1-09-21182/13

Kriminaalasi nr.1-09-21182 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2013.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-21182 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 14.05.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid K.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu K.R isikukood xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus M Ä Ä RAS : Vabastada K.R karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada K.R katseaja kestel järgima KarS § 75 lg 1 pp 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Anton Ivanovi suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmisi kontrollnõudeid: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata. 4) osalema sotsiaalprogrammis kui kriminaalhooldusametnik pakub. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada K.R-ile ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.03.2013 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava K.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.R tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 26.09.2003 kohtuotsusega § 100; § 108 lg 2 p4; § 115 lg 1 ja § 140 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel 12 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Harju Maakohtu 13.01.2010 kohtuotsusega K.R on süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja KrMS § 238 lg 2 alusel karistatud rahalise karistusega 5000 krooni. Karistuse kandmise algus 13.09.2001 ja karistuse kandmise lõpp 12.09.2013 Kinnipidamisasutuses K.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemisel asub elama aadressil xxx. Isikul on keskharidus. Omab montaaži-lukksepa eriala. Väidetavalt on lõpetanud tuletõrjuja, elektriku, keevitaja ja tõstukijuhi kursused. Enne vangistust ei olnud tööga hõivatud, põhjuseks seejuures oli isikuttõendava dokumendi puudumine. Varasemalt on töötanud lukksepana ja elektrikuna; omab mitmeid tööalaseid oskusi lisaks erialasele väljaõppele. Vabaduses on olnud töökohad kõik ametlikud ja töökogemused on olnud pikaajalised, tööalaseid probleeme ei ole esinenud. Isiku suhtumine töösse on positiivne, mõistab selle vajalikkust. Vangistuses on olnud tööga hõivatud. Väidetavalt vabaduses rahalisi probleeme ei esinenud, mistõttu seos kriminaalse käitumise ja majandusliku toimetuleku vahel puudub. Kriminaalse tegevuse ajendiks on olnud pigem konfliktsed suhted. K-raha andmetel omab rahalisi nõudeid, mida on motiveeritud tasuma vastavalt võimalustele. Vabanemisel kindel töökoht puudub, kuid lähedased on valmis isikut materiaalselt esialgu toetama. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega isik ei välista vabanemisjärgset suhtlemist kui kohtutakse juhuslikult, see-eest sõprussuhted puuduvad. Lähtudes kriminaalsest käitumisest ei ole täheldatud mõjutatavust, riskiv-hoolimatut elustiili oluliselt ei nähtu. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvusdiagnoosi alkoholi osas ei ole diagnoositud. Väidetavalt tarvitas alkoholi mõned korrad (kuni 2) kuus üldjuhul tähtpäeval. Kuritegu on sooritatud alkoholijoobes, kasutades seejuures vägivalda. Osaliselt tajub oma süüd toimepandud teos. Varasemate kuritegude ja alkoholi tarvitamise osas nähtub seos. See-eest viimane kuritegu on toimepandud kainena. Isik on kindel, et vabanedes suudab alkoholist hoiduda kuna pika vangistuse jooksul ei ole tarvitanud. Karistusaja jooksul ei ole osalenud sõltuvuskäitumist muutvates programmides. Alates 19.02.2013 on isik hõivatud vangla majandustöödel. Lisaks on isik karistusaja jooksul osalenud järgmistes tegevustes: - ajaperioodil 17.04.-12.06.2007 osales programmis Viha juhtimine, mille raames omandas teadmisi-oskusi, mis viisil on käitumist ja emotsioone kontrollida konfliktses olukorras; - ajavahemikel 29.11.-21.12.2007, 23.11.2009-23.06.2010, 05.07.2010-05.01.2011, 15.08.15.11.2011, 16.04.- 16.07.2012 ja 19.11.2012-18.02.2013 on olnud hõivatud tööga nii käitises kui vangla majandustöödel; - alates 24.01.2008 alustas osalemist programmis, mis on mõeldud tagasilanguse ennetamiseks seksuaalkurjategijatele, kuid nimetatud programmi ei läbinud isik seoses vanglast tulenevatest põhjustest; - ajavahemikul 16.04.-13.09.2012 osales riigikeeleõppes tasemel A
2. 2 Isik paikneb avavanglaosakonnas alates 29.10.
3. Viru Vangla toetab K.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et vabanemisjärgselt K.R plaanib asuda elama xx linna aadressile xxx. Sellel aadressil on kolmetoaline korter, milles elab praegu kolm inimest: kinnipeetava ema, õde ja õe abikaasa. Kinnipeetava ema ja õde on nõus K.R-ile moraalset toetust osutama pärast vabanemist. Kinnipeetava ema ja õde ei tea suurt midagi K.R-i suhtlusringkonnast. Samas on ema teadlik, et K.R-i varasemad kuriteod on sooritanud alkoholijoobes ja grupi koosseisus. Kinnipeetava õde ütles, et kodus ei olnud kunagi probleeme seoses alkoholi tarvitamisega, sest K.R oli kodus rahulik, ei tarvitanud alkoholi. Kuritegeliku mõtteviisiga isikute mõjutust siiski kumbki pereliikmetest ei kinnita, kuna leiavad, et K.R on enesekindel. Rahvastikuregistri andmetel on K.R-i suhete alla märgitud ema ja laps (sünd xx). K.R omandas põhihariduse Viljandi vanglas, eriala lukksepp on samuti omandatud vangistuse perioodil. Kinnipeetav on töötanud xxx, ent koondati sealt, on töötanud ka xxx. Töötukassas on ema mäletamist mööda K.R varemalt arvel olnud 2000.aastal, kui vabanes peale vangistust, oli kuni septembrini 2001 seal arvel. Siis taas viidud vangistusse. Kinnipeetava ema sõnul K.R elas enne vangistust mõned kuud ka neist eraldi elukaaslase juures, seetõttu ema ei oska öelda, mida K.R tegi enne vahi alla võtmist. K.R-ile ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Kinnipeetava lähedased leidis, et K.R peab kindlasti olema hõivatud, sest tegevusetus ei ole midagi head endaga kaasa toonud. Rahvastikuregistri andmetel on K.R sisse registreeritud aadressil xxx, ta omab kehtivat elamisluba kuni 02.12.
4. K.R on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Alates
5. aastast kuni praeguseni on talle vangistusi määratud neljal korral, neist raskete isikuvastaste kuritegude eest kahel korral. Kriminaalhooldusele teda määratud ei ole. Prokurör andis kirjaliku arvamuse, milles toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. K.R taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja K.R-i seisukohaga, leiab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on küllaldaselt põhjendatud, sest karistusaja lõpuni on jäänud alla 4 kuu. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.R-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. K.R-i karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud – ta on ära kandnud suurema osa vangistusest ning on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse K.R-i positiivselt. Seega kinnipeetav on aru saanud seaduskuuleka käitumise vajadusest ning millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Viru vangla toetab K.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3 Kohus leiab, et K.R-i edaspidised võimalused vabaduses (kindla elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ning järelevalve annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida K.R-i võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Kohus leiab, et K.R-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata K.R-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu K.R-i mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. vabastamisega temale /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma 4