4-13-3223/4

Väärteoasi nr.4-13-3223 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.mail 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-3223 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Tõlk Imbi Kangur Popova Väärteoasi AIH väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 221 lg 1 järgi. Menetlusalune isik AIH isikukood XXX, elukoht XXX, õpib TVTG 10 klassis. Kaitsja Kadi Mägi Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada AIH Liiklusseaduse 201 lg 2; § 221 lg 1 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest 13 (kolmteist) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 21.05.2013.a. kell 17:39 Välja mõista AIH´ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 86 ( kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti. KrMS § 188 alusel alaealise AIH´il vajalike vahendite puudumisel menetluskulu välja mõista tema emalt VK / elukoht: XXX/. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 2800049777, maksekorraldusele märkida väärteoasja number 4-13-3223 ja süüdlase nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt on 21.05.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1311374 selle kohta, et AIH21.05.2013 kella 17:39 asukohas/aadressil E. Vilde tee 92, Mustamäe linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond juhtides mootorsõidukit sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tulega. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. AIH rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3; § 35 lg 10 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2; § 221 lg 1 järgi ettenähtud väärteod. Kohus selgitab, et Imbi kangur Popova on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 22.05.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja ja kaitsja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlikud enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik AIH kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodu juurde. Kahetseb väga. Andis sõbrale auto ja võttis auto endale tagasi. Milliseid järeldusi tegi eelmisest kohtuotsusest ei oska öelda. Foori keelavat tuld ei pannud täheke. Õpib 10 klassis ja vaheajal läheks tööle. Olen nõus tegema üldkasuliku tööd ja soovib seda. Kaitsja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja leidis, et isik tunnistab end süüdi, seega võiks asendada aresti üldkasuliku tööga. Kaitsja ei vaidel vastu aresti pikkusele, kuid palub mitte karistust koheselt täimisele pöörata ja asendada see üldkasuliku tööga, kuna isik õpib ja soovib lõpetada 10 klassi. Kahetseb toimepandut, tunnistab süüd. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et AIH´i tuleks karistada LS § 201 lg 2; § 221 lg 1 järgi arestiga 13 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Üldkasulik töö ei mõju kindlasti isikule, kuna jätkab vabaduses olles samalaadsete väärtegude toimepanemises. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 221 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.1); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millega tunnistab end süüdi temale inkrimineeritud väärtegudes ( t lk17-18); Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et kehtivaid juhilubasid ei leitud (t lk.10); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt on isik kõrvaldatud juba eelnevalt sõiduki juhtimiselt (t lk.9); teatisega, millest nähtub temale määratud eelnevad karistused (t lk.11-14) ning toimiku teiste materjalidega. 2 Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. AIH´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada AIH´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et AIH´i ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. Ka on tasumata varasemad rahatrahvid. AIH kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel AIH´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. AIH´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. AIH on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt AIH suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli alles 16.05.2013.a. kohaldatud Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja poolt karistusena 7 päeva aresti ( t lk.15-16), kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem. Kohtule näitab see üheselt, et AIH jaoks võib olla tavapärane väärtegudele suunatud käitumismall. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest ja seda eripreventiivsetel kaalutlustel. Kohus on eelnevalt andnud juba isikule võimalus lõpetada kool ja määras karistuse kandmisele hiljem, mitte koheselt, kuid ka see ei mõjunud isikule. Samuti leiab kohus, et AIH suhtes ei esine aluseid kohaldada KarS § 66 lg 1 sätteid. AIHja tema kaitsja taotles AIH karistuse asendamist üldkasuliku tööga, siis märgib kohus järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Üldkasulik töö lähtub põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. AIH ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna AIH on süstemaatiliselt pannud toime väärtegusid ning teda on karistatud arestiga, kuid aresti asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. AIH suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut väärtegu ja süüdlase isikut, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. AIH arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Kohtul puudub igasugune usk, et AIH suudaks vabaduses viibides hoiduda uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 221 lg 1 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3