1-12-12184/17

(6)• 09.11.2012.a. Soys šampoonid 3 tk maksumusega 3.48 eur/tk; Wella šampoonid 4 tk maksumusega 3.48 eur/tk. • 10.11.2012.a. Maitseained Santa Maria 5 tk maksumusega 3.64 eur/tk; 20 pakki pähkleid maksumusega 1.38 eur/tk; 15 pakki pähkleid maksumusega 1.57 eur/tk; 8 pakki kuivatatud ploome maksumusega 0.88 eur/tk; 5 pakki kuivatatud banaane maksumusega 0.48 eur/tk; 10 pakki pähkleid maksumusega 0.88 eur/tk. Nimetatud asjade varguses mõista S.G õigeks. Tulenevalt S.G õigeksmõistmises loetletud esemete varguses tühistada Harju Maakohtu otsus ka AS OG Elektra tsiviilhagi rahuldamise osas. Teha uus otsus, millega rahuldada tsiviilhagi 44,76 euro ulatuses. Ülejäänud osas jätta tsiviilhagi läbi vaatamata.

1. Rahuldada S.G apellatsioon tsiviilhagi puudutavas osas. Menetluskulude riigi kanda jätmise taotlus jätta rahuldamata.
2. Määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. S.G mõisteti Harju Maakohtu 08.01.
4. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 2-aastase vangistusega. Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 vangistust 1/3 võrra, s.o 1 aasta 4 kuuni. Ühtlasi mõistis kohus S.G-lt AS OG Elektra kasuks välja 225,93 eurot. S.G mõisteti süüdi selles, et ta varastas 08.11.2012.a. kella 08.15 ajal Tallinnas, aadressil Majaka 28a asuvast AS OG Elektra kauplusest Grossi Toidukaubad - Maitseained Santa Maria 3 tk maksumusega 3.74 eur/tk, kogumaksumusega 11.22 eurot; - Maitseained Santa Maria 4 tk maksumusega 2.94 eur/tk, kogumaksumusega 11.76 eurot; - Maitseained Santa Maria 5 tk maksumusega 3.64 eur/tk, kogumaksumusega 18.20 eurot - 3 pakki pähkleid maksumusega 1.54 eur/tk, kogumaksumusega 4.62 eurot; - 8 pakki pähkleid maksumusega 0.98 eur/tk, kogumaksumusega 7.84 eurot; - Pistaatsiapähklid 20 pakki maksumusega 1.34 eur/tk, kogumaksumusega 26.
5. 09.11.2012.a. kella 08.15 ajal Tallinnas varastas ta samast kauplusest - Soys šampoonid 3 tk maksumusega 3.48 eur/tk, kogumaksumusega 10.44 eurot; - Wella šampoonid 4 tk maksumusega 3.48 eur/tk, kogumaksumusega 13.92 eurot; - Gliss palsamid 3 tk maksumusega 2.84 eurot, kogumaksumusega 8.52 eurot; - Pantene palsamid 2 tk maksumusega 2.88 eur/tk, kogumaksumusega 5.76 eurot; - Fructis palsamid 4 tk maksumusega 1.48 eur/tk, kogumaksumusega 5.92 eurot. 10.11.2012.a. kella 08.15 ajal Tallinnas varastas ta samast kauplusest - Maitseained Santa Maria 2 tk maksumusega 3.64 eur/tk, kogumaksumusega 7.28 eurot; - Maitseained Santa Maria 5 tk maksumusega 3.64 eur/tk, kogumaksumusega18.20 - 2 pakki rosinaid maksumusega 1.07 eur/tk, kogumaksumusega 2.14 eurot; 2

(6)- 20 pakki pähkleid maksumusega 1.38 eur/tk, kogumaksumusega 27.60 eurot; - 15 pakki pähkleid maksumusega 1.57 eur/tk, kogumaksumusega 23.55 eurot; - 8 pakki kuivatatud ploome maksumusega 0.88 eur/tk, kogumaksumusega 7.04 eurot; - 5 pakki kuivatatud banaane maksumusega 0.48 eur/tk, kogumaksumusega 2.40 eurot; - 10 pakki pähkleid maksumusega 0.88 eur/tk, kogumaksumusega 8.80 eurot; - 4 pakki rosinaid maksumusega 0.98 eur/tk, kogumaksumusega 3.92 eurot. 24.11.2012.a. ajavahemikul kella 10.45-st kuni kella 10.55-ni püüdis ta Tallinnas, aadressil Roseni 7 asuvast AS Kalev Rotermanni Šokolaadipoest varastada kolme martsipanifiguuri kogumaksumusega 21.57 eurot, kuid turvatöötaja pidas ta kinni ning kaup tagastati kauplusele. 29.11.2012.a. kella 10.25 ajal püüdis ta Tallinnas, aadressil Telliskivi 61 asuvast Rimi Eesti Food ASile kuuluvast kauplusest varastada kuus pakki kohvi Paulig Classic maksumusega 4.59 eur/tk, kogumaksumusega 27.54 eurot ning kahte pakki kohvi Löfbergs Lila maksumusega 4.89 eur/tk, kogumaksumusega 9.78 eurot, kokku kaupa summas 37.32 eurot. Nimetatud kauba pani ta müügisaalis endale kotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas S.G kinni ning kaup tagastati kauplusele. AS OG Elektra

1. S.G esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab kasuks välja mõistetud kahjuhüvitist. Apellatsioonis väidab süüdistatav, et ta ei ole varastanud Grossi Toidukaupade kauplusest kaupu sellises koguses nagu väidab kannatanu ning osasid asju, mille vargust talle süüks pannakse, ei ole ta üldse varastanud. 08.11.
2. a episoodis ei varastanud ta 3 pakki pähkleid maksumusega 1.54 eur/tk, 8 pakki pähkleid maksumusega 0.98 eur/tk ega 20 pakki pistaatsiapähkleid. Santa Maria maitseaineid ei varastanud ta sellises koguses nagu väidab kannatanu. Oma väidet põhjendab süüdistatav sellega, et nii palju asju ei olegi võimalik jope alla panna. 09.11.
3. a episoodis ei varastanud ta sellises koguses šampoone ja palsameid, see peaks olema turvakaamera salvestiselt hästi näha. 10.11.
4. a episoodi kohta märgib S.G , et ta ei varastanud 2 pakki rosinaid maksumusega 1.07 eur/tk, 20 pakki pähkleid maksumusega 1.38 eur/tk, 15 pakki pähkleid maksumusega 1.57 eur/tk, 8 pakki kuivatatud ploome, 5 pakki kuivatatud banaane, 10 pakki pähkleid maksumusega 0.88 eur/tk ega 4 pakki rosinaid maksumusega 0.98 eur/tk. S.G avaldab arvamust, et sest kauplusest võisid teisedki vargusi toime panna ja kõik kahjud aetakse tema süüks. Ühtlasi palub S.G vabastada teda menetluskulude tasumise kohustusest, sest ta ei tööta, vara tal ei ole ja ka vanglas töötamise võimalust ei ole.
5. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav apellatsiooni juurde, kaitsja toetas apellatsiooni. Prokurör leidis, et maakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole, sest süüdistatav tunnistas end esitatud süüdistuses maakohtus süüdi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Esiteks peab ringkonnakohus märkima, et kuigi apellatsioonis vaieldakse vastu üksnes tsiviilhagile, mõjutab küsimus sellest, milliseid kaupu ja millises koguses S.G varastas, ka S.G süü küsimust, mida ringkonnakohus võib lahendada KrMS § 340 lg-st 1 tulevalt. Kuna vargus tähendab võõra vallasasja ära võtmist omastamise eesmärgil, eeldab isiku süüdimõistmine varguses seda, et on tuvastatud, et ta on võtnud ära võõra(d) vallasasja(d) (edaspidi „asi“ või „asjad“). Seega eeldab väide, et isik on pannud toime varguse, et tõendatud on mingi konkreetne võõras asi või asjad, mille isik on ära võtnud. Ka riigikohus on selgitanud, et varguse 3

(6)puhul ei ole alati nõutav varastatu rahalise väärtuse ära näitamine, kui on tuvastatud varastatu kogus s.t see, millised asjad varastati (Riigikohtu 09.09.

1. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-6505). Kuna tegemist on koosseisulise asjaoluga, lasub tõendamiskoormus KrMS § 7 lg 2 kohaselt riigil. Käesoleval juhul tugineb süüdistus ses osas, milliseid kaupu ja millises koguses S.G varastas, eelkõige AS OG Elektra avaldustele (tl 2-7). Nendes avaldustes on aga üksnes loetletud kaupu, mis AS OG Elektra Majaka 28a asuvast kauplusest väidetavalt varastati. Kuigi 8.,
2. ja
3. novembri kohta on koostatud erinevad avaldused, on need kõik dateeritud 14.11.2012 kuupäevaga. Seda, millisel moel on tehtud kindlaks igal konkreetsel päeval varastatud asjad (nt kas ja millal viidi läbi inventuur), mainitud avaldustest ei nähtu. Seega kujutavad avaldustest esitatud andmed endast väiteid, mille paikapidavust ei ole võimalik kontrollida. Seega ainuüksi nende avalduste alusel varastatud asju ja nende kogust tõendatuks lugeda ei saa. Lisaks nimetatud avaldustele on võimalik tugineda ka S.G enda ütlustele, mille kohaselt varastas ta 8.,
4. ja
5. novembril kauplusest erinevaid kaupu: maitseaineid, pähkleid, kuivatatud puuvilju, šampoone, palsameid. S.G ei osanud aga öelda seda, millisel päeval kui palju kaupa ta võttis (tl 25). Veel leidub kriminaaltoimikus asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, milles on vaadeldud kaupluse turvakaamerate salvestisi (tl 29-43). Asitõendi vaatlusprotokollis on 08.11.
6. a fikseeritud poest kaupade võtmine järgnevalt: „Kell 08.04 meesterahvas võtab letilt maitseained, paneb oma jope põue (Fotod, 2, 3). Pärast seda kõnnib müügisaalis ringi, võtab teiselt letilt midagi, peidab oma jope põue (Foto 5).“ Fotolt 2 on tõesti näha riiulist maitseainepurgi võtmine ja fotol 3 selle põue panemine. Foto 5 on halva kvaliteediga ja sellelt on näha sama isik seismas teise riiuli juures, kuid ei ole võimalik öelda, et isik võtaks midagi riiulist. Ka ei ole näha, mis kaupade riiuliga tegemist on. Seega kinnitab vaatlusprotokoll 08.11.
7. a episoodis vaid maitseaineriiulist kaupade võtmist ühel korral. On selge, et ühe korraga ei ole võimalik kätte haarata 12 maitseainepurki, mille varguses S.G süüdistatakse. Kuna tõendatud on see, et ühel korral S.G riiulist maitseaineid võttis, loeb ringkonnakohus tõendatuks 3 maitseainepurgi varguse (kohus peab võimalikuks, et kätte võis mahtuda korraga 3 maitseainepurki, seevastu see, et korraga oleks võimalik haarata 4 või koguni 5 maitseainepurki on küsitav ning KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks). Kuna vaatlusprotokolli alusel ei ole võimalik tuvastada, milliste kaupade riiuli juures S.G veel seisis ning kas ja mida ta sealt võttis, ei loe ringkonnakohus tõendatuks pähklite ega pistaatsiapähklite vargust 08.11.
8. a episoodis. 09.11.
9. a episoodis on vaatlusprotokollis fikseeritud kaupade võtmine järgnevalt: „Kell 08.10 meesterahvas võtab mitu korda midagi letilt, milles asuvad šampoonid, paneb ostukorvi (Fotod 2, 3, 4, 5, 6), pärast seda võtab teiselt letilt midagi, peidab oma jope põue (Foto 5).“ Fotodelt 2-6 on näha, kuidas meesterahvas võtab riiulilt, millel on šampoonid, midagi 3 korral. Seega ei ole võimalik lugeda tõendatuks kõigi süüdistuses märgitud šampoonide ja juuksepalsamite vargust – kohtukolleegium ei pea võimalikuks, et kolmel korral riiulilt asju võttes oleks olnud võimalik võtta kokku 16 pudelit šampoone ja palsameid. See tähendab, et ühe korraga oleks pidanud S.G kätte haarama 5-6 pudelit. Kuna fotodelt nähtuvalt võttis S.G kaupu 3 korral samast riiulist, kuid erinevatest kohtadest, peab kohus tõendatuks erinevate šampoonide ja palsamite vargust. Tuginedes KrMS § 7 lg-le 3 loeb ringkonnakohus süüdistuses nimetatud kaupadest varastatuks 3 soodsamat, milleks on Gliss palsamid (3 tk maksumusega 2.84 eur/tk, kogumaksumusega 8.52 eurot); Pantene palsamid (2 tk maksumusega 2.88 eur/tk, kogumaksumusega 5.76 eurot); Fructis palsamid (4 tk maksumusega 1.48 eur/tk, kogumaksumusega 5.92 eurot). Kuna šampooni- ja palsamipudelid on sageli lapiku kujuga, peab kohtukolleegium võimalikuks, et S.G võttis ühe korraga mitu šampooni- või palsamipudelit. Kuna 09.11.
10. a episoodis süüdistatakse S.G üksnes šampoonide ja palsamite varguses, fotol 8 võtab ta aga kaupa riiulist, milles näivad olevat toidukaubad, ei oma nimetatud foto käesoleva kriminaalasja raames tähtsust. 4

(6)10.11.2012. a episoodis on vaatlusprotokollis fikseeritud kaupade võtmine järgnevalt: „Kell 08.06 meesterahvas võtab letilt maitseained ning paneb ostukorvi (Fotod 2,3). Pärast seda kõnnib meesterahvas müügisaalis ringi, võtab teiselt letilt midagi, peidab oma jope põue (Foto 4, 5, 6).“ Fotodelt 2 ja 3 on näha ühel korral maitseaineriiulist kauba võtmine ja selle põue peitmine. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et S.G varastas mingit Santa Maria maitseainet 2 purki ja teist 5 purki. Kuna 2 maitseainepurki on võimalik korraga kätte võtta, peab kohtukolleegium tõendatuks 2 maitseainepurgi vargust. Fotodelt 4 ja 6 on näha, et S.G võttis kahel korral kaupa riiulist, milles võivad olla pähklid ja kuivatatud puuviljad. Mõlemal korral võtab ta kaupa riiuli samast osast. Seega ei saanud S.G ilmselgelt varastada kaupu sellises koguses nagu väidab kannatanu. Nimelt väitis kannatanu, et S.G varastas 10.11.2012. a 2 pakki rosinaid maksumusega 1.07 eur/tk, 4 pakki rosinaid maksumusega 0.98 eur/tk, 10 pakki pähkleid maksumusega 0.88 eur/tk, 15 pakki pähkleid maksumusega 1.57 eur/tk, 20 pakki pähkleid maksumusega 1.38 eur/tk, 8 pakki kuivatatud ploome maksumusega 0.88 eur/tk ja 5 pakki kuivatatud banaane maksumusega 0.48 eur/tk. Et S.G võttis kahel korral ühesugust kaupa ja võetud kogused ei saa olla väga suured, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et S.G varastas 2 pakki rosinaid maksumusega 1.07 eur/tk ja 4 pakki rosinaid maksumusega 0.98 eur/tk. Eelnevast tulenevalt on tekitatud kahju leidnud tõendamist järgmiselt: 08.11.2012. a 3 Santa Maria maitseainepurgi (maksumus 3.74 eur/

1. tk)vargus, tekitatud kahju 11,22 eurot; 09.11.2012. a 3 Gliss palsami (maksumus 2,84 eur/tk), 2 Pantene palsami (maksumus 2,88 eur/
2. tk)ja 4 Fructis palsami (maksumus 1.48 eur/
3. tk)vargus, tekitatud kahju 20,2 eurot; 10.11.2012. a 2 Santa Maria maitseainepurgi (maksumus 3,64 eur/tk), kahe 1,07 eurot maksva paki ja nelja 0.98 eurot maksva paki rosinate vargus, tekitatud kahju 13,34 eurot. Seega on AS OG Elektrale tekitatud kahju tõendatud 44,76 euro ulatuses. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb nimetatud summa S.G-lt AS OG Elektra kasuks välja mõista. S.Gväitis apellatsioonis, et selliseid kaupade koguseid, mille varguses teda süüdistatakse pole võimalik jope alla peitagi. Ringkonnakohus nendib, et taoliste koguste puhul peaks tekkim tõesti küsimus, kuidas oli võimalik need jope alla mahutada. Ometi ei tekkinud sellist küsimust prokuröril, kohtul ega kaitsjalgi, kes kinnitas maakohtu istungil kohtuvaidluses, et tsiviilhagi on põhjendatud. Prokurör viitas ringkonnakohtu istungil sellele, et süüdistatav võttis süü omaks. Seose sellega tuleb juhtida tähelepanu, et kuigi KrMS § 237 lg 2 kohaselt peab kohtunik pärast prokurör avakõnet süüdistatavalt küsima, kas viimane tunnistab ennast süüdi, ei anna süü tunnistamisele tõendamise seisukohalt mingisugust õiguslikku tähendust. Sõltumata sellest, kas si ik tunnistab end süüdi või mitte, võib kohtuotsus KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda üksnes asjaoludele, mis on tunnistatud tõendatuks või üldtuntuks. Vastus kohtu küsimusele ei ole süüdistatava ütluste osa eg anna sisulist infot tõendamiseseme asjaolude kohta, s.o sellele ei saa tugineda kui tõendile. Arvestades, et vahe selles, milliseid asju S.G varastas AS OG Elektra väitel (eespool viidatud avaldustes ei väideta lihtsalt, et ajavahemikul 8.-10.11.2012. varastati kauplusest loetletud kaubad, vaid viidatakse konkreetsele isikule, kelleks osutus S.G ), ja selles, milline S.G käitumine on tuvastatav asitõendi vaatlusprotokolli alusel, on väga suur, on kohtukolleegiumi hinnangul alust kahtluseks, et AS OG Elektra esindaja on tahtlikult näidanud S.G tekitatud kahju tegelikust suuremana (nt omistanud S.G-le ka muude isikute tekitatud kahju). Et tõendi (AS OG Elektra avalduste) kunstlik loomine ja valeütlus (K. Jelizarova ütlused) on kuriteod, peaks prokuratuur kontrollima, kas AS OG Elektra esindaja käitumises esinevad kuriteo tunnused. 5. Kuna mitmete süüdistuses loetletud asjade vargus ei leidnud tõendamist, tuleb S.G nende asjade varguses õigeks mõista. Kuigi AS-le OG Elektra tekitatud kahju jääb alla KarS § 218 lg-s 1 sätestatud määra ja Tallinna 5

(6)Ringkonnakohus on varem (

1. märtsi
2. a määrus kriminaalasjas nr 1-13-578) asunud seisukohale, et varguste käsitamiseks süstemaatilisena on vaja, et vargustega kokku tekitatud kahju ületaks KarS § 218 lg-s 1 sätestatud määra, on S.G tegu endiselt kvalifitseeritav süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuna arvesse tuleb võtta ka 24.11.
3. a ja 29.11.
4. a episoode. Kuna S.G lühikese ajavahemiku jooksul toime pandud varguse episoodide arv on suhteliselt suur, ei pea ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu poolt S.G-le mõistetud karistust.
5. S.G taotles menetluskulude riigi kanda jätmist, kuna ta ei tööta ja tal puudub vara. Ringkonnakohus nendib, et vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav vanglas reeglina lausa kohustatud töötama, seega ei ole välistatud S.G sissetuleku tekkimine ja tema vanglas viibimist ei ole alust lugeda asjaoluks, mille alusel vähendada menetluskulusid. Maakohus on määranud menetluskulude tasumise tähtajaks 1 aasta. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas apellatsiooni, jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
6. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 1 ja § 340 lg 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, millega mõistab S.G õigeks osade süüdistuses loetletud kaupade varguses ning rahuldab tsiviilhagi sellevõrra väiksema ulatuses. Osas, milles S.G õigeks mõisteti, tuleb vastavalt KrMS § 310 lgle 2 jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Sten Lind Meelika Aava Ivi Kesküla 6