lg 2 p 7, 8 järgi ja U.T süüdistus
Lühimenetlus Prokurör Vahur Verte Süüdistatav A.H ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: AS K , elukoht: xxx tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 17.11.2009, kahtlustatavana kinni peetud 16.11.2009 kuni 17.11.2009. Varasem karistatus: 1) Tallinna Linnakohtu 22.11.2004 otsusega
järgi vangistus 3 kuud
alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) Harju Maakohtu 21.06.2006 otsusega
lg 1 järgi vangistus 1 aasta; § 184 lg 2 p 2 järgi vangistus 3 aastat; § 63 lg 2 alusel vangistus 3 aastat; § 65 lg 2 alusel liitkaristus vangistus 3 aastat 18 päeva. Vabastatud Harju MK 16.11.2007.a määrusega, katseaeg kuni 28.03.2009 ärakandmata osas 1 aasta 4 kuud 1 päev. Kaitsja Advokaat Mati Senkel Süüdistatav U.T ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 27.11.2009, 1 kahtlustatavana kinni peetud 13.11.2009 Varasem karistatus: Harju Maakohtu 19.12.2009 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud; § 69 alusel üldkasulik töö 118 tundi tähtajaga 6 kuud, üldkasulik töö tehtud. Kaitsja Advokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON 1. A.H süüdi tunnistada
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 2. A.H
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 4.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.11.2009 kuni 17.11.2009, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 5.
lg 1 ja 3 alusel jätta A.H-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva A.H suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.H temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 6.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada A.H järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 7.
p 1 alusel arvestada A.H-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.05.
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 10. U.T süüdi tunnistada
lg 3 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 11.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks kuritegude kogumis mõista tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 12. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 13.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.11.2009, so 1 päev, lugedes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 14.
lg 1 alusel liita mõistetud karistusele Harju Maakohtu 19.12.2009 otsusega mõistetud karistus, so tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud, täies ulatuses, lugedes selle 2 karistuse kantuks, arvestades kantud karistuse liitkaristusest maha ning mõista U.T-le kohtuotsuste kogumis lõplikuks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 15.
lg 1 ja 3 alusel jätta U.T-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva U.T suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et U.T temale määratud 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 16.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada U.T järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 17.
p 1 alusel arvestada U.T-le määratud 2 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.05.
U.T süüdistatakse selles, et tema, vastavalt tema, A.H ning eeluurimisel kindlakstegemata kolmanda isiku vahel sõlmitud kokkuleppele, omastas 13.11.2009.a Tallinnas Peterburi tee 101a juures grupi poolt ja vägivalda kasutades K M´ile kuuluvad vallasasjad. Nii toimetas U.T vastavalt varasemale kokkuleppele K M´i Tallinnas Peterburi tee 101a asuva laohoone juurde. Seal kasutas A.H U.T suhtes röövimise jäljendamiseks ja U.T suhtes esile kerkida võivate kahtluste vältimiseks relvana kasutatavat muud eset. Samal ajal kasutas vastavalt varasemale kokkuleppele tuvastamata isik K M´i vastu relvana kasutatavat muud eset eesmärgiga sundida K M´i loovutama tema valduses olevad esemed teda röövida üritavatele isikutele. K M´il õnnestus põgeneda, kuid Mahtra 34 maja ligidal jõudsid A.H ja tuvastamata kolmas isik talle järele, A.H-ga kaasas olnud tuvastamata isik ähvardas relvataolise esemega K M´i ja ühtlasi lõi teda rusikaga korduvalt pea piirkonda. Löökide tagajärjel ja A.H ähvarduste mõjul andis K M A.H-le musta värvi nahast rahakoti, maksumusega 100 krooni, koos selles sisalduvate K M´ile kuuluvate dokumentide ja sularahaga 80 krooni väärtuses. Seega U.T, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime
Samuti süüdistatakse U.T selles, et tema lõi K M´i 13.11.2009.a kella 02.10 paiku Tallinnas Ümera tn 2 maja juures korduvalt rusikaga näo piirkonda ja võttis seejärel K 4 M´ile kuuluva sõiduki Toyota Corolla, reg nr-ga xxx, võtmed. Seejärel võttis U.T võtmeid kasutades Peterburi tee 101a laohoone juures ajutiseks kasutamiseks K M´ile kuuluva sõiduki ning sõitis sellega Tallinnas ringi kuni politsei poolt kinnipidamiseni 13.11.2009.a kl 04.15. Seega U.T, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest vägivallaga, pani toime
Kohtuistungil süüdistatav A.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, tunnistades
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist, kuid ei tunnista süüdi
Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 7 järgi, kuid asjas puuduvad tõendid
Kohtuistungil süüdistatav U.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Nõustus Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 13.11.2009 ja 16.02.2010 koostatud kahtlustatava U.T ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end toimepandud kuriteos süüdi. 2009.a kevadel-suvel internetis tutvumislehekülje vahendusel tutvus K Männiga, kes nimetas end seal Tanel Mets´aks. U.T tahtis proovida armusuhet mehega. Kohtumised lepiti kokku kirjavahetuse teel. 12.11.2009.a, sai U.T kokku oma tuttava A.H-ga ning koos tarbiti alkoholi. U.T tegi A.H-le ettepaneku, et tutvumissaidi kaudu saab leida kellegi, kellel võib „naha üle kõrvade tõmmata”. U.T ja A.H mõtlesid koos välja plaani, et U.T kirjutab Tanelile (s.o K M ) ja kutsub ta kohtuma U.T poolt määratud kohta. Seejärel ütleb ta Tanelile, et too sõidaks koos U.T-ga ladude piirkonda Peterburi teel, kus Allan neid ees ootaks. Seal pidi A.H K.M ära võtma kõik väärtusliku, mis tollel kaasas on. Vastavalt kokkuleppele sai U.T K.M Mustakivil 01.30 paiku kokku. U.T käskis sõita Peterburi tee ladude juurde. Seal pidid nad koos istuma tagaistmele. Seda tehes, olles auto esiuksest väljunud, tuli nende juurde A.H ja temaga kaasas olnud U.T-le võõras mees, nimega Oleg. Vastavalt kokkuleppele pidi rünnak välja nägema selline, et K Mil ei tekiks kahtlust U.T osaluse suhtes selles. A.H ründas U.T ja tundmatu mees ründas K Mi. Umbes minut pärast rünnakut pääses K M põgenema. U.T relvataolist eset A.H ja Olegi käes ei näinud. U.T järgnes K M , kuna tahtis temalt auto võtmed ära võtta selleks, et autoga niisama ringi sõita. Mahtra tänava piirkonnas ta kohtus K M . U.T juhatas K Mi teadlikult Ümera tänava suunas, kus ta haaras K M kaelast ja lõi teda korduvalt näopiirkonda. K M loovutas U.T-le sõiduki võtmed. U.T jooksis Peterburi teele ladude juurde, kuhu K M oli sõiduki jätnud ning võtit kasutades võttis ta sõiduki. U.T sõitis sõidukiga umbes tund aega linnas ringi Maneeži tänava kandis kuni ta peeti politsei poolt kinni. Kannatanult auto võtmine polnud neil kokku lepitud, see oli U.T oma algatus. (t/l 33-37; 92-95; 104-108) • 16.11.2009 ja 12.02.2010 koostatud kahtlustatava A.H ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end toimepandud kuriteos osaliselt süüdi ja kahetseb tehtut. 12.11.2009.a läks ta koos juhututtav Olegiga U.T juurde. Koos tarvitati 5 • • • • • alkoholi. Joomise ajal pakkus U.T, et tõmbaks „pedel naha üle kõrvade”. U.T avaldas, et tutvus internetis ühe homoseksuaaliga, kellel võiks olla palju raha, mida võiks ära võtta. Vägivalda ei olnud plaanis kasutada. Vastavalt kokkuleppele pidi U.T määrama homoseksuaaliga kohtumise ning nad sõidavad Peterburi teele ladude juurde. Vastavalt kokkuleppele pidi A.H koos Olegiga neid seal ees ootama. Pärast kella ühte öösel läks U.T kohtumisele ning A.H koos Olegiga suundusid Peterburi teele. Seejärel jõudsid U.T ja K.M Peterburi teel asuvate ladude juurde. Oleg ründas K.Mi ja A.H ründas U.T. K.M pääses põgenema ja jooksis mööda Peterburi teed edasi. Neste tankla lähedal jõudsid A.H ja Oleg K.Mile uuesti järele. A.H ja Oleg nõudsid K.Milt raha. K.M loovutas rahakoti A.H-le ja Olegile. K.M jooksis seejärel minema. Seejärel avas A.H rahakoti ja leidis sealt seest umbes 80 krooni, pangakaardi ja Neste kaardi. Raha jagasid nad Olegiga võrdselt. Rahakoti peitis A.H Mahtra tänava maja number 68 lähedale. Relva ega relvataolise esemega nad kannatanut ähvardanud ei ole. Kahetseb tehtut. (t/l 6268, 99-103) 13.11.2009 ja 19.11.2009 koostatud kannatanu K M´i ülekuulamisprotokollide kohaselt 13.11.2009.a kella 00.30 paiku sõitis ta temale kuuluva sõiduautoga Toyota Corolla, reg.nr xxx, Mustakivi Statoili lähedale, kus ta kohtus vastavalt kokkuleppele U.T-ga . U.T palus K.M sõita Peterburi tee 101a laohoone juurde, et seal rääkida ja jalutada. Jõudnud kohale ja väljunud autost ründas K Mi ja U.T kaks noormeest. Mõlemal oli käes püstolitaoline ese, mis suunati U.T ja K.Mi suunas. K.Mil õnnestus põgeneda. Neste tankla lähedal Mahtra 34 kortermaja juures jõudsid noormehed K.Mile järele. Pikem mees surus püstolitaolise eseme K.Mile peapiirkonda ja lõi korduvalt käega peapiirkonda tekitades füüsilist valu. Lühem mees nõudis rahakotti. K.M loovutas rahakoti, milles oli 80 krooni ja dokumendid. Pärast röövimist 13.11.2009 kella 01.15 paiku tuli Mahtra 34 kortermaja juures K.Mi juurde U.T. U.T väitis, et teda löödi ka näkku. K.M tegi U.T-le ettepaneku saata U.T koju, millega ta nõustus. U.T juhatas K.Mi Ümera tänavale. 13.11.2009 kl 02.10 jõudsid nad Ümera 2 maja juurde, kus U.T ründas K.Mi kätega näopiirkonda (rusikaga 4-5 korda) tekitades füüsilist valu ja nõudis K.Milt sõiduki võtmeid. K.M loovutas U.T-le sõiduki võtmed ja U.T jooksis Mahtra tn suunas ära. K.M helistas politseisse, kellega sõideti Peterburi tee 101a juures olevate laohoonete juurde. K.Mile kuuluvat Toyota Corolla´t seal enam ei olnud. (t/l 2-3, 45-47, 84-87) 13.11.2009 koostatud tunnistaja Ruth Kotov´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 13.11.2009 kella 03.24 ajal autopatrullis olles märkas ta koos konstaabel Marko Peris´ega Estonia pstl Toyota Corollat, reg.nr-ga xxx. Sõiduk peatati Kunstiakadeemia bussipeatuse juures. Sõidukit juhtis ilma juhtimisõiguseta U.T, kellel tuvastati alkoholijoove 0,73 mg /l. (t/l 27-29) 13.11.2009 koostatud isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelist nähtuvalt K M´i vasaku ja parema silma silmalaugudel olid verevalumid, parema põsesarna piirkonnas paistetus, vasakus silmas veri. Lõual marrastused. K.Mil jalas olevad teksapüksid ja seljas olev nahkjope olid porised. (t/l 5-10) 13.11.2009 koostatud K M´i traumapunkti patsiendikaardist nr 29973 ja haigusloo väljavõttest nähtuvalt teostati KM kompuutertomograafia peaajust, mille tulemusena selgus, et K Männi peaaju keskstruktuurid olid nihketa, ajuvatsakeste laius oli normi piires, külgvatsakesed sümmeetrilised, ajukude koldeleiuta, ekstratseabraalsed liikvoriruumid normi piires, intrakraniaalset hemograafiat ei nähtunud, gorpus pinela kaltsifikaadid ning koljuluudes fraktuuri ei nähtunud. (t/l 88-89) 13.10.2009 koostatud vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks aadressil Gonsiori 8 lähedal seisev sõiduk Toyota Corolla, reg.nr xxx. Sõiduki uksed olid kinni, kuid lukustamata. Sõiduki vasakpoolne esimene klaas oli osaliselt avatud. Lukusüsteemid olid terved. Esistange mõlemal pool olid kriimud. Võti oli süütelukus.(t/l 13-20) 6 • • • • • • • • 13.11.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt U.T tundis ära talle äratundmiseks esitatud fotodelt A.H , keda ta tunneb mitu aastat. (t/l 3941) 13.11.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt K M tundis ära talle äratundmiseks esitatud fotodelt U.T, 100% kindel ei olnud. (t/l 49-51) 13.11.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht Peterburi tee 101A Tallinnas, laohoone territooriumil. Territoorium oli piiratud võrkaiaga ning väravad lukustatavad. Osmussaare tänava poolt vaadates laohoone vasakpoolse sõiduvärava juures olid sõidukite rehvijäljed, mille mustri osa oli täitunud lumega. (t/l 52-56) 13.11.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht Ümera tn 2 ja Ümera tn 3 hoonete vahelisel kõnniteel Tallinnas. Sündmuskohal oli näha erinevaid jalatsijälgi ning koerte käpajälgi, mis olid osaliselt täitunud lumega. Selgesti eristuvaid jälgi ei ilmunud. (t/l 57-60) 16.11.2009 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist ja fototabelist nähtuvalt A.H osundas Mahtra tn 68 Tallinnas lähedal asuva mänguväljaku juures olevale rahakotile, mille ta 13.11.2009 oli K.Milt ära võtnud ning Mahtra tn 66 oleva maja rõdu all asuvatele rahakotis olnud dokumentidele, mis olid rahakotis olnud. Rahakott ja dokumendid leiti vastavalt juhatusele. (t/l 69-76) 17.11.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt olid vaadeldavateks objektideks rahakott, seal sees olnud dokumendid K M´i nimele, kliendikaardid K.M´i nimele, visiitkaardid ning ostutšekid. (t/l 78-83) Teatisest kahtlustatava A.H päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 56,20 krooni. (t/l 111) MTA andmetest nähtub, et kahtlustatava U.T tulude kohta Maksu- ja Tolliametil andmed 2007 ja 2008 aasta kohta puuduvad. (t/l 109) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud U.T ja A.H ütlusi, kannatanu K Mi ütlusi, tunnistaja Ruth Kotov´i ütlusi, isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga, ütluste ja olustiku seostamise protokolli koos fototabeliga, haigusloo ja traumapunkti väljavõttet, asitõendite vaatlusprotokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolle, äratundmiseks esitamise protokolle, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava A.H käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 7, 8 järgi ja U.T käitumine on kvalifitseeritud
lg 2 p 7 järgi selles, et nemad grupis koos kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isikuga võtsid kannatanult füüsilist vägivalda kasutades võõraid vallasasju nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, relvaga ähvardades. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt A.H vastavalt U.T ning eeluurimisel kindlakstegemata kolmanda isiku vahel sõlmitud kokkuleppele, omastas 13.11.2009.a Tallinnas Peterburi tee 101a juures vägivalda ning relvana kasutatavat muud eset kasutades K M´ile kuuluvad vallasasjad. U.T juhatas K M´i Tallinnas Peterburi tee 101a asuva laohoone juurde. Seal ähvardas A.H U.T röövimise jäljendamiseks ja U.T suhtes esile kerkida võivate kahtluste vältimiseks püstoli-sarnase esemega. Samal ajal ähvardas tuvastamata isik K M´i suunates püstolitaolise eseme tema suunas eesmärgiga sundida K M´i loovutama tema valduses olevad esemed teda röövida üritavatele isikutele. K M´il õnnestus põgeneda, kuid Mahtra 34 maja ligidal jõudsid A.H ja tuvastamata kolmas isik talle järele, A.H-ga kaasas olnud tuvastamata isik ähvardas K M´i relvataolise esemega ja ühtlasi lõi teda rusikaga korduvalt pea piirkonda. Löökide tagajärjel ja A.H ähvarduste mõjul andis K M A.H-le musta värvi nahast rahakoti, maksumusega 100 krooni, koos selles sisalduvate K M´ile kuuluvate dokumentide ja sularahaga 80 krooni väärtuses. 7 Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavad tegutsesid ühise eesmärgi nimel isikute grupis ning grupi liikmete vahel olid teo täideviimiseks rollid ära jaotatud eelmisel õhtul. Seejuures oli kokku lepitud nii grupi liikmete põhimõtteline tegevus, samuti koht kus kuritegu toime pannakse. U.T roll oli kannatanuga kokkusaamine kokku leppida ja seejärel meelitada sündmuskohale ning kallaletungi ajal teeselda samuti kannatanut, loomaks K.Männis muljet nagu tema ei tunneks kallaletungijaid, saavutamaks K.Männi usaldus ja ligipääs K.Männi võimalikele rahalistele vahenditele ja vallasasjadele. Samas õnnestus K.Männil põgeneda ja röövimise viisid lõpule A.H ja tuvastamata jäänud isik, kes vägivalda kasutades võtsid K.Männilt ära tema rahakoti ja selles olnud dokumendid ning sularaha. Vastavalt kohtupraktikale omistatakse gruppi kuuluvate isikute tegevus kõigile grupi liikmetele, kelle teod grupis tegutsedes ei pruugi olla ühesugused. Käesoleval juhul oli igal grupi liikmel oma ülesanne ja need ülesanded täideti grupi liikmete poolt ja kuritegelik eesmärk saavutati, so K.Männilt saadi kätte rahakott koos selle sisuga. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kannatanu seletanud, et temale suunati relvataoline ese ja tal õnnestus põgeneda, hiljem jõuti talle järele ning pikem mees surus relvataolise eseme talle vastu pead ning lõi teda kuklasse, lühem nõudis samal ajal rahakotti. Kannatanu sõnade kohaselt loovutas ta rahakoti, kuivõrd kartis vägivalla kasutamise jätkumist, sest ka enne oli tema suhtes vägivalda kasutatud. Seejuures on kannatanu selgitanud, et talle tundus, nagu ei oleks neil isikutel olnud päris relvad, vaid midagi maketi taolist. Ka oma hilisemates ütlustes on ta selgitanud, et rahakoti andis ta ära seetõttu, et tema suhtes oli kasutatud vägivalda ja kartis selle jätkumist. Seega saab nendest ütlustest teha järelduse, et vara ülemineku vahendiks oli konkreetne kannatanu suhtes kasutatud füüsiline vägivald ning relvataolise esemega ähvardamist ei pidanud ta reaalseks. Seetõttu, arvestades ka süüdistatavate selgitusi selle kohta, et neil ei olnud ei relva ega maketti ning seda, et kannatanu ei pidanud relvataolise esemega ähvardusi millekski, leiab kohus, et süüdistatavate käitumine on küll kvalifitseeritav röövimisena, kuid ainult isikute grupi tunnustel, sest relvataolise esemega ähvardamine ei olnud vägivallaga ähvardamine, mis olnuks vahendiks vara valduse murdmisel ning relvataolise eseme kasutamise kohta puuduvad kohtu arvates ka piisavad tõendid. Seetõttu leiab kohus, et mõlema süüdistatava käitumine tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteona ning A.H tuleb
Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava U.T käitumine kvalifitseeritud
lg 3 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisena, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena omastamise eesmärgita, mis on toime pandud vägivallaga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt U.T lõi K M´i 13.11.2009.a kella 02.10 paiku Tallinnas Ümera tn 2 maja juures korduvalt rusikaga näo piirkonda ja võttis seejärel K M´ile kuuluva sõiduki Toyota Corolla, registreerimismärgiga xxx, võtmed. Seejärel võttis U.T võtmeid kasutades Peterburi tee 101a laohoone juurde jäetud K M´ile kuuluva sõiduki ajutiseks kasutamiseks ning sõitis sellega Tallinnas ringi kuni politsei poolt kinnipidamiseni. Käesoleval juhul oli U.T eesmärgiks saada K.Männilt kätte sõiduki süütevõti ja signalisatsioonipult, et ajutiselt kasutada kannatanule kuulunud sõidukit. Võtmete kättesaamiseks kasutas U.T kannatanu suhtes vägivalda ja kannatanu loovutas võtmed, kuivõrd tema suhtes oli juba kasutatud vägivalda ja ta kartis selle jätkumist. Seejärel suundus U.T koheselt kannatanu sõiduki juurde ja võttis selle omavolilisse kasutusse, sõites sõidukiga linnas ringi. Kohus asub seisukohale, et võtmete äravõtmisel kasutatud vägivald laienes ka vallasasja omavolilisele kasutamisele, kuivõrd kannatanu oli jätkuva vägivalla tõttu viidud olukorda, kus ta ei saanud enam sõiduki omavolilisse kasutusse võtmist takistada eeldatavalt vägivalla jätkumise tõttu ning kohus leiab, et kuivõrd sõiduki võtmete äravõtmisele järgnes koheselt ka sõiduki omavolilisse kasutusse võtmine, mis oligi võtmete vägivallaga äravõtmise eesmärgiks, siis ei pea võtmete äravõtmist enam eraldi kvalifitseerima
lg 2 p 4 järgi ja sõiduki omavolilist kasutamist
lg 1 järgi, vaid sõiduki omavoliline kasutamine tuleb kvalifitseerida võõra vallasasja omavolilise kasutamisena vägivallaga ning kohus leiab, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. 8 Kohtueelsel menetlusel on K M esitanud tsiviilhagi 80 krooni nõudes, milline sisaldab endas röövitud sularaha kogust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva sularaha röövisid U.T ja A.H isikute grupis koos tuvastamata jäänud isikuga. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud rööviga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 80 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista U.T-lt ja A.H-lt K M´i kasuks. A.H-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatavat isikut, karistus kergendavaid asjaolusid ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, mis seisnes kannatanu asjade peidukoha ettenäitamises, mille tulemusena sai kannatanu suurema osa temalt röövitud asjadest kätte. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud kahel korral. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kolme kuni viieteistkümne aastani. Kohus arvestab süüdistatava süü suurusel seda, et röövimisel kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud väga intensiivne ning kannatanu sõnade kohaselt löödi teda vaid paaril korral kuklasse enne kui ta oma asjad loovutas. Peale selle ei vajanud kannatanu ka operatiivset ravi, mistõttu ei olnud kannatanu tervisekahjustused olulised. Samuti võeti kannatanult ära asjad, mille väärtus ei olnud oluline. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning kohtu arvates võib süüdistatavale mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Arvestades süüdistatava käitumises tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta kohaldamata. Kuivõrd süüdistatavat on varem karistatud vangistusega, siis ei ole tema suhtes võimalik kohaldada
sätteid, mistõttu tuleb tema suhtes kohaldada
Sellele annab kohtu arvates alust ka asjaolu, et eelmine katseaeg mõjus süüdistatava suhtes hästi ning süüdistatava suhtes kohaldatud katseaeg lõppes ilma, et ärakandmata karistust oleks täitmisele pööratud. Kuivõrd süüdistataval on ka alaline töökoht ja sissetulek, siis seda enam on kohtu arvates alust eeldada, et käitumiskontrolli tingimustes suudab süüdistatav aru saada võõra vara puutumatusest ning teha oma ellusuhtumises vastavaid korrektiive. Katseaja pikkuse määramisel lähtub kohus kohtupraktikast, mille kohaselt ei saa katseaeg olla lühem mõistetavast karistusest. Samas ei pea kohus vajalikuks määrata ka karistusaja pikkust ületavat katseaega ning piirdub 2 aastase katseajaga. U.T-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatavat isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud üks 9 kord ja see karistus on mõistetud pärast käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva teo toimepanemist. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme kuni viieteistkümne aastase vangistusega. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 3 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatakse kahe kuni kümneaastase vangistusega. Arvestades süüdistatava süü suurust temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemisel, tema rolli suurust grupis, siis leiab kohus, et süüdistatava süü on mõningal määral väiksem A.H süüst
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemisel ning süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Mis puudutab süüdistatavale inkrimineeritud
lg 3 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemist, siis selle kuriteo puhul on tegemist eraldi tahtlusega toime pandud kuriteoga, millega õnneks varalist kahju kannatanule ei tekitatud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Liitkaristuse kohaldamisel asub kohus seisukohale, et mõistetud kergema karistuse võib lugeda kaetuks raskema üksikkaristusega, kuivõrd kahe kuriteo toimepanemise ajaline vahe on väga lühike ja kuritegu oli suunatud sama kannatanu vara vastu. Kohus ei pea ka võimalikuks karistusi osaliselt või täies ulatuses liita, kuivõrd
lg 2 p 7 kuriteo toimepanemisel oli süüdistatava süü oluliselt väiksem kaastäideviija omast, samas oli teise kuriteo toimepanemine küllaltki vägivaldne. Seetõttu leiab kohus, et kergema karistuse kaetuks lugemine raskeima üksikkaristusega tasakaalustab nii süü suurust kui ka karistust vastavalt süü suurusele erinevate kuritegude toimepanemisel. Kohtuotsuste kogumis liitkaristuste moodustamisel leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud karistus. Kuivõrd aga eelmise otsusega mõistetud karistus on ära kantud, siis tuleb see ärakantud karistus arvestada liitkaristusest maha. Kohus ei pea võimalikuks eelmise otsusega mõistetud ja käesolevaks ajaks ära kantud karistust kui kergemat lugeda kaetuks käesoleva otsusega mõistetava karistusega, kuivõrd sel juhul tuleks see liitkaristusest maha arvata ning mõistetav liitkaristus väljuks proportsioonidest ega vastaks enam süü suurusele ja süüdistatav jääks eelmise kuriteo eest sisuliselt karistamata, seetõttu peabki kohus vajalikuks karistused kohtuotsuste kogumis liita täies ulatuses. Kuivõrd süüdistatavat ei olnud enne käesolevas asjas menetlusesemeks olnud kuriteo toimepanemist kohtu poolt karistatud, oli süüdistatav teo toimepanemise ajal varem kohtu poolt karistamata isikuks. Süüdistatava sõnade kohaselt on temale eelmise otsusega määratud üldkasulik töö tehtud ning seda kinnitas ka prokurör. Seega on kriminaalhooldaja järelevalve süüdistatavale hästi mõjunud ning kohus leiab, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes täies ulatuses kohaldamata, seda eriti olukorras, kus süüdistatava väidete kohaselt peaks ta perre sündima laps lähiajal. Seetõttu peab kohus võimalikuks jätta mõistetava karistuse täies ulatuses kohaldamata. Katseaja pikkuse määramisel peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse kahe esimese astme kuriteo toimepanemises, mistõttu peab kohus süü suurust arvestades vajalikuks määrata süüdistatavale pikema katseaja kui kaassüüdistatavale, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, lootuses, et muutuv perekondlik olukord ja sellest tulenev vastutustunde tõus ning kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad teda oma ellusuhtumist muutma. Märt Toming kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.