lg 3 alusel arest 10 (kümme) päeva.
aresti kandmine ositi. Korraga ärakantava aresti suuruseks määrata 4 päeva. Kohustada M.J ´it ilmuma karistuse, s.o. aresti kandmiseks Põhja Prefektuuri Arestimajja aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6. Arest kanda ära hiljemalt 03.08.2013.a. M.J mitteilmumisel karistuse kandmisele, kohaldada M.J suhtes sundtoomist karistuse kandmisele arestimajja.
lg 2 alusel arvestada karistusaja hulka tema väärteomenetluses kinnipidamisel viibitud aeg, s.o. 15.06.2013.a. kell 13.30 kuni 17.06.2013.a. 13.30. Vabastada M.J kohtusaalist. Liiklustalitusmenetlus
lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. LS § 127 alusel on M.J kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt on 15.06.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1271363 selle kohta, et M.J 15.06.2013.a. kell 13:30 Paldiski mnt 56, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,78mg/l +/0,05 mg/l. Lõplik tulemus 0,73 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega DRAGER ALCOTEST 7110 EST NR ARAF 0051 taatlustunnistuse nr TTRC13-00029. M.J rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Kohus selgitab, et Imbi Kangur Popova on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 17.06.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik M.J kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Kahetseb väga. Trahve tasub ning tasumata on veel väike summas. Töötab ametlikult 2 nädalat tööl, 2 nädalat vaba. On nõus juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid aresti palub määrata ositi. On kohtu menetluses kriminaalasi ja kohtuistung toimub kokkuleppemenetluses 26.06.2013.a. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et M.J ´it tuleks karistada LS § 224 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Lisakaristusena võtta ära 6 kuuks juhtimisõigus. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda tema enda kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi ja kahetseb; väärteoprotokollis tooduga ( t lk.1); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga, millega tuvastatud alkoholijoove ( t lk.5, 5a); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub juhtimisõiguse olemasolu ( t lk.10); teatisega ( t lk.11-18) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. M.J ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada M.J ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et M.J ´it ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud 2 väärtegu ja süü suurust. M.J kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel M.J ´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.
Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 224 lg 2 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes on oluline vahe, kui suur oli tuvastatud alkoholisisaldus. M.J näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. M.J ´it on varem karistatud, kuid isik jätkab uute väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt M.J suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte maksimummääras, vaid see võib jääda sanktsiooni keskmise määra lähedale. Samuti leiab kohus, et M.J suhtes on otstarbekas ja esinevad alused kohaldada
Riigikohus oma lahendites, nt 3-11-10-03; 3-1-1-69-03; 3-1-1-20-06; 3-1-1-55-07; 3-1-1-54-07 jne on korduvalt rõhutanud, et isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Käesoleval juhul leiab kohus, et M.J puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks M.J ´ilt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, mistõttu tuleb kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist
Lähtudes eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada isiku suhtes Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Ka ei ole vähetähtis, et isiku suhtes on kohtumenetluses kriminaalasi samalaadses süüdistuses
Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud sanktsiooni miinimummääras. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 224 lg 2, lg 3 p 1 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.