Obsah (9)

§ 199§ 331§ 65§ 64§ 68§ 3314§ 87§ 75§ 218

1-13-1848 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-1848 (12230116671) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 199

lg 2 p 5, 9 ja

§ 331

4 järgi Lühimenetlus Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav H.L ik: XXX, EV kodanik, algharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX, viibib vahi all Vanglas tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.12.2012, vahistatud 05.12.2012 Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati: Harju Maakohtu 07.03.2011 otsusega

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistus 4 kuud, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 4 kuud;

§ 65lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud kahe päeva eest karistus kantuks.

Karistuse kandmise alguseks loeti 18.05.2010 ning lõpuks 15.09.

1. Harju Maakohtu 10.09.2012 määrusega kohaldati H.L-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1
2. H.L süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. 4 2. H.L süüdi tunnistada

§ 331

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel, liita mõistetud karistused üksikaristusest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, lugedes mõistetud karistuse ärakandmist alates H.L-i kahtlustatavana kinnipidamisest so. alates 03.12.

2. H.L-i suhtes kohaldatud tõkend jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tõkend tühistada.
3. H.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 211 (kakssada üksteist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.L , 1-13-1848, kaitsjatasu“.
4. H.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis) senti), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.L , 1-13-1848, koopiate kulu“.
5. H.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.L, 1-13-1848, sundraha“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. J T FIE esitatud tsiviilhagi 510 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.L-ilt J T FIE kasuks 510 (viissada kümme) eurot, mis tuleb kanda kannatanu a/a nr XXXXXXXXXXXX, Swedbankis.
8. Helain Teenus OÜ esitatud tsiviilhagi 2500 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.L-ilt Helain Teenus OÜ kasuks 2500 (kaks tuhat viissada) eurot, mis tuleb kanda kannatanu a/a XXXXXXXXXX, SEB Pank.
9. ALP esitatud tsiviilhagi 100 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.L-ilt ALPkasuks 100 (ükssada) eurot, mis tuleb kanda kannatanu a/a nr XXXXXXXXXX, Swedbank.
10. Huppa OÜ esitatud tsiviilhagi 605,28 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.L-ilt Huppa OÜ kasuks 605 (kuussada viis) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti, mis tuleb kanda kannatanu a/a XXXXXXXXXX, Swedbank.
11. OÜ Ilveta esitatud tsiviilhagi 1269 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.L-ilt OÜ Ilveta kasuks 1269 (üks tuhat kakssada kuuskümmend üheksa) eurot, mis tuleb kanda kannatanu a/a XXXXXXXXXXXX, Swedbank.
12. Asitõendid: CD-R plaat, CD plaat ja DVD-R plaat turvakaamerate salvetustega, mis 2 asuvad toimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
13. Asitõend: mälupulk Tallinnas Kuninga 1 asuva kaupluse Soft Gold turvakaamera 02.12.2012 videosalvestisega, mis asub kriminaaltoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
14. Asitõend: Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis hoiustatud punane jope Umbro, mille tunnistaja PJ politseile üle andis, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale PJ. (kontakttelefon tl 21, 98)
15. Asitõend: H.L-i saapad ja H.L 03.12.2012 kinnipidamisel seljas olnud musta värvi jope Icepeak, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel H.L-ile, andes need üle H.L-i kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamiseks H.L-i isiklike asjade hulgas.
16. Asitõend: Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud jalatsijälje fragmendid (akt 2012-3879) kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: H.L-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, 23.11.2012 kella 14.00 paiku Tallinnas Aia 5 asuvas J T FIE-le kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata naistejope maksumusega 255 eurot ning jooksis sellega minema. Samuti tema isikuna, keda on varem karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, 25.11.2012 kella 12.15 paiku Tallinnas Aia 5 asuvas J T FIE-le kuuluvas kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata sulemantli maksumusega 255 eurot ning jooksis sellega minema. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 26.11.2012 kella 14.35 paiku Tallinnas V. Reimani 4 asuvas Helain Teenus OÜ kauplus-ateljees võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata naiste karusnahkse kasuka maksumusega 2500 eurot ning jooksis sellega minema. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 29.11.2012 ajavahemikul kell 10.30–10.40 Tallinnas Roosikrantsi 9 asuvas Puhastus OÜ ruumis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ALP’le kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy maksumusega 100 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 30.11.2012 kella 11.47 paiku Tallinnas Pärnu mnt 48 asuvas kaupluses Huppa võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata Huppa OÜ-le kuuluvad 3 laste õuekomplekti kogumaksumusega 302,64 eurot ning jooksis nendega minema. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 01.12.2012 kella 11.40 paiku Tallinnas Pärnu mnt 48 asuvas kaupluses Huppa võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata Huppa OÜ-le kuuluvad 3 laste õuekomplekti kogumaksumusega 302,64 eurot ning jooksis nendega minema. 3 Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 02.12.2012 kella 11.55 paiku Tallinnas Kuninga 1 asuvas kaupluses Soft Gold võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata OÜ-le Ilveta kuuluva lambanahkse naiste poolkasuka maksumusega 1269 eurot ning jooksis sellega minema. Oma tahtliku tegevusega H.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema olles 10.09.2012 Harju Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-11-829 allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile tähtajaga üks aasta, rikkus korduvalt temale käitumiskontrolli raames pandud kohustusi, s.o registreerimiskohustust ja alkoholitarvitamise keeldu, nimelt: -12.10.2012 ei ilmunud Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku RN ’e juurde Tallinnas Pärnu mnt 142 registreerimisele (aadressid Pärnu mnt 142, Tallinn ja Karjääri 7, XXX) ega teatanud oma mitteilmumise põhjusest; -19.10.2012 ei ilmunud Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku RN ’e juurde Tallinnas Pärnu mnt 142 registreerimisele ega teatanud oma mitteilmumise põhjusest; -26.10.2012 ei ilmunud Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku RN ’e juurde Tallinnas Pärnu mnt 142 registreerimisele ega teatanud oma mitteilmumise põhjusest; -30.11.2012 ei ilmunud Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku RN ’e juurde Tallinnas Pärnu mnt 142 registreerimisele ega teatanud oma mitteilmumise põhjusest; -19.10.2012 kell 00.16 Jõhvis Tartu mnt 14 oli H.L mõõdetud tõendusliku alkomeetriga alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,73 +/- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,68 mg/l. Oma tahtliku tegevusega H.L isikuna, kes on allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile, pani toime kontrollnõuete ja käitumiskontrolli raames pandud kohustuste kuritahtliku rikkumise, s.o

§ 3314järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav H.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 23.11.2012 episoodis (J T FIE vara vargus): Kannatanu J T avaldusest, 23.11.2012 ja 16.12.2012 koostatud ülekuulamise protokollidest nähtub, et 23.11.2012 kella 14.00 paiku nägi ta Tallinnas Aia 5 asuvas temale kuuluvas riidekaupluses noormeest, kes koheselt pärast sisenemist sissepääsu uksest otse jääva müügivitriini juurest haaras naistejope maksumusega 255 eurot (ostuhinnaga 100 eurot) ning jooksis sellega minema. /tl 2, 3-4; 5-6/ 03.12.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD-le talletatud Tallinnas Aia tänava ja Viru tänava linnakaamerate 23.11.2012 videosalvestised. Videosalvestistelt oli näha, kuidas kell 13:38:20 kõndisid Viru ringi poolt suunaga kaamera poole (st Viru Väravate suunas) kõrvuti H.L (seljas punane jope) ja JL. Mõlemad noormehed kõndides vaatasid teineteise poole (foto nr 1). Kell 13:59:48 liikusid nimetatud isikud Kalev SPA poolt suunaga Viru Väravate poole piki kaamerast vasakul pool kõnniteed. Mõlemad jäid seisma kaamerast vaadatuna vasakpoolsel kõnniteel pruuni tooni mitmekordse maja lähedal, mitte kaugel maja välisuksest. (foto nr 3) 4 Kell 14:01:34 astus JL pruuni värvi maja välisuksest eemale mõned meetrid suunaga Kalev SPA poole ja jäi seisma maja välisuksest umbes 5 meetri kaugusele. Samal ajal läks H.L pruuni värvi maja välisuksest sisse, pöörates kaamerast vasakule (foto nr 4). Kell 14:02:08 jooksis H.L, hoides süles mingit suurt eset, vasakult tänavale (foto nr 5) ja liikus joostes piki Aia tänavat Kalev SPA suunas koos JL'iga ning nad kadusid vasakule kaamera vaateväljast välja. /tl 13-16/ 04.12.2012 koostatud tunnistaja PJ´i ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta sai nädal aega tagasi H.L-ilt punase jope, mille andis politseile üle. /tl 21-22/; 05.12.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks punane jope Umbro. /tl 23-27/ 11.12.2012 koostatud tunnistaja JL´i ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta jalutas koos H.L-iga tänaval, kui ühel hetkel jalutas tema edasi ja H.L jäi maha. Järsku ta nägi, et H.L väljus ühest riietepoest ja tal oli süles heledat tooni jope. JL sai aru, et H.L pani toime varguse ning läks üksi ruttu koju, kuivõrd ei tahtnud ennast segada H.L-i probleemidesse. /tl 29-30/ 18.12.2012 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist koos fototabelitega nähtub, et H.L juhatas uurimisgrupi Aia 5 maja juurde, näitas käega Viru tänava poole (foto nr 1) ja lisas, et sealtkaudu ta tuli Aia tänavale. Seejärel näitas H.L maja - Aia 5, Tallinn ning lisas, et sellest kauplusest varastas ta kahel korral naiste sulejope (foto nr 2 ja 3) ning jooksis seejärel Aia tänavat mööda edasi kauplus RIMI juurde ja enne nimetatud kauplust pööras vasakule hoovi (Vt foto nr 4-5). H.L lisas, et esimesel korral oli temaga kaasas JL, kes jäi seisma varguse ajal kusagil Aia tänaval, täpset kohta H.L näidata ei osanud, sest ei pööranud tähelepanu varguse toimumise ajal Lõssenkovi täpsele asukohale. Kauplusse Aia 5 (Tallinn) välisuks oli lukustatud, kuid läbi ukseklaasi näitas H.L kohta (uksest vasakule), kust ta mõlemal korral joped võttis. /tl 153-165/ 04.12.2012 koostatud kahtlustatava H.L-i ülekuulamisprotokoll, milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ning selgitab, et sai Tallinna kesklinnas kokku oma tuttava J (tema perekonnanimi on L ), ootasid koos Aia tänaval üht tuttavat. Ta ei rääkinud Jurile, et plaanib minna vargile. Eemaldus Jurist ja läks Aia 5 kauplusse, kellaaeg võis olla umbes kell 14.00, võttis kauplusest karusnahkse helebeeži poolpika naistejope ja väljus. See jope asus kaupluse välisukse lähedal stangel. Kaupluses viibis naismüüja, kuid ta ei pannud tähele, kuidas müüja tema tegevusele reageeris, igatahes takistama teda ei tuldud. Jooksis jope käes, õue Aia tänavat pidi kauplus RIMi lähedalt vasakule ja läks kohe turule jopet müüma. Turule tuli kaasa Juri, kuid tema ei olnud vargusega seotud. Müüs selle jope samal päeval kui varastaski, Balti Jaama turul 90 euro eest ühele naisele, keda ta ei tundnud ja kellele ta ei öelnud, et jope on varastatud. Saadud raha eest ostis endale toitu ja joogipoolist. Jurile ta jope müügist raha ei andnud. Juri käis temaga niisama kaasas. /tl 146-148/ 25.11.2012 episoodis (J T FIE vara vargus): Kannatanu J T avaldusest ja 25.11.2012 koostatud ülekuulamisprotokollist nähtub, et 25.11.2012 kella 12.15 paiku Tallinnas Aia 5 asuvasse temale kuuluvasse kauplusesse jooksis noormees, kes haaras naiste sulemantli müügihinnaga 255 eurot ja jooksis sellega minema. /tl 33, 34-35/ 14.12.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD-le talletatud Tallinnas Aia tänaval asuva alkoholikaupluse Bakhos turvakaamera 25.11.2012 videosalvestis. 25.11.2012 ajavahemikus kella 12:09:46-st kuni kella 12:10:13-ni tänaval liikus suunaga kaamera poole noormees heleda õlakotiga üle õla (fototabel pilt 4), kes peatus, vaatas tagasi (fototabel pilt 5), liikus edasi suunaga kaamera poole ning kell 12:10:02 jäi kaamera vaateväljast välja, noormees jäi varikatuse varju. Kell 12:10.02 kaamera vaatevälja sattus teine noormees, kes jooksis suunaga kaamera poole (fototabel pilt 6) oli näha, et teise noormehe seljas oli sulejope kapuuts - peas, kapuutsi all oli hele nokamüts, käes midagi heledat värvi (fototabel pilt 7,8). /tl 39-45/ 18.12.2012 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabelitega on äratoodud eelmise episoodi all. /tl 153-165/ 5 18.12.2012 koostatud H.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ning selgitab, et 25.11.2012 päevasel ajal läks üksinda Tallinnas Viru tänavalt Aia tänavale, sisenes Aia 5 asuvasse kauplusesse, kus oli üleeelmisel päeval vargil käinud. Võttis kaupluse välisukse lähedalt stangelt heledat tooni naiste sulemantli ja jooksis seda süles hoides kauplusest välja ja mööda Aia tänavat kuni kaupluseni Rimi, kus pööras vasakule kaupluse hoovi. Sõitis trammiga Keskturule, kus müüs mantli juhuslikule naisele umbes 100 euro eest. Saadud rahast ostis süüa ja juua. Kaupluses oli naismüüja, kes võis vargust pealt näha, kuid süüdistatava ei pannud tähele mida müüja tegi. /tl 151-152/ 26.11.2012 episoodis (Helain Teenus OÜ vara vargus): 26.11.2012 koostatud tunnistaja JT´i ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta oli 26.11.2012 tööl Helain Teenus OÜ kaupluses, kui kella 14.35 paiku jooksis kauplusesse noormees, kes haaras nagist hõberebase nahast naiste poolpika kasuka maksumusega 2500 eurot ning jooksis sellega Reimani 5 asuva maja hoovi. Vargale ta ei järgnenud, vaid kauplusesse tagasi sisenedes vajutas häirenuppu. /tl 49-51/ 26.11.2012 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks sündmuskohaks oli Tallinnas V. Reimani 4 asuv Helain Teenus OÜ kauplusateljee. Välisuksest otse oli vahekoridor. Vahekoridorist viis kaheastmeline trepp alla müügisaali. Vahekoridori ja müügisaali vahel oli trepi esimesele astmele avanev klaasuks, mis vaatluse hetkel oli avatud asendis. Trepi esimene aste külgnes turvaväravatega. Seljaga välisukse poole oli müügisaali parempoolses seinas riidestanged kasukatega ja stangede ülemisel riiulil mannekeennukkude pead mütside ning kübaratega. Välisukse vastasseinas oli ava vastuvõturuumi, kaks stanget nahksete riideesemetega ja üks stange kasukatega - näoga stange poole, oli stange parempoolsel poolel neli mantlit, keskel ja vasakpoolsel poolel üks mantel. Stange ülemisel riiulil oli kaks mannekeennuku pead mütsidega. Müügisaalis, välisukselt suunaga välisukse vastasseinas oleva kasukatega stange poole, tuvastati müügisaali põrandal kaks jalatsijälje fragmenti, mis markeeriti numbritega 1 ja

1. Jalatsijäljefragmendist - markeeringuga nr 1, tehti tõmmis musta värvi želatiinkilele, pakiti paberkotti, pakend nr
2. Jalatsijäljefragmendist - markeeringuga nr 2, tehti kaks tõmmist, millest esimene tõmmis tehti musta värvi želatiinkilele, mis pakiti paberkotti, pakend nr 2 ja teine tõmmis tehti valgele želatiinkilele, mis pakiti paberkotti, pakend nr 2.
3. Müügisaali laes oli valvekaamera. Moesalongis oli signalisatsioon. /tl 58-66/ 07.12.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll fototabelitega, mille kohaselt vaadeldavateks objektideks olid sündmuskohal talletatud jalatsijälgede fragmendid. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikateenistuses „P“ kettal 26.11.2012.a. nr.123689 olid arhiveeritud jälgede digitaalsed fotofailid nr.2012,2015 (JPG formaadis). Jäljed olid fotografeeritud mõõtkavaliselt 26.11.12.a. Tallinnas Reimani 4 kaupluse varguse vaatluse käigus (vt sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabel nr. 123689); markeeritud numbritega 1,2 musta värvi kaks želatiintõmmiskilet ja markeeritud numbriga 2.1 valget värvi üks želatiintõmmiskile (edaspidi tõmmiskiled). Tõmmiskiled asusid kolmes pakendis, mille peal oli silt selgitavate kirjadega „ NR1/2/2.1 26.11.2012.a. Tallinn Reimani 4 Helaid Teenus OÜ poest jalatsijälje fragment põrandalt (markeering nrl/2/2.1). Ülalnimetatud fotofailide vaatluse käigus tuvastati, et nendele olid jäädvustatud kaks pindmist jälge (asitõendi vaatlusprotokolli fototabel nr 123881 fotod nr 1, 3). Kasutades Volpi intralux 6000-1 ja Versa Light MAX valgusallikat külgvalguses erineva kaldenurga all vaadatuna tõmmiskilede vaatluse käigus tuvastati, et nendele oli jäädvustatud kolm pindmist jälge. Jäljed fotografeeriti mõõtkavaliselt (RAW ja JPG formaadis), muudeti digitaalseks Microsoft Word programmi abil ja pöörati kolm peegelpilti (asitõendi vaatlusprotokolli fototabel nr 123881 fotod nr 2,4,5). Fotofailile nr 2012 jäädvustatud jälg oli talletatud tõmmiskilele nr 1 (fotod nr 1, 2), fotofailile nr 2015 jäädvustatud jälg oli talletatud tõmmiskiledele nr 2,2.1 (fotod nr 3, 4, 5). Jäljed olid moodustunud jalatsite täistallaosade reljeefsete mustritega, milledes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid olid eristatavad. Kaks jälge oli moodustunud parema ja vasaku jala jalatsitega, milledes oli kujunenud jalatsite pooltallaosade ja kontsaosade mustrid, mis on sarnased. Musta värvi želatiintõmmiskiled nr 6 1,2,2.1 pakendati endistesse pakenditesse, pakendid suleti, kinnitati kollase teibiga „AS1TÕEND", varustati selgitavate kirjadega, allkirjastati ja pitseeriti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo nr 7 pitsatiga. Pakendid nr.1,2,2.
4. /tl 67-73/ 11.12.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldavateks objektideks oli H.L-i saapad, mis olid temal jalas kahtlustatavana kinnipidamisel 03.12.
5. Saabaste siseküljel kollast värvi embleem märgistusega: USA 10, UK 9, EUR
6. Saapatallad olid musta-pruunikirjud, tugeva vertikaalse mustriga, taldade keskel kollast värvi märgistus CAT ja selle all kolmnurga kujutis. /tl 74-78/ 18.12.2012 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabelitega, mille kohaselt H.L juhatas uurimisgrupi Narva maanteed kaudu V. Reimani tänavale, kus ta 26.11.2012 kaupluses Helain Teenus varastas naiste karusnahast kasuka. H.L seletas, et ta tuli enne kauplusse sisenemist V. Reimanni tänavat pidi (foto nr 15 ) suunaga Narva maantee poole ja sisenes V. Reimani 4 keldrikorrusel asuvasse kauplusse (foto nr 16). Kaupluses näitas H.L kaupluse letist paremal asuvat stanget, millel rippusid kasukad ja väitis, et just sellelt stangelt ta varastaski kasuka (foto nr 17), millega väljus ja liikus V. Reimani 5a maja hoovi (vt foto nr 18). H.L-i väitel liikus ta tol korral üksinda. /tl 153165/ 04.12.2012 koostatud kahtlustatava H.L-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end 26.11.2012 V. Reimani 4 (Tallinn) kaupluses toimepandud varguses süüdi ning selgitab, et 26.11.2012 läks päevasel ajal V. Reimani 4 asuvasse kauplusse, mis asus ühe heleda maja keldrikorrusel. Ta oli üksinda, kaupluses oli vaid naismüüja. Võttis kauplusest naiste kasuka (heledat tooni, poolpikk) mis rippus välisukse lähedal stangel. Haaras selle kasuka ja väljus poest, jooksis üle tee majade vahele ja siis läks bussipeatusse vist Narva maanteele. Sõitis kasukaga Lasnamäe turule ja müüs seal selle samal päeval maha ühele naisele 300 eurot eest. Saadud raha kulutas toidu tarbeks. Kasuka ostjaga ei olnud juttu sellest, et kasukas on varastatud. /tl 149-150/ 29.11.2012 episoodis (ALP vara vargus): 29.11.2012 ja 20.12.2012 koostatud kannatanu ALP ülekuulamisprotokolli kohaselt 29.11.2012 Tallinnas Roosikrantsi 9 asuvast Roosikrantsi Puhastus OÜ tööruumist varastati temale kuuluv mobiiltelefon Samsung Galaxy ja Puhastus OÜ-le kuuluv metallkarp koos peenrahaga summas 47 eurot. Firma esindaja ei soovi müntide ja karbi kadumise kohta politseisse avaldust teha ega varanõuet esitada, kuna ei pea varalist kahju märkimisväärseks. Kannatanu vargust pealt ei näinud, sest varguse toimumise hetkel oli tagaruumis. Kuulis uksekella ja kui läks firma vastuvõturuumi, siis nägi välisuksest väljumas üht meest tumedas jopes. Kannatanu jooksis talle õue järgi, sest kahtlustas, et tegemist võis olla vargaga. Kuid mees oli jooksnud juba poolde Roosikrantsi tänavale ja kannatanu ei jõudnud talle järgi. Pöördus tagasi oma tööruumidesse (Roosikratsi Puhastus OÜ) ja nägi, et klientide vastuvõturuumis oleva kapi esimese sahtlist, mis oli avatud, oli võetud tema mobiiltelefon Samsung Galaxy, mille sees oli Tele2 lepinguline kaart numbrile 55 995
7. Mobiiltelefon ja karp võisid olla tänavalt vaadates nähtavad, sest kapi sellel riiulil ei olnud ust ees. /tl 80-82; 83-84/ 29.11.2012 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldavaks sündmuskohaks oli aadressil Tallinn, Roosikrantsi 9 asuv firma KEEMILINE PUHASTUS. Firma sissepääs oli Roosikrantsi tänavalt. Välisuksel on ees metallist raamiga klaasuks. Sisenenud klientide vastuvõtu ruumi tekitab uks avamisel helinat. Klienditeeninduse eesruumi keskosas oli laud, paremas seinas kummut ja riiete hoidmise koht vasakus seinas (foto 3, 4). Vaatluse hetkel asus välisuksest sisenedes kummut paremas seinas (foto 5). Kummuti ülemine sahtel oli avatud asendis. Kummutil välisel vaatlusel murdmisriista jäljed puudusid (foto 6, 11) Kummutil oli ees lukustus, kuid ilma võtmeta. Ülemisel kummutil oli näha vasakus ja paremas servas sahtlid, mille ülemises sahtli osas olid näha eurosendid (foto 7). Kummuti ülemise sahtlist alt poolt lugedes oli näha kolme sahtlit. Sahtlid olid suletud, kuid lukustamata. Sahtlites olid näha paberid, kaustad, metallist euromündid kilekotiga jm (fotod 5,8-10). Ruumis sees valvekaamerad puudusid. Statsionaarsed valvekaamerad olid näha Roosikrantsi 11 hoone väliskülgedel (fotod 1, 2). /tl 86-89/ 7 20.12.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et 29.11.2012 kell 10:35:40 kõnniteel seisis tumedas jopes noormeest (käesolevas kriminaalmenetluses tuvastatud kui kahtlustatav H.L ), tal on seljas oleva jope kapuuts peas, kapuutsil on karvane ääris. H.L seisis Roosikrantsi 9 maja ääres näoga klaasakna poole. Veidi aja pärast eemaldus H.L klaasaknast ja jäi hetkeks seisma tänaval (vt foto nr 1). Edasi suundus H.L Roosikrantsi 9 maja uksest sisse, avades ukse. (kell 10:36:12 foto nr 2). Kell 10:36:20 H.L väljus Roosikrantsi 9 majast, hoides paremas käes mingit tumedat eset (vt foto nr 3) ja jooksis kaamera suunas ning kadus kaamera vaateulatusest välja. Kell 10:36:54 väljusid Roosikratsi 9 majast kolm naist (seljas džemprid ja jalas pikad tumedad püksid) ning vaatasid suunas, kuhu H.L jooksis. Kell 10:36:54 sisenesid naisterahvad tagasi Roosikrantsi 9 majja. /tl 91-94/ OÜ Limikon kassa väljamineku orderi ja müügitingimuste koopia, millest nähtub, et mobiiltelefon (imei 358048043165313) oli 29.11.2012 PJ’i nimel müüdud OÜ-le Limikon 25 euro eest. /tl 96-97/ 19.12.2012 koostatud tunnistaja PJ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt novembri lõpus 2012 kohtus ta juhuslikult H.L-iga ja koos läksid nad Viru bussiterminali, kus H.L palus tema abi ühe mobiiltelefoni müümisel, sest tal endal ei olnud isikut tõendavat dokumenti. Ta esitas müüjale oma ID-kaardi. Müüja andis H.L-ile 25 eurot ja jättis telefoni müüki. /tl 98-99/ 04.12.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli H.L-ilt 03.12.2012 kinnipidamisel seljas olnud musta värvi jope Icepeak. /tl 124-126/ 18.12.2012 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja fototabeli kohaselt H.L juhatas uurimisgrupi Roosikrantsi 9 maja juurde. H.L-i väitel kõndis ta Vabaduse väljaku poolt (foto nr 19) mööda Roosikrantsi tänavat ja varastas Roosikrantsi 9 (Tallinn) asuvast keemilise puhastuse töökojast, vaadates eelnevalt aknast, et kedagi ei ole eesruumis ning sisenedes eesruumi, võttis välisukse paremal pool asuva kapi pealt või kapi sahtlist (täpselt H.L ei mäleta) mobiiltelefoni Samsung Galaxy ja metallkarbi. (foto nr 20-21). Kauplusest väljudes liikus ta Pärnu maantee poole (foto nr 22) ja Tõnismäe tänaval viskas varastatud metallkarbi minema. Viis varastatud mobiiltelefoni Tallinna Keskturule, kus müüs selle samal päeval. /tl 153-165/ 18.12.2012 koostatud kahtlustatava H.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ning selgitab, et novembrikuu lõpus 2012 üksinda liikus Tallinna kesklinnas, tuli Vabaduse väljaku poolt ja kõndis piki Roosikrantsi tänavat, mõtles, kust saaks midagi varastada. Roosikrantsi 9 maja välisukse klaasist sisse vaadates, nägi, et ruumis ei ole kedagi ja keemilise puhastuse eesruumis välisuksest paremal pool asuva kapi peal oli järelvalveta valget värvi puutetundlik mobiiltelefon ja selle kõrval musta värvi metallist karp. See karp ei olnud suur - pikkusega u 15 cm. Sisenes kiiresti keemilise puhastuse eesruumi ja võttis kapi pealt mobiiltelefoni (Samsung) ja karbi. Õues pani varastatud telefoni taskusse ja karbi jope põuetaskusse. Jooksis väljudes otse Pärnu maanteele, sealt Tõnismäe tänavale, kus ühes majahoovis avas metallist karbi, vaatas, et seal oli peenraha umbes 50 eurot, see raha oli kõik müntides. Võttis raha endale ja metallkarbi viskas minema Tõnismäe tänavale kuhugi majahoovi. Samal päeval kohtas oma sõpra PJit, ütles talle, et tahab üht mobiiltelefoni müüa. Pavel küsis, kas see on varastatud telefon. Vastas Pavelile, et ei ole. Läksid Paveliga koos Viru bussiterminalis asuvasse mobiiltelefonide parandus- ja müügipunkti, kus müüsid nimetatud telefoni Paveli dokumendiga 20 euro eest. Pavel mobiiltelefoni müügist mingit tulu ei saanud. Kumbki neist seda mobiiltelefoni ei kasutanud, kuid kontrollisid, et telefon on töökorras. Varguse pani toime kandes musta värvi karvase kapuutsi äärega jopet, mis temalt kinnipidamisel ära võeti. /tl 166-168/ 30.11.2012 ja 01.12.2012 episoodides (Huppa OÜ vara vargus): 04.12.2012 koostatud kannatanu Huppa OÜ seadusliku esindaja HB ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.11.2012 ja 01.12.2012 Tallinnas Pärnu mnt 48 asuvas kauplusest Huppa varastati lasteriideid. 30.11.2012 kell 11.47 paiku oli sisenenud kauplusse tumedates riietes mees ja 8 võttis kauplusest kaasa kolm komplekti (jope ja püksid) lasteriideid. Nendest kaks olid heleroosad komplektid ja üks oli tumepruun komplekt. Kogumaksumus kolmel komplektil on 302,64 eurot (müügihind). Need kompletid rippusid esimesel stangel välisuksest ja vargal oli hea ligipääs neile. Müüja ES nägi vargust pealt. Järgmisel päeval 01.12.2012 kell 11.40 sisenes sama mees uuesti nende kauplusesse ja võttis müüja nähes kolm kompleti välisukse lähedal stangel rippunud laste ülariideid (jope ja püksid) kogumaksumusega 302,64 eurot. Need komplektid olid pruuni värvi, lillemustriga. Ühe kompleti hind on 100,88 eurot. Kokku on põhjustatud firmale HUPPA OÜ varalist kahju 605,28 eurot. /tl 103-104/ 04.12.2012 koostatud tunnistaja ES´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.11.2012 kella 11.47 paiku sisenes poodi meesterahvas, kes võttis enda kätte kolm komplekti lasteriideid (jope ja püksid) ning jooksis kauplusest välja. 01.12.2012 kella 11.40 paiku tuli kauplusesse sama mees ja võttis sama stange pealt kolm komplekti laste õueriideid ja jooksis neid käes hoides minema. Riietus oli vargal mõlemal päeval sama, tumeda jope kapuuts oli silmini pähe tõmmatud ja kandis üleni tumedaid rõivaid. Esimesel korral tunnistaja vajutas paanikanuppu kohe kui varas oli kauplusest väljunud, teisel korral aga kohe kui meesterahvast nägi. Turvaekipaaž ei leidnud varast. /tl 107-110/ 18.12.2012 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabelitega, mille kohaselt H.L seletas, et mõlemal korral ta liikus üksinda Tõnismägi tänava poolt (foto nr 6) ja sisenes kauplusse HUPPA (foto nr 7). Kauplusse HUPPA sisenedes, näitas H.L kaupluse välisakendepoolsel alal asuvat lasteriiete stanget, kus ta võttis esimesel korral kolm kompleti laste õueriideid (foto nr 8) ja seejärel näitas H.L kaupluse leti pool asuvat stanget, millelt ta võttis kolm kompleti laste ülariideid 01.12.2012 (foto nr 9). Seejärel näitas H.L kaupluse ees tänaval suunda (Tõnismägi tänavat), mida mööda ta mõlemal varguse päeval koos varastatud kaubaga jooksis. (foto nr 10). /tl 153-165/ 04.12.2012 koostatud H.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 30.11.2012 päevasel ajal sisenes ta üksinda Tallinnas, Pärnu maanteel kino Kosmos vastas asuvasse lasteriiete kauplusse, et sealt midagi varastada. Kaupluses oli tööl naismüüja. Võttis kaupluse välisuksele kõige lähedamal asuvast stangelt kolm laste jopet (võisid olla koos pükstega) ja jooksis kauplusest välja Tõnismäe poole, siis pööras ümber, läks kino Kosmos juurde, istus seal trammi peale, sõitis Viru keskuse juurde ja müüs tänaval kõik kolm varastatud jopet ühele möödujale (naisterahvas) maha. Sai kolme jope eest 70 eurot. Kulutas saadud raha toidu ja joogi ostmiseks. Ostjale ta ei rääkinud, et joped on varastatud. 01.12.2012 läks tagasi samasse kauplusse Pärnu maanteele, kus müüakse lasteriideid. Oli üksinda. Sisenes kauplusse ja võttis samalt stangelt kas kaks või kolm laste jopet. Need olid samasugused joped, nagu võttis eelmisel päevalgi. Üks jope kukkus kuhugi maha ja talle jäi kätte kaks jopet. Jooksis Tõnismäele ja müüs samal päeval Keskturul joped tundmatule naisterahvale 100 euro eest. Raha kulutas oma tarbeks. /tl 146148/ 02.12.2012 episoodis (OÜ Ilveta vara vargus): 02.12.2012 koostatud tunnistaja IP ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta kaupluses Soft Gold (aadressil Kuninga 1, Tallinn) tööl koos N.M ja V.R ning nägi, et 02.12.2012 kella 11.55 paiku sisenes kauplusesse meesterahvas (musta värvi jopega, mille kapuutsi ääres oli hallikat värvi karv), kes võttis nagist naiste lambanahkse poolkasuka maksumusega 1269 eurot ning jooksis sellega minema Harju tänavale. Tunnistaja ja tema töökaaslased vargale järgi ei jooksnud, kuivõrd vahemaa oli liiga suur. /tl 119-121/ 03.12.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli mälupulgale talletatud Tallinnas Kuninga 1 asuva kaupluse Soft Gold turvakaamera 02.12.2012 videosalvestis. Kaamerast CH 1 avanes vaade „Soft Gold" kaupluse välisuksele. Kaamerast paremale poole jäi müügilett, mille juures seisis heledate juustega naismüüja. Kell 12:47:00 sisenes kauplusesse, avades selle välisukse, tumedas jopes noormees, kellel oli jope karvase äärisega kapuuts peas. №ormehel on jalas sinist värvi teksapüksid ja vasakul pool jope tasku küljes rippus helkur. (foto nr 1). Samal ajal oli kaamerast CH 2 näha, kuidas sama noormees liikus müügisaalis oleva välisuksepoolse üleriiete stange juurde, vaatas riideid, võttis ühe riidepuu koos esemega kätte, kuid pani selle 9 hetke pärast tagasi stangele rippuma. Siis liikus noormees teise - tagumise riietestange juurde (kell 12:47:09), võttis sealt ühe riidepuuga tumeda riideeseme kätte (foto nr 2 ), vaatas hetk seda ja jooksis koos esemega õue kell 12:47:
8. (foto nr 3).Tema järel jooksid õue kaks tumedate juustega, tumedates kleitides naismüüjat ja üks heledate juustega naismüüja. /tl 122123/ 04.12.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli H.L-ilt 03.12.2012 kinnipidamisel seljas olnud musta värvi jope Icepeak. /tl 124-126/ 02.12.2012 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt oli vaadeldavaks kohaks Tallinnas Kuninga 1 asuv kauplus Soft Gold, kust varastati lambanahkne naiste poolkasukas. Kaupluse uks oli lukustamata. Uksest sisenedes vasakut kätt jäi lett. Kaupluse saali keskosas nagid erinevate kasukatega. Letipoolse teise nagi välisukse poolse osa küljes rippus riidepuuga tumepruuni värvi kapuutsiga poolkasukas, mille esiosa äär, varrukate ääred ja kapuutsi äär oli kaetud karvaga. Kasuka vöö rippus pandlaga riidepuu küljes. Taskud, seljaosa ja varrukad mustrilised. Kasuka parempoolse varruka külge oli kinnitatud hinnasilt nimetusega „n. dubljonka", materjaliga „lambanahk", voodriga „lambanahk", suurusega „42", sildi allosas eraldi hinnakleebis numbritega „1269-„. /tl 127133/ 18.12.2012 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist fototabelitega nähtub, et H.L juhatas uurimisgrupi Kuninga tänavale. Kuninga 1 maja juures näitas H.L , et just siin ta kasuka varastas (foto nr 12). H.L näitas käega suunda, kustpoolt ta tuli enne kauplusse sisenemist (foto nr 11). Kauplusse sisenedes näitas H.L kahte stanget, millel rippusid kasukad. Stanged asusid välisukse lähedal (foto nr 13). H.L selgitas, et esmalt vaatas kasukaid välisuksele lähimalt stangelt, kuid sealt midagi ei võtnud, vaid liikus järgmise stange juurde, kust võttis kasuka ning liikus sellega tagasi tänavale, pöörates Toompea poole (vt foto nr 14). /tl 153-165/ 04.12.2012 koostatud kahtlustatava H.L-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab H.L kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ning selgitab, et 02.12.2012 jalutas üksinda Tallinna vanalinnas, nägi Kuninga tänaval kasukate kauplust, otsustas siseneda ja varastada midagi. Oli päevane aeg. Võttis kauplusest välisukse lähedal rippunud naiste kasuka, mis oli pruuni värvi ja jooksis sellega õue. Kaupluses olid kaks naismüüjat. Üks neist jooksis õue talle järgi. Jooksis Viru Keskuse suunas, sõitis bussiga Keskturule ja müüs varastatud kasuka 300 euro eest ühele juhuslikule möödujale naisterahvale. Temaga ei olnud juttu kasuka päritolust. Saadud raha kasutas oma tarbeks. Kandis musta värvi jopet, mille kapuuts oli karvane. Kahetseb toimepandud vargusi. /tl 146148/. Karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise episoodis: 10.09.2012 Harju Maakohtu määrus kriminaalasjas nr 1-11-829, millest nähtub, et H.L-ile oli

§ 87

¹ lg 1 alusel kohaldatud pärast karistuse ärakandmist käitumiskontroll tähtajaga üks aasta Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning H.L-i kohustati täitma

§ 75

lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2, 4, 7, 8 sätestatud kohustusi.

/tl 196-198/ Kriminaalhooldusametniku RN poolt 10.12.2012 koostatud H.L-i iseloomustus, millest nähtub, et H.L rikkus ajavahemikul 20.09.2012 kuni 10.12.2012 korduvalt kontrollnõudeid ega ilmunud registreerimisele. Esmakohtumine toimus 20.09.2012 ning siis tutvustas kriminaalhooldusametnik isikule tema õiguseid ja kohustusi. 09.10.2012 isik registreerimisele ei ilmunud ning telefon oli välja lülitatud. XXX Sotsiaalmaja sotsiaaltöötaja andmetel sai isik tööd Ida-Virumaal. 02.11.2012 toimunud registreerimisel selgus, et isik kandis 19.10.2012 - 27.10.2012 aresti Viru Maakohtu Jõhvi Kohtumaja 19.10.2012 otsuse nr 4-12-5241 alusel. Viimane registreerimine toimus 13.11.2012 ning järgmine registreerimine oli määratud 27.11.

1. Antud registreerimisele hooldusalune ei ilmunud. H.L-ile on tutvustamata hoolduskava ning sellest tulenevalt sisulist kriminaalhooldust toimunud ei ole. /tl 201-202/ 10 18.01.2012 koostatud tunnistaja RN e ülekuulamisprotokoll ja koopia hooldustoimikust, mille kohaselt töötab RN Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnikuna. H.L on tema endine kriminaalhooldusalune, kelle suhtes rakendati Harju Maakohtu 10.09.2012 määruse nr 1-11-829 kohaselt karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta. H.L võeti arvele 21.09.2012 katseajaga 1 aastat st kuni 20.09.
2. Kohtumääruses oli ära määratud H.L-i kriminaalhooldusosakonda ilmumise kuupäev ja kellaaeg. 20.09.2012 ilmus H.L kriminaalhooldusosakonda, siis tegeles temaga kriminaalhooldusametnik JD, kes tutvustas H.L-ile tema õigusi ja kohustusi. Tundis H.L-i juba varasemast ajast, kui töötas vanglas ning tema käitumise paranemise suhtes tal illusioone ei olnud. Esmakohtumisel oli H.L olnud rahulik, tema väitel oli tal kindel elukoht XXX Sotsiaalmajas. XXX Sotsiaalkeskuse töötaja väitis, et H.L sai tööle Ida-Virumaale autoremonditöökotta. Leppis H.L-iga kokku uue kohtumise 25.09.
3. 25.09.2012 käis H.L ennast registreerimas. Selleks ajaks oli ta võtnud enda sõnul ennast Töötukassas arvele, kuid otsust kaasas ei olnud ning andis esmakohtumise ankeedi ja vabastamisõiendi. Uue registreerimiseaja määrasid 02.10.
4. Sel kuupäeval tuli H.L registreerimisele õigeaegselt. Järgmine registreerimine oli määratud 09.10.
5. 09.10.2012 H.L helistas ja teatas, et tal ei ole võimalik tulla registreerimisele, kuna peab olema tööl. Leppisid uue aja 12.10.
6. 12.10.2012 H.L ei ilmunud. Tunnistaja helistas ise talle ja H.L teatas, et ei jõua Tallinnasse, kuna peab olema tööl IdaVirumaal. Leppisid kokku uue kohtumise 12.10.2012, nimetatud kuupäeval ta kohale ei tulnud ja ei teatanud oma mitteilmumisest. Helistamisel H.L vastas, et on endiselt IdaVirumaal ja ei jõua Tallinnasse õigeaegselt. Uue aja määras 19.10.2012, kuid H.L registreerimisele ei ilmunud ja temale teadaolev H.L-i telefoninumber oli välja lülitatud. 26.10.2012 H.L ka kohale ei ilmunud ja ühendust ei võtnud. 29.10.2012 helistas tunnistaja XXX Sotsiaalmaja sotsiaaltöötajale, kes ütles, et nemad ei ole ka H.L-i näinud ja nende teada oli H.L joobes peaga põhjustanud liiklusõnnetuse. 01.11.2012 ilmus H.L ise registreerimisele ja kirjutas seletuskirja, mille kohaselt oli ta kandnud aresti lubadeta sõidu eest (19.10.- 27.10.2012) ning 12.10.2012 ei saanud ta ilmuda, kuna oli tööl. 09.11.2012 käis H.L tähtaegselt registreerimas ja kontaktandmetes tal muutusi ei olnud ning 12.11.2012 pidi H.L minema uuesti Töötukassasse, et ennast seal töötuna arvele võtta ja leppisid kokku uue kohtumise 13.11.
7. 13.11.2012 käis H.L õigeaegselt ja Töötukassasse ta arvele ennast võtnud ei olnud. Tunnistaja luges talle sõnad peale, et järgmiseks korraks, kui kohtuvad, peab ta ennast töötuna arvele võtma. Järgmise kohtumise leppisid kokku 27.11.2012, siis pidi ta H.L-ile tutvustama ka hoolduskava. 27.11.2012 H.L ise helistas ja teatas, et tal ei ole võimalik tulla. Leppisid kokku, et H.L tuleb 30.11.
8. 30.11.2012 H.L ei tulnud ja telefon oli tal välja lülitatud. Kui ta helistas 03.12.2012 XXX Sotsiaalmajja, siis teatati sealt, et H.L oli oma asjad võtnud ning minema läinud. Rohkem tal H.L'iga kontakti ei ole olnud. 10.12.2012 selgus, et H.L on võetud Harju Maakohtu poolt vahi alla. Kuna H.L oli varasemast ajast narkootikumide tarvitamisega probleeme, kuid kohtumiste ajal ta H.L narkootikumide kasutamise tunnuseid ei täheldanud. H.L-i enda kinnitusel kohtumiste perioodil ei tarvitanud ta alkoholi ega narkootikume. Sotsiaalset toetusvõrgustikku H.L ei ole. Töötukassasse arvelevõtmata jätmist põhjendas H.L sellega, et tal ei olnud raha, et sõita Tallinna. Ülekuulamisele lisatud koopia H.L-i hooldustoimikust kokku 9-1 lehel, mis kinnitab eelnevalt antud tunnistaja ütlusi. /tl 204-218/ Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 19.10.2012 koostatud väärteootsus nr 4-12-5241, mille kohaselt H.L-ile mõisteti mootorsõiduki juhtimise eest alkoholipiirmäära ületavas seisundis ja juhtimisõiguseta isiku poolt so. LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi karistuseks 8 päeva aresti. /tl 223-224/ 19.10.2012 koostatud väärteoprotokollist ja kohtualluvusse saatmise määrusest nähtub, et 19.10.2012 kell 00:16 H.L juhtis aadressil Tartu mnt 14, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond mootorsõidukit juhile keelatud seisundis (lõplik mõõtetulemus 0,68 mg/l) ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. /tl 228-229/ 11 23.01.2013 koostatud kahtlustatava H.L-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei tunnista ta tahtlikult kriminaalhooldusest kõrvale hoidumist ja selgitab, et käis kriminaalhooldusametniku RN juures nii aadressil Pärnu mnt 142 kui ka Maardus Karjääri tänaval. Kui ta kriminaalhooldusametniku juurde minna ei saanud, siis ta alati helistas oma hooldusametnikule või viimane helistas talle. Ta ei saanud kriminaalhooldusametniku juurde minna, kuna töötas Ida-Virumaal ja tal ei olnud raha Tallinnasse sõitmiseks. Oktoobri lõpus kandis Jõhvi arestimajas 8 päeva pikkust aresti joobes juhtimise eest. Teadis, et kriminaalhoolduse ajal ei tohi ta alkoholi tarvitada, kuid tegi seda ikkagi. Töötukassase võttis ennast arvele, kuid ta kustutati, kuna ta ei läinud ühel korral kohale. /tl 220-222/. Muud tõendid: 07.03.2011 Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-11-829, millest nähtub, et H.L-i on varasemalt karistatud süstemaatiliselt toime pandud varguste eest. /tl 189-196/ 10.09.2012 Harju Maakohtu määrus kriminaalasjas nr 1-11-829, millest nähtub, et H.L on kõik eelkirjeldatud kuriteod toime pannud käitumiskontrolli ajal ning lühikese ajavahemike järel pärast vangistusest vabanemist. /tl 196-198/ Õiendist kahtlustatava sissetuleku kohta nähtub, et H.L ei ole saanud 2010 ja 2011 maksustavat tulu. /tl 203/ Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistava H.L-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute ja nende esindajate J T, JT´i, ALPja HBütlusi, tunnistajate PJ´i, JL´i, ES´i, IPja RN ´e ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, ütluste ja olustiku seostamise protokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolle, OÜ Limikon kassa väljamineku orderit ja müügitingimuste koopiat, Harju Maakohtu määrust kriminaalasjas nr 1-11-829, kriminaalhooldusametniku koostatud H.L-i iseloomustust, Viru Maakohtu otsust väärteoasjas nr 4-12-5241, väärteoprotokolli ja kohtualluvuse saatmise määrust, Harju Maakohtu otsust ja määrust kriminaalasjas nr 1-11829, õiendit kahtlustatava sissetulekute kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava H.L-i käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat Harju Maakohtu 07.03.2011 otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning menetlevas kriminaalasjas süüdistatakse teda 7 varguse toimepanemises. Süüdistatavale inkrimineeritud varguste toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, millistega riimuvad ütluste olustikuga seostamise protokollides fikseeritud süüdistatava ütlused, turvakaamerate salvestustest nähtuvad süüdistatava sisenemised kauplustesse ja sealt väljumised koos varastatud kaubaga ning kaupluse töötajate ütlused varguste toimepanemise ajaolude ja varastatu kohta. Peale selle on 23.11.2012 varguse toimepanemise kohta andnud süüdistatava ütluste ja turvakaamera salvestusega riimuvaid ütlusi tunnistaja J.Lõssenkov, kes nägi süüdistatavat väljumas kauplusest koos jopega ja ära jooksmas ning tunnistaja P.Ji ütlused, milliste kohaselt sai ta süüdistatavalt punase jope, mis oli H.L seljas 23.11.2012 varguse toimepanemisel. Samuti on 29.11.2012 varguse osas lisaks muudele kogutud tõenditele andnud tunnistaja P.J ütlusi selle kohta, et ta andis süüdistatava palvel oma nimelt telefoni pandimajja ja pandimaja OÜ Lumikon dokumentide kohaselt on varastatud telefoni müüki andnud just P.J. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on temale inkrimineeritud varguste toimepanemises täies ulatuses tõendamist leidnud. Süüdistatavat süüdistatakse seitsme varguse toimepanemises, mis on toime pandud vähem kui kümne päeva jooksul. Selline järjekindel ja sihipärane käitumine pärast eelmiste samalaadsete kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanemist näitab seda, et varguste toimepanemine on süüdistatava ainukeseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav

§ 199

lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toimepandud süstemaatiliselt. 12 H.L-i süüdistatakse ka selles, et 23.11.2012, 25.11.2012, 26.11.2012, 30.11.2012, 01.12.2012 ja 02.12.2012 on süüdistatavale inkrimineeritud vargused toime pandud avalikult. Nendes kuriteoepisoodides üle kuulatud tunnistajate ütluste kohaselt nägid nad süüdistatavat kauplusse sisenemas ja kauplusest riideesemeid varastamas ja ära jooksmas ning üldjuhul jooksid müüjad ka süüdistatava järel kauplusest välja, kuid süüdistatavat taga ajama ei asunud. Kõigi nende varguste puhul on süüdistatava ütlustest näha, et süüdistatav on teadnud seda, et kaupluste müüjad tema tegu näevad, kuid süüdistatava poolt asjade varastamine välisukse juurest tagas süüdistatavale eelise ja edumaa seoses ootamatusega ja võimalusega koos varastatuga koheselt väljuda. Sellisest käitumisest saab järeldada, et süüdistatava eesmärgiks oligi asjade varastamine avalikult ja ta oli kindel selles, et teda ei jõuta takistada ning süüteo toimepanemist tõkestada. Süüdistatav ei jälginud oma ütluste kohaselt müüjaid, kuid pidas võimalikuks, et tema tegevust märgatakse, kuid see ei sundinud teda asja äravõtmisest loobuma. Süüdistatav kasutas ära olukorda, kus kaup oli välisukse juures ja klienditeenindajad müügisaalis sees kaugemal. Süüdistatav varastas kauplustest naiste üleriideid ja laste üleriideid ning varastatud kauba eripärast saab järeldada, et ta ei varastanud neid riideesemeid oma tarbeks ja kandmiseks, vaid müügiks ning kohus hindab taolist asja äravõtmise eesmärki ebaseadusliku omastamise eesmärgina. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine kuue kuriteo toimepanemisel on hinnatav võõra vallasasja äravõtmisena avalikult, kuid vägivalda kasutamata

§ 199lg 2 p 5 mõttes.

Ühe kuriteo, so Roosikrantsi 9 asuvast Puhastus OÜ ruumidest võttis süüdistatav aga A.-L.P kuulunud telefoni ja äriühingu vahetusraha ära ajal, mil kedagi ruumis ei olnud ning kannatanu sai ruumi sisenedes aru, et ruumist midagi varastati, kuid süüdistatav sisenes ruumi ajal, mil kedagi teist seal ei olnud. Turvakaamera salvestusest on ka näha, et süüdistatav vaatas enne aknast ruumi sisse ning alles seejärel sisenes, veendumaks, et seal kedagi ei ole ja ta saab takistamatult ruumis kaugemal olevast kummutist asjad ära võtta. Seetõttu ei ole selle varguse puhul tegemist avalikult toime pandud vargusega ja seda kuritegu tuleb hinnata kogumis teiste vargustega, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Seega on süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt so

§ 199lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava H.L-i käitumine kvalifitseeritud

§ 3314järgi.

Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel väitnud, et ta ei ole seda kuritegu toime pannud kuritahtlikult kontrollnõudeid täitmata jättes. Harju Maakohtu 10.09.2012 määrusega kriminaalasjas nr 1-11-829 allutati H.L karistusjärgsele käitumiskontrollile tähtajaga üks aasta ning jõustunud kohtumäärus on täitmiseks kohustuslik. Süüdistatav pidi eelmärgitud määruse kohaselt järgima

§ 75

lg 1 p 1 kuni 5 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2, 4 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametniku RN ’e ütlustest, RN ’e esitatud dokumentidest ja hooldustoimikust nähtub, et H.L 12.10.2012, 19.10.2012, 26.10.2012 ja 30.11.2012 ei ilmunud Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku RN ’e juurde ega teatanud oma mitteilmumise põhjusest. 19.10.2012 ja 30.11.2012 ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik H.L-iga ühendust saada, kuivõrd süüdistatava poolt avaldatud telefon oli välja lülitatud. Samuti ühelgi nimetatud korral H.L ise kriminaalhooldusametnikuga ühendust ei võtnud. Seega kõigepealt jättis süüdistatav täitmata kõige elementaarsema kontrollnõude, so kriminaalhooldaja määratud ajavahemikel registreerimisele ilmumise, käies kohal vaid üksikutel kordadel. Seejuures tegi kriminaalhooldaja süüdistatavale järeleandmisi ja pakkus uusi aegu, kuid ka siis suuremal osal kordadest süüdistatav kohale ei ilmunud ning mõnel korral teatas telefoni teel, et ta ei saa töö tõttu tulla. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et ta helistas kriminaalhooldajale alati kui tulla ei saanud, kuid kohus ei saa seda arvestada kontrollnõuete täitmisena.

§ 75

lg 1 p 2 kohaselt on käitumiskontrolli nõudeks ilmumine kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Sellise nõude eesmärk on sundida käitumiskontrollile allutatud isikut käituma kohusetundlikult, allutada regulaarsele distsipliinile ja sundida teda aru andma vahetu vestluse käigus. Tulemust saab anda vaid 13 vahetu suhtlemine kriminaalhooldaja ja hooldusele allutatud isiku vahel. Süüdistatava suhtlemine telefoni teel teeb võimatuks registreerimiskohustuse täitmise ja annab kontrollile allutatud isikule tegutseda käitumiskontrolli nõudeid eiravalt ja vastavalt oma mugavusele. Sellise mugava olukorra loomine ei ole kriminaalhoolduse eesmärgiks ning ei anna distsiplineerivat ja tuntava kontrolli tajumise olukorda. Kui süüdistatav oleks teatanud üheaastase katseaja jooksul ühe korra, et ta ei saa tulla, siis oleks see mõistetav, kuid kui süüdistatav oma sõnade kohaselt pidevalt helistas ja teatas, erinevalt kriminaalhooldaja ütlustest, siis ka sellisel juhul ei täida kontrollnõuded enam oma eesmärki, vaid annavad võimaluse jätta registreerimiskohustus täitmata. Sellele järgnevalt ilmnes, et süüdistatav on lahkunud oma elukohast XXX Sotsiaalmajas ning tema asukoht ei olnud kriminaalhooldajale teada. Ometigi teadis süüdistatav, et ta on kohustatud alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning elukohast lahkumiseks peab ta kriminaalhooldajalt saama selleks eelneva nõusoleku. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et ta oleks seda nõusolekut saanud, küll nähtub seda, et kriminaalhooldaja sai juhuslikult teada süüdistatava lahkumisest oma elukohast. Peale selle olid süüdistatavale pandud kohustused ning üheks nendest oli mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid katseaja jooksul. Süüdistatav on selgitanud kriminaalhooldajale, et ta ei ole tarvitanud ei alkoholi ega narkootilisi aineid, kuid ometigi pani ta toime liiklusalase väärteo, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis ja isikuna, kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Seega ei suutnud ta täita väga lihtsat kohustust ning kohus leiab, et alkohol süüdistatava organismi ei sattunud süüdistatava teadmata. Seega rikkus ta teadlikult ja tahtlikult temale määratud kohustust ning pani sellega seonduvalt toime veel ohtlikud liiklusalased väärteod. Süüdistatavale pandi ka kohustus võtta ennast kahe nädala jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest arvele töötuna, kuid süüdistatav vaatamata antud lubadustele kahe kuu jooksul ei suutnud kriminaalhooldajale esitada tõendeid selle kohustuse täitmise kohta. Peale selle pidi süüdistatav osalema sotsiaalprogrammis, kuid süüdistatav sellise kohustuse täitmiseni ei jõudnudki. Samas nähtub kriminaalasjast, et süüdistatav pidi ka 2012 novembri lõpus ilmuma kriminaalhooldaja juurde, kuid ei ilmunud. Seejuures nähtub süüdistatavale esitatud süüdistustest, et süüdistatav vähemalt novembri lõpust alates ei töötanud Ida-Virumaal nagu ta oli selgitanud kriminaalhooldajale, vaid pani toime süstemaatilisi vargusi kauplustest Tallinnas, jätkates seega oma endist eluviisi ning kõik katsed süüdistatavat karistusjärgse käitumiskontrolliga suunata õiguskuulekusele ebaõnnestusid. Süüdistatava taoline käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmata jätmist hindab kohus teadliku ja kavatsetud käitumisena ja selline käitumine näitab süüdistatava üleolevat ja kohustuste täitmist eiravat suhtumist karistusjärgsesse käitumiskontrolli ning soovimatust sellisest kontrollist tulenevaid nõudeid täita. Kriminaalasjas tuvastatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmata jätmised ei olnud üksikud ja juhuslikku laadi pikema aja jooksul, vaid kohus hindab neid süsteemsetena, kuivõrd süüdistatav jättis kahe kuu jooksul üheaegselt täitmata mitmeid kontrollnõudeid ja jättis täitmata erinevaid kohustusi vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Kohus hindab taolist käitumist kohustuste rikkumisena kuritahtlikult ja süüdistatav näitas oma käitumisega seda, et ta endiselt ei sobi oma eluviisilt ja väljakujunenud mõttelaadilt ei käitumiskontrollile ega kriminaalhooldusele ja ta teadlikult ja tahtlikult jätkuvalt käitub kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud kontrollnõuete ja käitumiskontrolli raames pandud kohustuste kuritahtliku rikkumisena isiku poolt, kes on allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile s.o

§ 3314järgi kvalifitseeritava kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on J T Fie esitanud tsiviilhagi varastatud jope ja mantli müügihinnas so. summas 510 eurot. Kannatanu Helain Teenus OÜ on esitanud tsiviilhagi 2500 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud kasuka maksumust. Kannatanu ALP on esitanud tsiviilhagi 100 euro nõudes, mis sisaldab endas temalt varastatud mobiiltelefoni maksumust. Kannatanu Huppa OÜ on esitanud tsiviilhagi 605,28 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud lasteriiete maksumust. Kannatanu OÜ Ilveta on esitanud tsiviilhagi 1269 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud kasuka maksumust. 14 Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele kuuluvad esemed varastas H.L , kes on seda ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju esitatud tsiviilhagide ulatuses. Kohus asub seisukohale, et varalised kahjud on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd need on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahjude tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista H.L-ilt kannatanute kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel ülekuulamisel toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatavat on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, käesolevas kriminaalasjas on menetletavad süüteod toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Võiks arvata, et ütluste olustikuga seostamisel sündmuskohti ette näidates ja süüd tunnistavaid ütlusi endes näitas süüdistatav oma soovi kaasa aidata kuritegude avastamisele, mis viitaks kahetsuse olemasolule, kuid kohtu arvates on süüdistatav tuvastatav kõigi varavastaste kuritegude episoodides ka turvakaamerate salvestuste järgi, kuivõrd ta oli kuue kuriteo toimepanemisel samade riietega ning ühe kuriteo toimepanemisel teistes riietes, kuid üheselt äratuntav. Seega oli süüdistatav ülekaalukate objektiivsete tõendite tõttu sunnitud süüd tunnistama. Ka juhul, kui ta oleks süüd eitanud, oleks teiste kogutud tõenditega süüdistatava süü olnud tõendatud. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

§ 3314

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka süüdistatava poolne süstemaatiline varguste toimepanemine elatusvahendite saamiseks. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaksid rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku matrjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 4 korda. Viimati mõisteti Harju Maakohtu 02.03.2011 otsusega H.L-ile

§ 199lg 2 p 7, 8, 9, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel vangistus 2 aastat ja 4 kuud, millise karistuse kandmiselt ta vabanes 15.09.2012. Uute kuritegude toimepanemist on süüdistatav alustanud 23.11.2012, so kahe kuu möödudes. Pärast viimase karistuse ärakandmist kohaldati süüdistatava suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, mille nõudeid ja kohustusi süüditatav rikkus. Arvestades, et süüdistatavat on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, käesolevas menetluses on esitatud süüdistatavale süüdistus 7 varguse episoodis ning süüteod ei olnud toimepandud esmakordselt või juhuslikel asjaoludel, siis süüdistav ei ole isikuks, kelle suhtes võiks jätta karistuse tingimisi kohaldamata. Samuti ei pea kohus võimalikuks asendada karistust üldkasuliku tööga, kuivõrd süüdistatav ei sobi 15 kriminaalhooldusele, mida süüdistatav suutis lühikese aja jooksul pärast eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemist üheselt tõestada. Kohus leiab, et süüdistatava suhtes on karistusena võimalik kohaldada vaid vangistust. Karistuse määra valikul

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi arvestab kohus süüdistatava süü suurust, episoodide rohkust ja tekitatud kahjude suurust ning leiab, et süüdistatava süü ei ole väike. Süüdistatava järjekindel ja süsteemne varguste toimepanemine, millistega tekitati kannatanutele varalised kahjud, mis kõik ületasid oluliselt

§ 218

lg 2 sätestatud varalist kahju, mõned neist mitmekordselt, samuti süüdistatava käitumises kahe koosseisulise raskendava asjaolu olemasolu näitavad seda, et süüdistatava süüd võib hinnata keskmisena, mis tingib kohtu arvates süüdistatavale karistuse mõistmise mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Karistuse määra valikul

§ 3314

järgi arvestab kohus süüdistatava süü suurust ja peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd süüdistatavale pandud kohustuste kuritahtlik rikkumine jõudis kesta suhteliselt lühikest aega ja selle teo jätkamise katkestas süüdistatava kinnipidamine seoses varavastaste kuritegude toimepanemisega. 4 Kuivõrd H.L-i süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 5, 9 ja

§ 331

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis on toime pandud erineva eesmärgi ja erineva tahtlusega ning need süüteod kahjustasid erinevaid õigushüvesid, siis leiab kohus, et mõistetavad karistused tuleb liita

§ 64lg 1 alusel üksikaristuse raskeima suurendamise teel. Mis puudutab Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavaid menetluskulusid, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista täies ulatuses nii määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu kui ka sundraha. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, mistõttu puuduvad alused osa menetluskulust riigi kanda jätmiseks. Kuigi kohus peab arvestama süüdistatava võimalikke resotsialiseerumisväljavaateid, siis süüdistatava käitumine eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemise järgselt viitas üheselt sellele, et süüdistataval ei ole mitte resotsialiseerumise probleemid, vaid õiguskuuleka eluviisi elamise soovimatus ja soov jätkata kuritegude toimepanemist. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavale karistuse, mille kestus on pikem kui KrMS § 180 lg 3, § 423 ja 424 sätestatud aastane tähtaeg, siis ei saa kohus menetluskulude tasumist ajatada, kuivõrd ka aasta jooksul ei teki süüdistataval kinnipidamisasutuses erilisi rahalisi vahendeid, mis võimaldaks hüvitada nii menetluskulud kui tsiviilhagid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et H.L-ilt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb määrata 30 päevane tähtaeg, mille möödumisel on võimalik kohtuotsus täitmisele pöörata ja suunata nõuded kohtutäiturile, tagamaks sellega täitemenetluse läbiviimise hüvitamisele kuuluvate menetluskulude osas. Märt Toming kohtunik 16