← Eesti

1-13-3141/6

1-13-3141 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2013.a, Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-3141

(10250100293)Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Evi Goldschmidt Prokurör Allar Nisu Kriminaalasi E.N-i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, p 2 järgi kokkuleppemenetluses E.N, isikukood xxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxx Kriminaalkorras karistatud 2-l korra. Tõkend ei ole. Süüdistatav Kaitsja Kaire Aus kokkuleppel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
  1. Süüdi tunnistada E.N KarS § 209 lg 2 p 1, p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui E.N ei pane 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtu poolt määratud elukohaks on süüdimõistetul katseajal antud kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht.
  2. Tsiviilhagid: Rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel A Hste (Ik 48308124224; elukoht: xxx tsiviilhagi (tlk 208). Välja mõista E.N-ilt Ai He kasuks 2364.73 eurot, milline kanda tema arveldusarvele nr 1105847549 AS-s Swedbank. Rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel R Ra (ik xx) tsiviilhagi (tlk 209). Välja mõista E.N-ilt R Ra kasuks 2876,02 eurot, milline kanda tema arveldusarvele nr 10022402939006 SEB pangas. Lk 1 / 4 1-13-3141 Rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel M Msaar’e (ik 35412204213; xxxxx tsiviilhagi (tlk 264). Välja mõista E.N-ilt M M’e kasuks 44738,15 eurot, milline kanda tema arveldusarvele nr
  3. Menetluskulud Välja mõista E.N-ilt menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel: sundraha 480 €, kaitsjale toimiku koopiate tegemise kulu 0.45 € ja tasu riigi õigusabi eest 21.60 €. Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga
  4. Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Kannatanutel on samuti õigus pärast nimetatud tähtaega anda välja mõistetud summa sissenõudmiseks täitemenetlusse.
  5. Tõkendit ei ole kohaldatud.
  6. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta asitõend - E.N poolt kirjutatud võlakirjade originaaldokumendid (pakend nr 1) kriminaalasja materjalide juurde.
  7. Kohtuotsuse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ja kannatanutele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK E.N-i süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varasemalt toime pannud kelmuse, laenas Rauni Rohtojalt erinevatel ettekäänetel ajavahemikus 30.06.2007 kuni
  8. aasta lõpp kokku 45 000 krooni (2876,02 eurot) sularaha, lubades laenu Rauni Rohtojale laenu tagasimaksmise tähtaegu korduvalt pikendades tagastada hiljemalt 16.11.
  9. Laenu üleandmine toimus järgnevalt: - 30.06.2007 andis R R Pärnu linnas, aadressil xxx asuvas korteris nr 67 E.N-ile 10 000 krooni (639,12 eurot); - 17.07.2007 andis R Ra Pärnu linnas, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas E.N-ile 3000 krooni (191,73 eurot); - 26.07.2007 andis Ri Rja Pärnu linnas, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas E.N-ile 2400 krooni (153,39 eurot); - 06.08.2007 andis R Rja Pärnu linnas, aadressil xxxxxx asuva kaubanduskeskuse Kaubamajakas läheduses E.N-ile 2500 krooni (159,78 eurot); - 15.08.2007 andis R Rja Pärnu linnas, xx asuva kaupluse Säästumarket läheduses E.N-ile 3000 krooni (191,73 eurot); - 22.08.2007 andis Ri Ra Pärnu linnas, aadressil xxxx läheduses E.N-ile 6000 krooni (383,47 Lk 2 / 4 1-13-3141 eurot); - ajavahemikul 30.06.2007 kuni
  10. aasta lõpp andis Ri Rja Pärnu linnas, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohtades E.N-ile kokku 15 100 krooni (965,07 eurot). Kokkulepitud tähtaegadeks E.N aga laenatud rahasummat R Re ei tagastanud. Arvestades E.N-i majanduslikku seisukorda laenude võtmise ajal, teadis ta, et tal puuduvad võimalused R Ra sõlmitud laenulepingu tingimusi täita, mistõttu moonutas E.N eelkirjeldatud jätkuva tegevusega tegelikkusele vastavaid asjaolusid, luues nii verbaalselt kui ka konkludentselt R Rale varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt väärkujutluse endast kui maksevõimelisest ja laenulepingu tingimusi täita suutvast isikust. Tegelikkusele vastavate asjaolude moonutamise sattus kannatanu R R eksimusse ning tegi varakäsutuse – laenas E.N-ile kokku 45 000 krooni (2876,02 eurot) sularaha. RRa varakäsutuse tagajärjel sai E.N 45 000 krooni (2876,02 eurot) ulatuses varalist kasu. Kannatanule tekkis aga varaline kahju. Lisaks süüdistatakse E.N-i selles, et tema, olles isik, kes on varasemalt toime pannud kelmuseid, laenas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid
  11. aasta detsembrikuu alguses Pärnu linnas, aadressil xx asuva kortermaja läheduses M Msaarelt 200 000 krooni (12782,33 eurot) sularaha, lubades selle kuu aja jooksul tagasi maksta. Samuti laenas E.N M Melt kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid
  12. aasta detsembrikuu keskpaigas Pärnu linnas, aadressil suva kortermaja läheduses veel 200 000 krooni (12782,33 eurot) sularaha, lubades selle tagasi maksta
  13. aasta jaanuaris. Lisaks eelnevale laenas E.N M Mrelt kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid
  14. aasta detsembrikuu lõpus ja
  15. aasta jaanuarikuu alguses Pärnu linnas, aadressil xx asuva kortermaja läheduses ja Papiniidu 8/10 asuva kaubanduskeskuse Kaubamajakas parklas veel kuuel korral 50 000 krooni (3195,58 eurot) sularaha (kokku 300 000 ehk 19173,49 eurot), lubades kogu laenatud summa (kokku 700 000 krooni ehk 44738,15 eurot) tagasi maksta
  16. aasta jaanuarikuu lõpuks. Laenu kohta vormistasid E.N ja M M 12.01.2008 ka võlakirja. Kokkulepitud tähtajaks E.N aga laenatud rahasummat Mati Mustasaarele ei tagastanud. Arvestades laenu suurust, laenu tagasimakse tähtaja pikkust ning E.N-i majanduslikku seisukorda laenude võtmise ajal, teadis E.N , et tal puuduvad võimalused M Marega sõlmitud laenulepingu tingimusi täita, mistõttu moonutas ta eelkirjeldatud jätkuva tegevusega tegelikkusele vastavaid asjaolusid, luues nii verbaalselt kui ka konkludentselt M Me varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt väärkujutluse endast kui maksevõimelisest ja laenulepingu tingimusi täita suutvast isikust. Tegelikkusele vastavate asjaolude moonutamise tõttu sattus kannatanu M Msaar eksimusse ning tegi varakäsutuse – laenas E.N-ile kokku 700 000 krooni (44738,15 eurot) sularaha. Varakäsutuse tagajärjel sai E.N suures ulatuses (700 000 krooni ehk 44738,15 eurot) varalist kasu. Kannatanule tekkis aga varaline kahju. Lisaks süüdistatakse E.N-i selles, et tema, olles isik, kes on varasemalt toime pannud kelmuseid, laenas A Helt erinevatel ettekäänetel ajavahemikus 11.08.2008 kuni 28.09.2008 kokku 38 000 krooni (2428,64 eurot), lubades laenu A Hstele laenu tagasimaksmise tähtaegu korduvalt pikendades tagastada hiljemalt 16.11.
  17. Laenu üleandmine toimus järgnevalt: - 11.08.2008 andis A He Pärnu maakonnas xx talus E.N-ile 8000 krooni (511,29 eurot); - 14.08.2008 andis A He Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas xxxxxxxx E.N-ile 9000 krooni (575,20 eurot); - 18.08.2008 andis A Hte Pärnu linnas, aadressil Papiniidu 8/10 asuva kaubanduskeskuse Kaubamajakas läheduses E.N-ile 10 000 krooni (639,12 eurot); - 21.08.2008 andis A H Pärnu linnas, aadressil papiniidu 8/10 asuva kaubanduskeskuse Kaubamajakas läheduses E.N-ile 5000 krooni (319,56 eurot); - 26.08.2008 tegi A Hte Pärnu linnas Tahkuranna vallas xx E.N-ile internetipangas ülekande, kandes E.N-i arveldusarvele 2000 krooni (127,82 eurot) - 28.09.2008 andis Ai Hte Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Lepaküla külas xxx E.N-ile 4000 krooni (255,65 eurot). Kokkulepitud tähtaegadeks E.N aga laenatud rahasummat A Hele ei tagastanud. Arvestades E.N-i majanduslikku seisukorda laenude võtmise ajal, teadis ta, et tal puuduvad võimalused A Hga sõlmitud laenulepingu tingimusi täita, mistõttu moonutas E.N eelkirjeldatud jätkuva tegevusega tegelikkusele vastavaid asjaolusid, luues nii verbaalselt kui ka konkludentselt A He varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt väärkujutluse endast kui maksevõimelisest ja laenulepingu tingimusi täita suutvast isikust. Tegelikkusele vastavate asjaolude moonutamise sattus kannatanu A He eksimusse ning tegi varakäsutuse – Lk 3 / 4 1-13-3141 laenas E.N-ile kokku 38 000 krooni (2428,64 eurot). Varakäsutuse tagajärjel sai E.N 38 000 krooni (2428,64 eurot) ulatuses varalist kasu. Kannatanule tekkis aga varaline kahju. Seega pani E.N toime KarS § 209 lg 2 punktide 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja suures ulatuses. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: E.N süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2 p1 ja 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui E.N ei pane 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Anneli Hallaste on esitanud hagiavalduse, milles nõuab 38 500 krooni (2460,60 eurot) hüvitamist (tlk 208). Kohtueelses menetluses on tuvastamist leidnud, et A Hle tekitati kahju 38 000 krooni (2428,64 eurot). Lisaks on E.N A H hüvitanud 1000 krooni (63,91 eurot). Seega kuulub E.N-ilt A Hte kasuks väljamõistmisele 37 000 krooni (2364,73 eurot). R Rja on esitanud hagiavalduse, milles nõuab 45 000 krooni (2876,02 eurot) hüvitamist (tlk 209). Mati Mustasaar on esitanud hagiavalduse, milles nõuab 700 000 krooni (44738,15 eurot) hüvitamist (tlk 264). MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tlk 118-119, 121-122, 124-125). Süüdistatava käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada E.N KarS § 209 lg 2 p1 ja 2 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 480 €, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 0.45 € ja tasu riigi õigusabi eest 57.52 € (määratud kaitsjale A. Nõmmikule kohtueelsel uurimisel tlk 127, 139). Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanute tsiviilhagid ja mõistab välja süüdimõistetult. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta asitõend - E.N poolt kirjutatud võlakirjade originaaldokumendid (pakend nr 1) kriminaalasja materjalide juurde. Tõkendit ei ole. Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.