistusega üks

§ 209lg. 2 p.p. 1 ja 3 Kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik Kohaldatud menetlusnormid RESOLUTSIOON Kr

MS §§ 180 lg. 1 ja 3; 301; 305 lg.1; 315 lg. 1, 4, 5 ja 8; 318 lg.1 ning 319 lg. 1 ja 2, Süüdi tunnistada Z.J

§ 199lg. 2 p. 4 kuud. järgi ja karistada teda vangistusega kuus

§ 209lg. 2 p.p. 1 ja 3 järgi ja karistada teda vangistusega üks

§ 64lg. 1 kohaselt lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks ja liitkaristuseks mõista kahe kuriteo eest üks

§ 65lg. 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Rapla Maakohtu poolt 02. märtsil 2005.a. mõistetud kahe

§§ 209lg. 2 p.p. 1 ja 3 järgi ja karistada teda vangistusega kaks

§ 74lg 1 kohaselt ei pöörata vangistust täies ulatuses täitmisele, kui Z.U kahe

§ 75lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid.

Z.U on katseajal kohustatud elama kohtule nimetatud elukohas s.o xxxxxxxxxxx xxxx xx x, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks elukohast lahkumiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa ja elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada Z.U päevast. suhtes alates kohtuotsuse jõustumise Välja mõista Z.J-ilt ja Z.U-lt solidaarselt Hobirent OÜ (registrikood 11323781) 642 542 krooni kuriteoga tekitatud materiaalse kahju hüvituseks. Välja mõista Z.J-ilt ja Z.U-lt kummaltki Hobirent OÜ esindajale makstud tasu hüvituseks. Välja mõista Z.J-ilt kasuks 3176 krooni riigi tuludesse 6525 krooni sundraha ja 4635.60 krooni kaitsja 3 töötasu hüvituseks. Välja mõista Z.U-lt riigi tuludesse 6525.- krooni sundraha ja 7730.- krooni kaitsja töötasu hüvituseks. Riigi tuludesse välja mõistetud summasid on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr. 221023778606 Swedbankis; tasumisel märkida kohtuasja number 1-09-5045 ja viitenumber 2800049696. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus nende nõuete osas sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast Pärnu Maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu Z.J süüdistatakse Rapla maakonnas Kaiu vallas OÜ Kaiu LT teraviljakompleksi juures asunud metallesemete varguses, mis seisnes järgmises: 2006.a. jaanuarikuus avaldas Z.J ÜRle, et Rapla maakonnas Kaius tema tuttava maal asuvad osaliselt lahti lõigatud raudteevaguni tsistern, kaks 10 meetrist raudtoru ja 6 meetrine raudtala ja et tal on õigus neid esemeid müüa. Selle peale tasus Ü.R Z.J-ile esemete eest 5000 krooni ja 02.veebruaril 2006.a. viis ÜR nimetatud kohast veoautoga ära raudteevaguni tsisterni, kaks 10 meetrist raudtoru ja 6 meetrise raudtala kokku väärtusega 53 658 krooni. Z.J tegu on kvalifitseeritud võõra vara salajase vargusena teiste isikute ärakasutamise teel s.o.

§ 199lg.

1 ette nähtud kuriteona. 2006.a. jaanuarikuus avaldas Z.J ÜRle, et tal on õigus müüa Rapla maakonnas Kaiu vallas Kaius kartulihoidla juures asuv OÜ-le Kaiu LT kuuluv 6 meetri pikkune tünn ja 25 kuupmeetrine teraviljamahuti, mille peale maksis Ü.R Z.J-ile 2000 krooni. 05. veebruaril 2006.a. püüdis ÜR koos ARga samast kohast nimetatud tünni ja mahutit (kokku väärtusega 4446 krooni) tükeldada ja ära vedada, kuid vargus jäi lõpule viimata OÜ Kaiu LT juhatuse liikme sekkumise tõttu. Z.J tegu on kvalifitseeritud võõra vara salajase vahendliku varguse katsena s.o.

§§ 25lg.

1 ja 3 ning 199 lg. 2 p. 4 ette nähtud kuriteona. Z.J süüdistatakse veel selles, et ta koos Z.U-ga olles ajendatud Z.U lubadusest maksta talle rendileandjalt maastikusõiduki (ATV) väljapetmise eest 12 000 krooni, omamata kavatsust lepingutingimusi täita ja ATV-d tagastada, rentis 11.jaanuaril 2008.a. kell 14.00 paiku Pärnus Paide mnt 11 asuvast OÜ-st Hobirent enda nimele ATV Suzuki LT-A700 4 registreerimismärgiga XXXXXX väärtusega 127 000 krooni, andes OÜ Hobirent OÜ juhatajale HVle tegelikkusele mittevastavaid andmeid: valetas oma elukoha ja lubas ATV tähtaegselt s.o. 12.jaanuariks 2008.a. tagastada. Seejärel andis enda valdusse saadud ATV üle EMle, kes koos JJga viis sõiduki Pärnus Pärja tn 6 maja juurde, kus andis ATV üle Z.U-le. Z.Jegu on kvalifitseeritud

§ 209lg.

2 p.p. 1 ja 3 ette nähtud kuriteona- varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, olles varem vargusi toime pannud isikuks ja koos teise isikuga Z.U süüdistatakse selles, et ta varem varguste eest kriminaalkorras karistatud isikuna tegi Z.J-ile ettepaneku petta rendileandjalt välja ATV ja lubas selle eest Z.J-ile maksta 12 000 krooni ning leppis EMga kokku rentida ATV äratoomiseks haagis. Ajendatuna Z.U ettepanekust rentis Z.J 11.jaanuaril 2008.a. kell 14.00 Pärnus Paide mnt 11 asuvast OÜ-st Hobirent enda nimele ATV Suzuki LT-A700 registreerimismärgiga XXXX XX väärtusega 127 000 krooni, andes OÜ Hobirent juhatajale HVle tegelikkusele mittevastavaid andmeid- valetas elukoha kohta ja lubas ATV tähtaegselt tagastada. Samal päeval võttis Z.U ATV Z.J-ilt teiste isikute vahendusel enda valdusse ja andis Z.J-ile 12 000 krooni. Seega töötas Z.U välja kuriteo toimepanemise plaani, muretses ATV äraviimiseks transpordi, lubas ATV väljapetmise eest Z.J-ile tasu ja sai kannatanus tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu. Neil põhjustel on Z.U tegu kvalifitseeritud

§ 209lg.

2 p.p. 1 ja 3 ette nähtud kuriteona. Süüdistatavate ütlused Z.J tunnistab end Kaiu LT OÜ metalli varguses süüdi. Tema ütlustest nähtub, et ta sai kelleltki teada ÜRst, kes ostis kokku metalli ja sai ka Ü.R telefoninumbri, enne ta ÜR ega A R ei tundnud; ta helistas ÜRle ja pakkus metalli müüa; ta tahtis müüa Kaius kuivati juures asunud tsisterni, ta teadis seda tsisterni, sest on sündinud Kaius ja elanud seal kuni 2000.a., tsistern oli ühe talu maa juures, selle maa omanik on Z.J tuttav RT, viimane öelnud, et see tsistern on tema maa peal kogu aeg olnud, R.T maa ulatus kuni kuivatini välja, R.T öelnud veel, et ta ei tea, kellele see tsistern kuulub ja et keegi pole selle vastu huvi tundnud, raudtala vist oli ka seal samas, Z.J teadis, et R.T omad need esemed polnud, R.T ei ole öelnud, et viige metall ära; Z.J näidanud Ü.Re selle koha ette, kus metall asus; esimene summa, mille Ü.R maksis, oli 5000 krooni. Mõne päeva pärast võttis ta uuesti Ü.Rga ühendust, nad said Raplas kokku ja sõitsid Kaiu, kus näitas ette esemed väetisehoidla kõrval ja kartulihoidla juures. R.T maa juures see ei olnud, R.Tga ei ole ta metallist midagi rääkinud. Teisel korral maksis ka Ü.R raha, see oli autos, kas teel Raplasse või mujal, summa oli sel korral väiksem, tal oli vajadus alkoholi osta. Z.J tunnistab end süüdi ka kuriteos

§ 209lg.

2 p.p. 1 ja 3 järgi. Tema ütlustest nähtub, et ta pidi oma pere tuleviku pärast kiiresti võlad ära maksma , eriti tähtis oli maksta võlg Kuressaares elavale O.Kle, ta ei olnud kavatsust ATV-d tagasi viia, lepingu tegemisel nimetas ta oma varasema elukoha XXXXX XXXXXXX XXXXXXX XXXXXXXX X., tegelikult elas sel ajal XXXXXXXXX XXXXXXXX XXXXX; ta küsis Z.U-ltraha laenuks ja helistas talle, Z.U ei olnud aga raha anda; küll aga ütles Z.U, et kui tood ATV, siis saan sulle raha anda, see olnud ainus võimalus, kogu see jutt olnud telefoni teel; Z.U pakkus välja, et ATV-d saab rentida, kas sama või järgmise telefonikõne kõne ajal nimetas Z.U paar kohta, kust rentida; Z.J otsis ise välja telefoni numbrid ja võttis ühendust, Z.U lubas maksta 12 000 krooni, kui on selle ATV-ga Saaremaale jõudnud; Z.J juhiluba ei ole, ta helistas ainult Hobirenti ja seletas, et teede peale sõitma ei lähe, sel tingimusel lubati ATV rentida; pärast seda helistas ta Z.U-le 5 tagasi, kellegi teisega sel teemal ta ei rääkinud; transpordi pidi vaatama Z.U, Z.J põhiküsimus olnud sel päeval raha ära maksta; Z.U pidi ise tulema ATV- le järgi; kui Z.J oli Pärnusse jõudnud, siis Z.U helistas ja ütles, et ta ise ei jõua ja et tuleb keegi teine, Z.U käskis Z.J oodata ühte tumedat BMW-d; Z.U juhatas ta sinna kohta, kus BMW-d oodata, pärast toodi ta samase kohta tagasi, elukaaslane ootas seni seal, nad kasutasid sel päeval O.K autot, millel ei olnud haakekonksu; Z.J kinnitab, et ta ei tunne Pärnut, BMW-ga tuli kaks meest, kes teadsid teed Hobirenti, üks mees läks vahetult enne autost välja; sõidu ajal veel rääkinud Z.J telefoni teel mehega, kellele ta võlgu oli; Hobirendis maksis ta tagatisraha kuskil 2000 krooni, selle andnud talle BMW-s juhi kõrval istunud mees; Z.U öelnud enne, et tagatisraha antakse autos; samas kohas, kus ta enne peale tuli, läks ta ka BMW-st välja, kokkuleppe kohaselt Z.U-ga pidi ta sõitma samal päeval Saaremaale; ta sõitis autoga Opel Calibra, millega oli samal päeval sõitnud Raplast Pärnusse ja sellega sõitis edasi ka Saaremaale, autot juhtis elukaaslane; Z.U-ga kohtus ta Virtsu sadamas ja seejärel Kuressaares, kus leppisid kokku aja ja koha, kus Z.U pidi raha üle andma; Saaremaale jõudsid nad kuskil pärastlõunal; Z.U oli kaubikuga, Z.U andiski Kuressaares talle 12 000 krooni, nagu oli kokku lepitud; Z.J arvab, et Z.U teadis, et ATV on renditud ja tuleb tagasi viia; kannatanu võttis telefoni teel ühendust ja Z.J teab, et teda käidi kodus otsimas, esmalt palus ta lepingu aega pikendada, kuna lootis saada rahaasjad korda ja Z.U-le 12 000 krooni tagasi anda ja ATV tagasi viia; ta ei julgenud kuskil liikuda, 12 000 krooni pidi sama päeva õhtuks olema O.Kle ära viidud; Z.J-ilei ole meeles, kas ATV-l olid peal niisugused kirjad, et tegu oli rendisõidukiga; Z.J kinnitab, et ta ei oleks ise selle peale tulnud, et ATV nii võtta; Z.U-le ta midagi võlgu ei olnud; ta ei tea, mida Z.U selle ATV-ga tegema pidi; Z.U ainult öelnud, et kui ATV tood, siis saan rahaliselt aidata, Z.U teadnud, et tal raha ei ole, Z.U-ga oli ta kunagi varem sadamas järjekorras kohtunud ja neil oli jutuks, et Z.U läheb hästi ja et äkki saab aidata; elukaaslasele ta raha laenamisest ei rääkinud; Z.J kinnitab, et tema kindlasti ei näidanud BMW meestele, kuhu sõita, ATV oli kohe Z.U-le mõeldud ja tagasi Z.U seda andma ei pidanud; kuhu rendileping, sai, seda ta ei tea, Z.U kätte ta seda ei andnud; Z.U ei ole raha tagasi küsinud; ta ei mäleta, mida vastas HVle, ta palus pikendada rendi aega, et ATV hiljem tagasi viia, ta lootis kogu raha Z.U jaoks tagasi saada, lepingut tehes oli ta sundolukorras oma võla pärast ja ei leidnud muud väljapääsu, pärast ATV rentimist 2008.a. jaanuaris asus ta elama ja tööle Z.U ja oli seal kuni 2009 märtsini, mil vahistati; võlg O.Kle oli 2-3 kuud vana, ta ei tea, millal oli esialgne tagastamise aeg. Z.U ei tunnista end süüdi. Ta tunnistab küll ATV enda valdusse saamist Z.J-ilt, kuid kinnitab, et ei tahtnud seda kannatanult välja petta. Z.U ütlustest nähtub, et Z.J helistas talle korduvalt ja tahtis laenu; Z.U öelnud, et neid on laene antud küll, aga rahad ei taha tagasi tulla, Z.J vajas raha O.Kle autorendi tasumiseks, juttu oli 12 000 kroonist, jutuajamised olid telefoni teel, Z.U öelnud, et ta vajab tagatist, lõpuks pakkunud Z.J välja ATV, laenu küsimise ja andmise vahe olnud kuskil 2 nädalat, selle aja sees nad ei kohtunud, vaid rääkisid ainult telefoni teel; Z.U nõustus ATV kui tagatisega, muidu pakkus Z.J välja igasuguseid tagatisi, lõpuks Z.J helistas ja teatas, et pakub ATV, tal pidi kiire olema; päev varem vist rääkis Z.J ka ATVst, Z.U ise viibis selle helistamise ajal Tartus, Z.J ütles, et tema autol ei ole konksu; seejärel helistas Z.U helistas EMle ja küsis, kas viimane saab osutada transporditeenust ja andis Z.J telefoninumbri, Z.J ütles, et ta ootab Pärnus raudteejaama juures ja ei oska mujale minna, E.M küsis, kas Z.U maksab haagise rendi ja veo eest, selle eest Z.U ka tasus hiljem EMle 300 krooni; Z.U öelnud EMle, et Z.J ootab raudteejaama juures, E.M ütles, et ta läheb pärast Pärja tänavale, seal said nad kokku ja Z.U pani ATV oma auto peale ja sõitis Saaremaale, ta pidi Z.J-iga praami peal kokku saama, ta sai aru, et Z.J tahtis seda asja elukaaslase eest varjata, praami järjekorras ei tahtnud ta elukaaslase nähes ATV-d koos üle vaadata, pärast kohtusid nad Kuressaares bussijaama juures, enne viis Z.U ATV EO juurde katlamaja ruumi, pärast andis ta Z.J-ile 12 000 krooni, tagasi pidi Z.J andma raha paari nädala jooksul, 6 registreerimismärk oli ATV-l siis küljes, isiklikult seda ATV-d ta ei kasutanud, sest polnud niisugust aega, kuskil kuu aja pärast nägi ATV-d ML, kes küsis ATV-d kasutada, Z.U andis selleks loa, siis Z.J enam telefonile ei vastanud, Z.U ei näinud ATV-l ühtegi rendileandja kleebist ja ei tea, kes ATV-lt numbrimärgi ära võttis, see võis ära kaduda, kui juba mööda metsi sõites tuled olid katki läinud, M.L käis ATV-ga kalal, Z.U ostis temalt kala; Z.J-ilt ATV-d vastu võttes ta ei teadnud, kust see pärit on ja arvas, et see on kellegi Z.J sõbra oma; JJ-i ta ei tunne, ATV üleandmise juures olid E.M ja J.J, ATV rendi ettemaksuks ei ole ta E.Mle ega kellelegi teisele raha andnud; millalgi kuulis ta M.L käest, et politsei viis ATV ära, Z.U sõitnud ATV-ga ainult auto pealt maha, ta ootas, et Z.J tuleb ikka raha tagasi tooma; M.L hoidis ATVd samas katlajamas, ühtegi dokumenti E.M ega Z.J ei andnud, rendilepingut ka mitte, Z.J-iga tutvus ta 2003.a. Murru vanglas, 2007.a. lõpus kohtus ta Z.J-iga mõned korrad juhuslikult, ta andis Z.J-ile telefoninumbri, mida kahetseb siiani, nad vist kohtusid kahel korral paaripäevase vahega, raha küsis Z.J esimest korda 2007.a. lõpus või 2008.a. algul telefoni teel, Z.J väitis siis, et ta elab Rapla külje all, katlamaja ruum oli EO käest üüritud, Z.U teadis, et see on turvaline koht, uks oli aga lahti, see oli teiste majade vahel nähtavalt kohal, kuidas politsei jälile jõudis, seda Z.U ei tea; samuti ei tea Z.U, kust Z.J Hobirendi leidis, Z.U ei teagi, kus see koht on; ta ei ole Z.J-ile ühtegi rentimise kohta nimetanud ja ei teadnud siis üldse, et ATV-sid saab rentida; ta ei ole Z.J kuskile juhatanud, vaid juhatas E.M Z.J juurde, Z.U ei ole meeles, kas ta andis Z.J numbri EM-le või vastupidi; Z.J olnud asjaga kiire, Z.U endal oli ainult üks telefoninumber. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Z.J tegevus seoses Kaiu LT OÜ metallesemete tükeldamise ja äraviimisega tuleb kvalifitseerida lõpule viidud korduva vargusena

§ 199lg.

2 p. 4 järgi olenemata sellest, et teisel korral jäi vargus katse staadiumi. Eraldi kvalifitseerimist kumbki tegu ei vaja. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid Z.J tegevuses ei ole. Z.J kasutas varguse toimepanemiseks teisi isikuid, mis on

§ 21lg.

1 kohaselt samuti kuriteo täideviimine. Süüks arvatud kuriteo tunnused on peale Z.J enda ütluste tõendatud veel järgmiselt: 1.Tunnistaja LS-Kaiu LT OÜ juhatuse endise liikme ütlustest nähtub, et oli ühe puhkepäeva õhtu kui keegi helistas ja teatas, et kartulihoidla juures lõigatakse vanametalli, väljas oli juba hämar; kohale jõudes selgus, et kaks meest lõikasid parajasti katki vana metalltünni, kus hoiti kunagi tsementi; tunnistaja küsis meestelt, et kes andis selleks loa, miks te lõikate metalli. Mehed vastasid, et Z.J oli andnud käsu see tsistern vanametalliks lõigata, nemad olevat töömehed ja ei teadvat rohkem midagi; see oli kas 10 või 25 kandi suurune metalltsistern, mis oli kohandatud tsemendi hoidlaks, muid asju ei olnud sel korral puututud ja äraviimisest juttu ei olnud, meeste veoauto oli momendil veel tühi, mehed ütlesid, et tsisterni nad viivad ära, rohkem ei maksa rääkidagi. Siis helistas tunnistaja politseisse, meestel oli gaasilõike seade ja tõstukiga veoauto, Z.J telefoni teel kätte saada ei õnnestunud. Mehed olid veendunud, et tunnistaja segab nende töötegemist, seal ei olnud juttu, et mehed Z.J-ile midagi maksnud olid, tunnistaja ei küsinud ka; juttu oli ka mõni päev varem toimunud vargusest kahe koha vahe on kuskil 500 meetrit mõlemad hoidlad olid 2006.a. kasutuses, teraviljakompleksi vargusest meestega täpsemalt juttu ei olnud, mehed olid napisõnalised, tsemendihoidla oli enne vargust kasutamiskõlbulik, varasem episood oli mõni päev varem; teraviljakompleksi juurest oli ära viidud osa raudteevaguni tsisternist ja väetise segaja küljest osad, tsistern oligi nagu materjaliks, et sealt lõigata vajaduse korral, tunnistaja tunneb Z.J isa, Z.J isiklikult mitte, nad on elanud kunagi samas asulas, pärast seda sündmust ei ole Z.J-iga kontakti võtnud, võib olla tükk aega hiljem oli mingi kontakt, kokkuleppeid Z.J-iga pole mingeid olnud. 7

1. Tunnistaja AR ütlustest nähtub, et ta käis koos oma venna ÜRga Kaius vana mahutit tükkideks lõikamas, see oli tsemendi tsistern, ta läks vennale lihtsalt appi, sinna tulid inimesed kohale, algul oli üks naine, siis saabus politsei, see oli päevasel ajal, vend rääkis, et kõik on aus ja midagi karta ei ole, vend olevat selle kelleltki ostnud; tunnistaja on koos vennaga käinud metalli lõikamas veel ühel korral, aga see oli teises kohas, seal oli mingi enne katki lõigatud tünn, kõik olid vanad asjad, mitte enam kasutuses, tunnistaja venna sõnadest teab, et müüja oli öelnud, et talle on lubatud, Z.J-iga tunnistaja sel ajal üldse ei kohtunud ja ei tundnuki teda; esimesel korral nad ikka viisid mõnisada kilo metalli ära, vennal oli veoauto, teisel korral ei viinud ära midagi, neil oli kaasas gaasikeevitus.
2. Kaiu LT OÜ avaldustest (t.l. 127, 149 ja 150) nähtub, et 02.veebruaril 2006.a. varastatud tööplatvormi ja tsisterni väärtus on 53658 krooni ja 05.veerbauril 2006.a. varastada püütud metallesemete väärtus 4446 krooni. Kokku on Kaiu LT OÜ-le tekitatud materiaalset kahju 58 104 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja Z.J-ilt tuleb nimetatud summa kannatanu kasuks välja mõista.. Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 3 p.2, 101 lg. 1 p.3 ja
3. Õigesti on kvalifitseeritud ka Z.J ja Z.U tegevus Hobirent OÜ vara arvel kelmuse teel kasu saamisena s.o.

§ 209lg.

2 p.p.1 ja 3 ette nähtud kuriteo kaastäideviimisena ja kuriteo tunnused süüdistatavate tegevuses tuleb lugeda tõendatuks. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid Z.J ja Z.U tegevuses ei ole. Kohtul ei ole alust kahelda Z.J ja Z.U ütlustes, et Z.J vajas kiiresti võla tasumiseks raha ja küsis seda laenuks Z.U-lt, kes nõustus raha andma ainult tagatise olemasolul. Samal ajal pidi Z.U teadma, et raha tagasimaksmiseks Z.J võimalust ei ole ja et kannatanuga lepingut vormistades viib Z.J kannatanu ATV tagasitoomise osas eksitusse. Z.J käitumise tulemusena tekkis kannatanus ettekujutus, et Z.J kasutab ATV-d lepingu alusel ja tagastab sõiduki kokku lepitud ajaks. Z.U ei kohtunud ega suhelnud küll kannatanuga ja ei teinud isiklikult midagi kannatanus tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomiseks, kuid samal ajal Z.U teadis, et Z.J oob kannatanus tegelikkusest ebaõige ettekujutuse ja saab sel teel kannatanult ATV oma valdusse. Z.U kasutas endale ATV saamiseks ära Z.J olukorda. Asjaolu, et Z.U organiseeris EM kaudu kannatanu juurest ATV äratoomiseks transpordi ja samal päeval sõiduki oma valdusse võttis kinnitab, et Z.U oli huvitatud kannatanu poole pöördumisest ja soovis algusest peale sõidukit endale. Niisugune tegevus tuleb lugeda kelmuse vahendlikuks täideviimiseks. Kohtul ei ole alust kahelda, et Z.J puudus raha kannatanule ATV kättesaamiseks 2200 kroonise ettemaksu jaoks ja selle summa pidi talle enne kannatanu juurde jõudmist autos üle andma E.M. Z.J kinnitab, et raha andis noormees, kes istus Z.U poolt organiseeritud autos juhi kõ rval. E.M võtab omaks, et istus juhi (tunnistaja J.J) kõrval. Raha tasumist on kannatanu kinnitanud ja selles ei ole alust kahelda. Z.U ja E.M väited selles, et nad kumbki ei ole Z.J-ile raha andnud ega tea, kust Z.J kannatanule rendi ettemaksmiseks raha sai, ei saa olla tõesed. Z.U ja E.M olid tuttavad ja kohus leiab, et E.M andis Z.J-ile vajaliku rahasumma Z.U palvel. Asjaolu, et Z.U jättis sõiduki lukustamata ruumi ja lubas seda teisel isikul piiramatult kasutada kinnitab, et Z.U ei pidanud ATV-d laenu tagatiseks (pandi esemeks) ja ta ei ole andnud Z.J-ile raha laenuna, vaid tasuna kannatanu käest kelmuse teel saadud ATV eest. Z.U ja Z.J ei oska kumbki öelda, millal oleks Z.J pidanud laenu tagastama. Z.J küll kinnitab, et ta lootis kogu aega raha saada ja sõiduk omanikule tagastada, kuid Z.U käitus samal ajal vastupidiselt- väidetavalt laenu tagatiseks oma valdusse võetud ATV jäi lukustamata ruumi teisele isikule vabalt kasutada ja Z.U ei tundnud hiljem ATV korrasoleku vastu huvi. Seepärast on alus arvata, et Z.U ei oodanudki Z.J-ilt raha tagasi. Ka Z.J ei tundnud huvi ATV edasise saatuse vastu ega teinud midagi selleks, et tal oleks üldse võimalik samas seisukorras sõidukit kannatanule tagastada. Z.U suhtumist ATV-sse kinnitavad ka tunnistaja EO ütlused, milledest 8 nähtub, et ta tunneb Z.U kuskil 10 aastat; tunnistajale kuulub puidutöökoja hoone, mida kasutab ise, Z.U-le on ta andnud kasutada töökoja kõrval asuva endise katlaruumi, millist ei lukustata; Z.U remontis seal vahel autot ja hoidis autokumme, igasuguseid kaste ja kalaäriga seotud asju; ML on tunnistajale ka tuttav, teda tunneb natuke rohkem, ühel kevadtalvel nägi tunnistaja nimetatud katlaruumis ATV-d, mida kasutas M.L, kust ATV sinna toodi ja kes tõi, seda tunnistaja ei tea, ta ei ole küsinud, kust Z.U selle ATV sai; kus ja miks M.L selle ATV-ga sõitis, seda tunnistaja ei tea; samuti ei tea, kuidas Z.U ja M.L omavahel on seotud, M.Lga on tunnistaja tööalaselt kuigipalju seotud. Tunnistaja ML poolt kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustest (t. l. 35-36) nähtub, et ta kasutas EO puidutöökojas olnud punast ATV-d, E.O ütles, et ATV kuulub Z.U-le ja tunnistaja küsis Z.U-lt luba ATV kasutamiseks, tunnistaja tegeles kalapüügiga ja kasutas sõidukit kalalkäimiseks, püütud kala müüs Z.U-le, ATV kasutamise eest ta Z.U-le midagi ei maksnud, ATV seisis ruumis, mille uksed ei olnud lukustatud ja tunnistajal oli võimalus seda sealt igal ajal võtta, vahel ta teatas ATV võtmisest Z.U-le, vahel ka mitte; ta kasutanud ATV-d kuskil korra kuus; Z.U öelnud, et ATV seisab tal niisama, ATV juures tunnistaja midagi ei muutnud ja sõitmise ajal ei ole ATV-ga midagi juhtunud. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et Z.U ei hoidnud ATV-d kui pandi eset ja laskis sõiduki seisukorral halveneda. Usaldusväärsed ei saa olla M.L ütlused selles osas, et kasutamise ajal ATV-ga midagi ei juhtunud. Sõiduki tagastamise protokoll (t.l. 10), vaatlusprotokoll (t.l. 14) ja fotod sõidukist (t.l. 15-24) kinnitavad, et seda on kasutatud võimalikult palju ja hoolimatult- puudusid esimesed suunatuled, esilatern oli murdunud, tagatuled katkised, raam väändunud, puudusid mootorikatted ja numbrimärk. Neile lisaks nähtub rida purunenud ja väljavahetamist vajanud detaile remondikalkulatsioonilt (t.l. 11-12). Kannatanu H.V ütlustest nähtub, et ATV-l oli Z.J-ile üleandmise ajal küljes registreerimismärk, viimane oli kinnitatud neetidega, tagasisaamise ajal registreerimismärki enam ei olnud, selle äravõtmiseks olid kinnistusneedid läbi puuritud, pagasikastilt olid eemaldatud rendileandjale viitavad kleebised. Kuna registreerimismärk oli kinnitatud neetidega, siis ei saa olla usutav Z.U väide, et ta ei oska numbrimärgi puudumist millegagi selgitada ja et numbrimärk võinud metsas sõites küljest ära tulla ja kaduda. M.L kinnitab samal ajal, et ta ei ole ATV-d muutnud. Seepärast on alus asuda seisukohale, et registreerimismärk ja rendileandja nimega kleebised puudusid sõidukilt juba siis, kui Z.U selle E.O poolt lubatud ruumi paigutas. Registreerimismärgi ja rendileandja nimega kleebiste puudumine sõidukil kinnitavad, et Z.U soovis sõiduki omastada ega arvestanud Z.J-ilt 12 000 krooni tagasisaamise võimaluse ja sellest tuleneva ATV tagastamise kohustusega. Z.U tegevust ATV kättesaamiseks kinnitavad tunnistaja EM ütlused, milledest nähtub, et ta tunneb Z.U, nad olid koos vanglas, tunnistaja vabanes 2007.a., ärilisi kontakte ega koostööd pole neil olnud;

1. jaanuaril 2008.a. oli tunnistaja tööl, kui helistas Z.U, kes soovis transportida ATV-d, tunnistaja üheks tegevusalaks oli transporditeenuse osutamine, Z.U ütles koha Paide maanteel, kust ATV peale võtta, tunnistaja pöördus oma töökaaslase Jaanus Järvalti poole, kellel oli auto ja nad rentisid haagise; Z.U ütles veel, et Raekülas tuleb üks inimene peale, sama inimene ootas raudteejaama juures tee ääres, seda noormeest E.M varem ei tundnud, hiljem politseis sai ta teada, et see oli Z.J, pärast sõitsid nad samasse kohta, kus Z.J enne oli peale tulnud, Z.J läks ära, edasi sõitis tunnistaja Pärja tänavale, kus kohtus Z.U-ga, viimane oli valge kaubikuga, nad panid ATV käru pealt kaubikusse ja Z.U tasus samas ATV veo eest; autot juhtis kogu aeg töökaaslane JJ; ATV lepingu sõlmimise ja pealepaneku juures tunnistaja ei olnud sest pidi loomuliku vajaduse tõttu enne autost välja minema, pärast istus ta uuesti autosse; tunnistaja sai aru, et helistamise ajal oli Z.U teel Pärnusse. Z.J-ile raha andmisest ei rääkinud Z.U midagi, Z.U-lt tuli ainult kõne, et Paide maanteelt rendiärist on vaja ATV ära tuua, Hobirenti sõites istus ta ees juhi kõrval, Z.J oli taga. 9 Tunnistaja JJ ütlustest nähtub, et EM on talle hea tuttav, ta käis E.M palvel vedamas ATV-d, E.M tuli objektile ja küsis, kas tunnistaja viitsib sõita, tunnistaja võttis auto ja nad rentisid haagise, Raekülas tuli peale üks mees, nad sõitsid Paikuse poole, tee ääres küsis E.M autost välja metsa alla; ise sõitsid nad edasi rentimise kohta, tunnistaja istus kogu aeg autos, ATV pandi haagisele ja nad sõitsid tagasi Pärnusse, E.M tuli tee äärest uuesti auto peale, Raekülas läks Z.J uuesti autost maha, edasi sõitsid nad Pärja tänavale, kus võeti ATV maha, ATV jäi Z.U kätte; ATV pandi kaubikusse ja tunnistaja, ei tea, mis sellest edasi sai ATV-st edasi, E.M ei rääkinud algul täpsemalt ei rääkinud, mida ja miks oli tarvis vedada, kohta, kus ATV peale pandi, juhatas Z.J; ATV oli punast värvi Suzuki, varem tunnistaja Z.U ei teadnud; tunnistaja ei tea, et Hobirenti sõidu ajal oleks autos keegi kellelegi raha andnud, Z.J-iga eriti ei rääkinud, nad vahetasid ainult mõned sõnad, Z.J ja E.M ka sõidu ajal eriti ei rääkinud, nad rääkisid väljas enne autosse istumist. Tulevastest sündmustest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist Z.J poolt ja sõiduki seisukorda pärast kättesaamist tõendavad kannatanu esindaja HV ütlused, milledest nähtub, et mõni päev varem helistas talle Z.J, kes soovis rentida üheks päevaks ATV-d, nad leppisid tingimused kokku ja 11.jaanuaril tuli Z.J kohale järgi, ta tasus ühe päeva rendi 2200 krooni, Z.J oli kaasas pass, millest tegi koopia, samuti andis Z.J oma telefoninumbri ja aadressi, Z.J oli tulnud sõiduauto ja haagisega, autot juhtis keegi teine, kes autost välja üldse ei tulnud ega vaadanud koormat üle, H.V aitas ATV panna haagisele, auto oli BMW, tagasi pidi Z.J ooma ATV järgmisel päeval, kuid ei toonud, H.V helistas ja sai lõpuks ka Z.J-iga ühendust, Z.J soovis lepingut pikendada ja lubas maksta juurde, kuid ei toonud ikka tagasi, siis teatas Z.J, et ATV on Saaremaal ja sõber pidi selle ära tooma, ise ei saavat ta perekondlikel põhjustel Saaremaal olla, H.V hakkas otsima ja tegi Pärnus politseile avalduse, ta helistas veel ja sai lõpuks Z.J-iga ühendust, siis teatas Z.J teatas, et ATV on Z.U käes võla katteks, pärast seda helistati politseist ja teatati, et ATV on leitud ja H.V sai selle kätte; tehasenumbrit raamil ei olnud muudetud, sõiduk oli palju saanud kannatada, registreerimismärk oli küljest ära; muidu oli numbrimärk neetidega kinnitatud ja ise kaduda ei oleks saanud, numbrimärk oli neetidest lahti puuritud, pagasikastilt olid ära võetud kleepsud, tsiviilhagi on 576 400 krooni, millest 66 144 krooni on taastamisremont; EM on H.Vle võõras nimi, seda kuulnud ta vaid protsessi käigus, see ATV oli soetatud liisingu alusel ja kannatanul tuli kogu aja eest tasuda makseid, pidi tasuma liikluskindlustust; kaskokindlustus oli ette makstud, kindlustus kahju aga ei hüvitanud, kuskil 3-4 päeval nädalas olid kõik ATV-d välja renditud, ATV remontis H.V ise ja müüs seejärel ära, see oli umbes 4 kuud pärast tagasisaamist; Z.J viimane jutt oli, et ATV varastati Saaremaal ära, nad pidid minema koos Saaremaal politseisse avaldust tegema, Z.J polnud sinna aga pöördunud; pärast seda avaldas Z.J helistamise peale, et ATV on Z.U käes. Põhjendatuks tuleb lugeda kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahju saaja olukorda, mis oleks võimalikult lähedane kahju tekkimise eelsele olukorrale. VÕS § 128 lg. 2 kohaselt seisneb varaline kahju kas otseses kahjus või saamata jäänud tulus. Fotod sõidukist kinnitavad, et seda on kasutatud võimalikult palju ja hoolimatult. Remondikalkulatsioonilt nähtub hulgaliselt purunenud ja väljavahetamist vajanud detaile ja et sõiduki taastamine oleks maksnud 66 144 krooni. Sõiduki tagastamise aktilt nähtub, et puudusid esimesed suunatuled, murdunud oli esilatern, tagatuled katkised, puudusid mootorikatted ja raam oli väändunud. Asjaolu, et kannatanu ostis vajalikud varuosad ja remontis sõiduki ise, ei välista kannatanu õigust nõuda kahju tekitajatelt sõiduki taastamisremondi eest hüvitust. Asja lahendamisel ei oma ka tähtsust asjaolu, et kannatanu müüs sõiduki pärast remontimist, kuna omanikuna oli kannatanul selleks õigus. Z.J ja Hobirent OÜ sõlmisid 11.jaanuaril 2008.a. lepingu, mille kohaselt oli sõiduki kasutamise eest tasu 2200 krooni ühe päeva eest. Hobirent OÜ avalduse kohaselt oli sõiduk süüdistatavate valduses 262 päeva ja seega kujuneb saamata renditasuks 576 400.- krooni. Sõiduk oli Z.U valduses kuni 05.septembrini 2008.a. Kannatanu 10 oli õigustatud ootama, et ta saab sõiduki tagasi endises korras ja kogu kasutuses olnud aja eest ka tasu. Asjaolu, et rendileandjalt saadud vara kasutamise eest tuleb maksta tasu, pidi olema Z.J-ile ja Z.U-le teada olenemata sellest, kuhu jäid pärast ATV Z.U-le üleandmist rendileping ja sõiduki dokumendid ja kas Z.U seda lepingut ja muid ATV dokumente üldse nägi või mitte. Uuritud tõendid kinnitavad, et ka Z.U pidi teadma, et tegemist oli võõra varaga. Z.J kohustus hüvitada rendileandjale sõiduki taastamisremondi maksumus ja tasuda sõiduki kasutamise eest tuleneb lepingust vastavalt VÕS § 334 lg. 2 ja
2. Z.U peab sõiduki taastamisremondi ja saamata renditasu hüvitama kannatanule kui õigusvastaselt tekitatud kahju vastavalt VÕS §
3. Z.J ja Z.U on kannatanule kahju tekkimises süüdi ning süü seisneb raskes hooletuses vastavalt VÕS § 104 lg.
4. Kahju on kannatanule tekitanud süüdistavad ühiselt ja vastutus kannatanu ees on VÕS § 137 lg. 1 kohaselt solidaarne. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid süüdistatavate tegevuses ei ole.

§ 209lg.

2 näeb karistusena ette vangistuse ühest kuni viie aastani,

§ 199lg.

2 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Z.J on varem korduvalt kriminaalkorras kari statud ja kaks süüks pandud kuritegu on toimunud katseajal. Seepärast peab kohus vajalikuks mõista Z.J karistuseks mõlema kuriteo eest vangistuse, mis tuleb ära kanda. Karistuse määra valikul

§ 209lg.

2 p.p. 1 ja 3 ette nähtud kuriteo eest arvestab kohus asjaoluga, et Z.J osa kannatanult ATV kättesaamisel oli väiksem kui Z.U osa, sest ATV äravedu kannatanu valdusest toimus Z.U aktiivse tegevuse tulemusena ja ATV ei jäänud ka Z.J kasutusse. Samadel põhjustel peab Z.U-le mõistetava karistuse määr olema Z.J karistusest kõrgem. Z.U on samuti varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 28.septembril 2006.a. Kuna Z.U omab kindla tegevusala ja elukoha, siis peab kohus võimalikuks vangistust

§ 74lg. 1 kohaselt täitmisele mitte pöörata. Kr

MS § 180 lg. 1 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetu. Seepärast tuleb süüdistatavatelt KrMS § 175 lg. 1 p.p. 1, 3, 4 ja 9 alusel välja mõista määratud kaitsjatele riigi arvel makstud tasu, sundraha ja kannatanu poolt oma esindajale makstud tasu. Indrek Saar Kohtunik