← Eesti

1-12-5410/13

1-12-5410 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. augustil 2012. a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 24.07.2012. a avalikul kohtuistungil Narva kohtum

§25lg 4, § 215 lg 2 p 2 järgi, L.D süüdistuses Kar

S §

§ 25

lg 4, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Pavel Gordijevski Süüdistatavad H.T Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 18.11.

  1. a Narva Linnakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2, § 183 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 2 aastat, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 4 aastat 11 kuud 25 päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 10.01.
  2. a. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin L.D Elukoht xxx, isikukood xxx, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral, neist viimane: - 01.10.
  3. a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 202 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 10.01.
  4. a. 1 1-12-5410 Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada H.T süüdi KarS §

§ 25lg 4 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada H.T süüdi Kar

S § 215 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista H.T-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada H.T vangistusega 4 (neli) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 08.01.

  1. a kuni 10.01.
  2. a, s.o 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui H.T ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elada aadressil xxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Katseaja algus on 01.08.
  3. a. H.T-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tunnistada L.D süüdi KarS §

§ 25lg 4 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada L.D süüdi Kar

S § 215 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista L.D-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada L.D vangistusega 4 (neli) kuud. 2 1-12-5410 Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 08.01.

  1. a kuni 10.01.
  2. a, s.o 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui L.D ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elada aadressil xxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Katseaja algus on 01.08.
  3. a. L.D-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista H.T-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 25.07.
  4. a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 1, § 423, § 424 alusel määrata H.T-le menetluskulude summas 665,85 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osamakse ei tohi olla väiksem kui 55 eurot 48 senti. Mõista L.D-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 25.07.
  5. a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 1, § 423, § 424 alusel määrata L.D-le menetluskulude summas 685,05 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osamakse ei tohi olla väiksem kui 57 eurot 08 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „süüdistatava ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-12-5410, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 3 1-12-5410 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  6. augustist
  7. a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Kohus tuvastas H.T süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis L.D-ga , viimseks puhkepaigaks tunnistatud kohtadest ja haudadelt metallist esemete varguse eesmärgil 08.01.
  8. a ajavahemikul kella 12.00-st kuni kella 21.50-ni Narva linnas Jõesuu tänaval asuval Siivertsi kalmistul, mida valdab ja kasutab SA Narva Linna Arendus, võttis haudade metallist piirete ja 7 hauaristi tükke, mida ta püüdis nimetatud territooriumilt 08.01.
  9. a kella 22.00 paiku ära viia, kasutades sõiduautot Mercedes Benz registrinumbriga xxx ja ettevõttele OÜ Baltisigma kuuluvat järelhaagist sellele paigaldatud registrinumbriga xxx, milline tegevus jäi aga lõpule viimata tema tahtest mitteoleneval põhjusel, kuna teda peeti politseiametnike poolt kinni. Oma nimetatud tegudega pani H.T toime haualt ja muust viimseks puhkepaigaks tunnistatud kohast esemete varguse katse, s.o KarS § 149 – KarS § 25 lg 4 järgi ette nähtud kuriteo. Samuti H.T süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis L.D-ga , 08.01.
  10. a kella 14.00-st kuni kella 20.00-ni võttis ilma omaniku ja kasutaja vastavat luba omamata Narva linnas Tiimani 3 asuval AS Narva Auto territooriumil V Z kasutuses olevalt OÜ Prospere Grupile kuuluvalt järelhaagiselt maha registreerimisnumbri xxx, mille paigaldas samal territooriumil asuvale OÜ Baltisigmale kuuluvale järelhaagisele, ühendasid seejärel selle järelhaagise sõiduauto Mercedes Benz registreerimisnumbriga xxx külge ning sõitsid AS Narva Auto territooriumilt välja. Oma nimetatud tegudega pani H.T toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, isiku poolt, grupi poolt, s.o KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ette nähtud kuriteo. L.D süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.T-ga, viimseks puhkepaigaks tunnistatud kohtadest ja haudadelt metallist esemete varguse eesmärgil 08.01.
  11. a ajavahemikul kella 12.00-st kuni kella 21.50-ni Narva linnas Jõesuu tänaval asuval Siivertsi kalmistul, mida valdab ja kasutab SA Narva Linna Arendus, varastas haudade metallist piirete ja 7 hauaristi tükke, mida ta püüdis nimetatud territooriumilt 08.01.
  12. a kella 22.00 paiku ära viia, kasutades sõiduautot Mercedes Benz registrinumbriga xxx ja ettevõttele OÜ Baltisigma kuuluvat järelhaagist sellele paigaldatud registrinumbriga xxx, milline tegevus jäi aga lõpule viimata tema tahtest mitteoleneval põhjusel, kuna teda peeti politseiametnike poolt kinni. Oma nimetatud tegudega pani L.D toime toime haualt ja muust viimseks puhkepaigaks tunnistatud kohast esemete varguse katse, s.o KarS § 149 – KarS § 25 lg 4 järgi ette nähtud kuriteo. Samuti L.D süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.T-ga , 08.01.
  13. a 4 1-12-5410 ajavahemikul kella 14.00-st kuni kella 20.00-ni võttis ilma omaniku ja kasutaja vastavat luba omamata Narva linnas Tiimani 3 asuval AS Narva Auto territooriumil V Z kasutuses olevalt OÜ Prospere Grupile kuuluvalt järelhaagiselt maha registreerimisnumbri xxx, mille paigaldas samal territooriumil asuvale OÜ Baltisigmale kuuluvale järelhaagisele, ühendasid seejärel selle järelhaagise sõiduauto Mercedes Benz registreerimisnumbriga xxx külge ning sõitsid AS Narva Auto territooriumilt välja. Oma nimetatud tegudega pani L.D toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, s.o. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ette nähtud kuriteo. Kohtualusena üle kuulatud H.T andis ütlusi, et süüdistusakt on talle arusaadav, ta ei tunnista oma süüd ja jääb lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. Kohas, kus nad korjasid metallesemeid, ennem oli vana kalmistu. Ta nägi isiklikult, kuidas linnaautod, töölised tasandasid seal, korjasid metalli ja juurisid puid. Seal puhastati territooriumit, et rajada sinna park. Silti ja piirdeaeda ei olnud. Teine osa territooriumist, mis asub teisel pool teed, seal oli kalmistu. Haudu ei ole keegi puudutanud. Järelhaagise omanik lubas kasutada nii ühte kui teist haagist. Ilma loata midagi võtnud ei ole. Numbrimärkide vahetamisest ei teatanud haagise omanikule, kuna seesama numbrimärk oli kord ühe, kord teise haagise küljes. Kohtualusena üle kuulatud L.D andis ütlusi, et süüdistusakt on talle arusaadav, tunnistab end süüdi osaliselt ja jääb lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. Ta tunnistab oma süüd KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja ei tunnista süüd KarS §

§ 25

lg 4 järgi, kuna koht, kus nad metallesemeid korjasid, oli traktoritega läbi kaevatud ning seal oli täielik rööbas. Sellest rööpast korjasid nad kõike mittevajalikku. Visuaalselt ta nägi, et kalmistul keegi töötas, traktor sõitis ringi, midagi tasandas, juuris välja puid. Seal igal pool olid traktori rattarööpad ja korralagedus. Silt, et kalmistu on matusepaik, oli teisel pool, seal, kus on vanad hauad, neid ei ole keegi puudutanud. Mis puutub järelhaagisesse, siis nad kasutasid nii ühte kui teist haagist, numbrimärk oli alati üks. K ahel haagisel oli üks numbrimärk, sellepärast võtsid selle haagise, mis oli vaba, kuid selle küljes ei olnud numbrimärki, nad ei saanud raamide vedamisalust maha võtta ja sellepärast keeras L.D numbrimärgi küljest ära. Varem oli nii, et see numbrimärk oli ühel haagisel. Nad võtsid selle haagise, mis oli vaba ja millel oli numbrimärk küljes. Kohtuistungil on avaldatud: Tunnistaja M D ülekuulamise protokoll (tl 1-3) Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 4-13) Kahtlustatava L.D kinnipidamise protokoll (tl 14-16) Kahtlustatava H.T kinnipidamise protokoll (tl 17-19) Kahtlustatava H.T ülekuulamise protokoll (tl 20-24, 95-100) Kahtlustatava L.D ülekuulamise protokoll (tl 25-29, 105-106) Kahtlustatava H.T ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 30-38) Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 18-19, 107-109) Kannatanu V R ülekuulamise protokoll (tl 80-83) Narva Linnavalitsuse vastus (tl 86-87) Kannatanu E E ülekuulamise protokoll (tl 91-94) Maakohtu seisukoht 5 1-12-5410 Kohtuliku arutamise käigus jõudis kohus arvamusele, et kohtualune H.T väljendas lühimenetluse kohaldamiseks loa andmisega oma vabatahtlikku nõusolekut. Kohtuliku arutamise käigus jõudis kohus arvamusele, et kohtualune L.D väljendas lühimenetluse kohaldamiseks loa andmisega oma vabatahtlikku nõusolekut. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et H.T süü on täielikult tõendatud ja tema teod on KarS §

§25lg 4, § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud õigesti.

Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et L.D süü on täielikult tõendatud ja tema teod on KarS §

§25lg 4, § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud õigesti.

Kohtualuste süüd kinnitatakse järgmiste tõenditega: Tunnistaja M D ülekuulamise protokoll (tl 1-3) - politseiametnik andis ütlusi, et 08.01.

  1. a kella 21.50 paiku märkas Narva linnas Jõesuu tänaval asuva Siivertsi kalmistu lähedal seisnud sõiduautot Mercedes Benz registrinumbriga xxx ja eraldi seisvat järelhaagist registrinumbriga xxx. Kohapeal olid kinni peetud H.T ja L.D , kes selgitasid, et korjasid kalmistul vanametalli. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 4-13) - sõiduauto Mercedes Benz registrinumbriga xxx, järelhaagise registrinumbriga xxx ja ümbritseva maatüki vaatlus, haagisele on asetatud kalmistult korjatud metallesemed. Kahtlustatava L.D kinnipidamise protokoll (tl 14-16) – kinnipidamine algas 08.01.
  2. a ja lõppes 10.01.
  3. a. Kahtlustatava H.T kinnipidamise protokoll (tl 17-19) – kinnipidamine algas 08.01.
  4. a ja lõppes 10.01.
  5. a. Kahtlustatava H.T ülekuulamise protokoll (tl 20-24, 95-100) – kahtlustatav tunnistab oma süüd. Kahtlustatava L.D ülekuulamise protokoll (tl 25-29, 105-106) – kahtlustatav tunnistab oma süüd. Kahtlustatava H.T ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 30-38) – kahtlustatav osutab kohapeal, kuidas ta korjas kalmistul asuvatelt haudadelt metallesemeid. Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 75-79, 107-109) - järelhaagis on vaadeldud asitõendina ja tagastatud omanikule. Piirded ja teised kalmistult pärit metallosad on tagastatud SA Narva Linna Arendusele. Narva Linnavalitsuse vastus (tl 86-87), mille kohaselt on Narva linnas Jõesuu tänaval asuv Siivertsi kalmistu kasutuses SA Narva Linna Arendusel. Kannatanu V R ülekuulamise protokoll (tl 80-83) - andis ütlusi, et H.T võttis järelhaagise ilma tema loata. Kannatanu E E ülekuulamise protokoll (tl 91-94) - andis ütlusi, et kalmistult vargusega ei ole tekitatud varalist kahju. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute V R , E E ja tunnistaja M D ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, mittevastuolulised ning on kooskõlas omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt olid haagisele asetatud just metallpiirdeaia osad ja kalmistult pärit metallist hauaristid. Tunnistaja M D nägi isiklikult, et haagise alusel olid hauaplatside metallpiirdeaia osad ja metallist hauaristid. Kohapeal olid kinni peetud H.T ja L.D, kes selgitasid, et korjasid kalmistul vanametalli. Kahtlustatav 6 1-12-5410 H.T tunnistas, et ta kasutas tööriistu: rauasae ja sepavasara abil võttis maha piirdeaia osi ja riste /tl 24/. Kahtlustatav L.D kinnitas, et nad kasutasid tõepoolest käsirauasaagi ja vasarat. Nende abil lõhkusid tükkideks piirdeaia vundamendi jääke või kive /tl 29/. Fototabelil on näha, et kalmistu territoorium ja teerada on lund täis tuisanud, hauad on korras (tl 1113). See lükkab ümber L.D ütlused, et kalmistu territoorium oli traktoritega läbi kaevatud ning seal oli täielik rööbas ja korralagedus. Kohus märgib, et L.D ja H.T subjektiivse hinnangu “kalmistu territooriumil oli korralagedus“ näol ei ole tegemist vastuoluga, kuna tegemist on süüdistatavate subjektiivse hinnanguga kalmistu seisundile. Üldiselt on L.D ja H.T ütlused järjepidevad ja kajastavad viimseks puhkepaigaks tunnistatud kohtadest ja haudadelt metallist esemete varguse asjaolusid. Lisaks sellele oli kahtlustatava H.T ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt kalmistu territooriumil vaatluse hetkel pinnaskate, millelt olid eemaldatud põõsastik ja puud, kusjuures osaliselt on säilinud ja nähtavad ehituslintidega tähistatud matusepaikade piirid, osaliselt on säilinud metallpiirded, kohati seisavad ristid /tl 32/. Kannatanu E E kinnitas, et kalmistu territooriumil tehti hooldustöid: territooriumilt olid eemaldatud puud ja põõsad, haudade metallist piirete eemaldamiseks sihtasutuse poolt tellimust ei tehtud /tl 94/. Kahtlustatav H.T tunnistas eeluurimisel oma süüd, 09.01.
  6. a ja 03.04.
  7. a ülekuulamise käigus andis ütlusi, kuidas ta korjas metallesemeid kalmistul asuvatelt haudadelt. Kahtlustatav L.D tunnistas eeluurimisel oma süüd ja andis ütlusi (tl 25-29, 105106). Kohtul ei ole alust kahelda k ahtlustatavate ütluste usaldusväärsuses, sest need on kooskõlas omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega. Antud kuriteo objektiivne külg väljendus L.D ja H.T poolt toime pandud haualt ja muust viimseks puhkepaigaks tunnistatud kohast esemete varguse katses, see on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga, D , E , H.T ja L.D ütlustega. Seaduse kohaselt on haud kalmistul või mujal asuv piiritletud ala, kuhu on maetud üks või mitu inimest. Haua juurde kuuluvad ka sellele püstitatud mälestusmärk (rist, hauakivi, ausammas vms) ning muud kaunistused. Vastuse kohaselt on Narva linnas Jõesuu tänaval asuv Siivertsi kalmistu kasutuses SA Narva Linna Arendusel (tl 86-87). L.D ja H.T käitumine kinnitab nende süüdiolekut. Kohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, et vargus toimus öisel ajal, süüdistatavad peitsid end politseinike eest oksapuu tüve taha /tl 2, 32/. Subjektiivsest küljest tegutsesid süüdistatavad H.T ja L.D otsese tahtlusega, s.t nad teadvustasid, et nad realiseerivad asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule, ja soovisid seda. H.T ja L.D selgitasid kohtuistungil, et korjasid esemeid just kalmistul, nad said hästi aru, et koht, kus nad esemeid korjasid, oli matusepaik. Nagu kohus L.D ja H.T ütluste põhjal välja selgitas, oli kuriteo motiiviks ja eesmärgiks omakasu saamine, kuigi tuleb märkida, et motiiv ja eesmärk võivad olla erinevad ja kvalifikatsiooni nad ei mõjuta. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seejuures piisab, kui isik saab aru, et tegemist on viimse puhkepaiga või mälestusmärgiga. L.D ja H.T teod olid kooskõlastatud iseloomuga, need olid suunatud ühisele kuritegelikule tulemusele, s.o haualt ja muust viimseks puhkepaigaks tunnistatud kohast esemete varguse katse. Seega on kohus tuvastanud, et H.T, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis 7 1-12-5410 L.D-ga , viimseks puhkepaigaks tunnistatud kohtadest ja haudadelt metallist esemete varguse eesmärgil 08.01.
  8. a ajavahemikul kella 12.00-st kuni kella 21.50-ni Narva linnas Jõesuu tänaval asuval Siivertsi kalmistul, mida valdab ja kasutab SA Narva Linna Arendus, võttis haudade metallist piirete ja 7 hauaristi tükke, mida ta püüdis nimetatud territooriumilt 08.01.2012.a kella 22.00 paiku ära viia, kasutades sõiduautot Mercedes Benz registrinumbriga xxx ja ettevõttele OÜ Baltisigma kuuluvat järelhaagist sellele paigaldatud registrinumbriga xxx, milline tegevus jäi aga lõpule viimata tema tahtest mitteoleneval põhjusel, kuna teda peeti politseiametnike poolt kinni. Kohus leiab, et kohtualune H.T tuleb süüdi tunnistada KarS §

§ 25

lg 4 järgi, kuna oma tahtlike tegudega pani H.T toime haualt ja muust viimseks puhkepaigaks tunnistatud kohast esemete varguse katse. Kohus leiab, et kohtualune L.D tuleb süüdi tunnistada KarS §

§ 25

lg 4 järgi, kuna oma tahtlike tegudega pani L.D toime haualt ja muust viimseks puhkepaigaks tunnistatud kohast esemete varguse katse. Kohtualusena üle kuulatud L.D andis ütlusi, et kahel haagisel oli üks numbrimärk, sellepärast võtsid nad selle haagise, mis oli vaba, kuid sellel ei olnud numbrimärki, nad ei saanud raamide vedamisalust maha võtta ja sellepärast keeras L.D numbrimärgi küljest ära. Varem oli nii, et see numbrimärk oli ühel haagisel. Nad võtsid selle haagise, mis oli vaba ja millel oli numbrimärk küljes. Kohtualusena üle kuulatud H.T andis ütlusi, et järelhaagise omanik lubas kasutada nii ühte kui teist haagist. Ilma loata midagi võtnud ei ole. Numbrimärkide vahetamisest ei teatanud haagise omanikule, kuna seesama numbrimärk oli kord ühe, kord teise haagise küljes. Kannatanu V R andis ütlusi, et H.T võttis järelhaagise ilma tema loata. H.T oli luba kasutada ainult V Z kasutuses olevat järelhaagist. Järelhaagis ilma registreerimisnumbrita ei tohi lahkuda AS Narva Auto territooriumilt. Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 75-79) kohaselt oli järelhaagis vaadeldud asitõendina ja tagastatud omanikule. Järelhaagise tagumises osas registreerimisnumber puudub. Kohtualuste ja kannatanu ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et H.T , tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis L.D-ga , 08.01.

  1. a kella 14.00-st kuni kella 20.00-ni võttis ilma omaniku ja kasutaja vastavat luba omamata Narva linnas Tiimani 3 asuval AS Narva Auto territooriumil V Z kasutuses olevalt OÜ Prospere Grupile kuuluvalt järelhaagiselt maha registreerimisnumbri xxx, mille paigaldas samal territooriumil asuvale OÜ Baltisigmale kuuluvale järelhaagisele, ühendasid seejärel selle järelhaagise sõiduauto Mercedes Benz registreerimisnumbriga xxx külge ning sõitsid AS Narva Auto territooriumilt välja. Kohus leiab, et kohtualune H.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 2 järgi, kuna oma tahtlike tegudega pani H.T toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt. Kohus leiab, et kohtualune L.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 2 järgi, kuna oma tahtlike tegudega pani L.D toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt. 8 1-12-5410 Süüdistatavate tegudes sisalduvad inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest oli antud kuritegu toime pandud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS §-st 56 juhindudes süüdistavate süü astet – teise astme kuritegu, süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki. Peale selle võtab kohus arvesse süüdistatava isikut, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.T ja L.D süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. H.T ja L.D on varem kohtulikult karistatud, neil on kustutamata karistatus, väärteokorras vastutusele võetud ei ole, andmed psühhiaatria või narkoloogia osakonnas arvel olemise kohta puuduvad. Kohtualustele karistust mõistes võttis kohus arvesse nende poolt toimepandud kuritegude raskust, samuti nende suhtumist toimepandud tegudesse, süüdistatavate isikuid, kriminaalasja tehiolusid. Seetõttu jõuab kohus järeldusele, et H.T-le ja L.D-le on otstarbekas mõista karistuseks vangistuse tingimisi. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 311, 313,
  2. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.