← Eesti

1-12-10141/22

Obsah (5)§ 424§ 75§ 50§ 74§ 56

Kriminaalasi nr 1-12-10141 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2013.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-10141 (12250101187 ) Koht

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses (üldmenetlusest üleläinud kokkuleppemenetluseks) Svetlana Maripuu Süüdistatav S.T, ik xxx, Kaitsja Advokaat Alla Raudsepp RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada S.T kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

(1)kuu. 2.

§ -de 74, 75 alusel jätta S.T’ ile mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata. Kohus määrab, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui S.T 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2.1. Määrata S.T katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna 1 Kriminaalasi nr 1-12-10141 Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 2.1.1.

elama oma alalises elukohas 2.1.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.1.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.1.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2.1.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.1.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.
  6. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o.
  7. aprill 2013 a. Kui S.T katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud ko hustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 3. Lisakaristusena võtta

§ 50lg1p1 alusel S.T ära mootorsõiduki juhtimisõigus viieks

(5)kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti Liiklusregistri büroole.
  1. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel S.T suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.
  2. Välja mõista riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
  3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-12-10141 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - S.T/: - sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; -ekspertiisitasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot.
  4. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada S.T osaliselt menetluskulu, see on ekspertiisitasu maksmisest 135 euro ulatuses ja arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.
  5. Sundraha ning ekspertiisitasu tuleb S.T tasuda igakuiste osamaksetena kaheteistkümne
(12)kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 40 (nelikümmend) eurot ja ekspertiisitasul 10,00 eurot. Igakuised maksed tuleb teostada hiljemalt kuu
  1. –ks kuupäevaks. Esimesed menetluskulu osamaksed teostada hiljemalt 30.06.2013.a.
  2. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või 2 Kriminaalasi nr 1-12-10141 kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus S.T’ it süüdistatakse selles, et juhtis 06.06.2012.a kella 12:30 paiku Saare maakonnas xxx kilomeetril sõiduautot Opel Astra r/n: xxxxxx alkoholijoobeseisundis, tõendusliku alkomeetriga DRÄGER Alcotest 7110 EST mõõdetuna alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,41 mg/l. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest 01.07.2011 nr 79 „Nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele „ lisas toodud laiendmääramatus +/- 0,14 mg/l, seega lõplikuks tulemiks loetakse 1,27 mg/l. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani S.T toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus S.T `ile nõutud karistus:

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus t üks

(1)kuu.

§ 74

alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes

§ 75lg.

1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 1 alusel kohustada katseajal järgima

§-s 75 lg1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 50lg1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduk i juhtimisõigus 5 kuuks.

Süüdistatav S.T andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub ennast osaliselt vabastada menetluskulude tasumisest ja määrata menetluskulu tasumise ositi aasta jooksul. S.T ütluste kohaselt on tema ainukeseks sissetulekuks xxx. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. 3 Kriminaalasi nr 1-12-10141 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas

§ 56sätestatuga.

S.T karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava S.T vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - puudub Asitõendid puuduvad. Tõkend – tõkendiks on S.T suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks, siis tõkend tühistada. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Ekspertiisitasu. Kohus menetlusosaliste taotlusel määras asjas süüdistatava suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Vastavalt ekspertiisiasutuse poolt esitatud arvele on ekspertiisitasuks 255,00 eurot (tl.44 II kd). - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. S.T’ ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikeks kuludeks kokku 398,10+428,08=826.18 eurot (sisaldab käibemaksu). Nimetatud summast kuuluks vastavalt kehtivale kohtupraktikale S.T’ ilt välja mõistmisele 344+261.60 eurot= 605.60 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdismõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaaltoimikus olevast teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatusvahendite kohta nähtub, et S.T 2011.a. aasta sissetulek oli 1541 eurot , mis teeb keskmiseks päevasissetuleku suuruseks 0,6 eurot (tl. 15,16 I kd). S.T on töövõimetuspensioni saaja, pensioni suurus 130 eurot. S.T on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokaristatust ei oma. Seega võib S.T resotsialiseerumisväljavaateid hinnata hea. S.T rahalist sissetulekut arvestades, on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib temal üle jõu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks vabastada S.T osaliselt ekspertiisitasu tasumisest riigituludesse ja arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Tasumisele kuuluva menetluskulu määrab kohus tasumisele ositi. Kristel Pedassaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.