lg 1 järgi kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut.
lg 1 ja LS § 239 lg 1 ettenähtud karistuse piirmäärasid arvestades sai E.K LS § 239 lg 1 järgi karistada rahatrahviga 3 kuni 50 trahviühikut. Menetlusaluse isiku ütlustest ja kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatust järeldub, et kiirmenetluses otsust tehes ei selgitatud menetlusalusele isikule seadusest tulenevaid karistusmäärade piire. Seega ei olnud menetlusalusele isikule teada karistamise lubatud ulatus. Talle anti valida konkreetselt pakutud karistuse rahalist väljendust, millega menetlusalune isik nõustus. Kuigi menetlusalusele isikule ei selgitatud kiirmenetluses karistuse määramisel
ettenähtud karistamise aluseid ja karistuse võimalikke piire, ei ole see asjaolu hinnatav menetlusõiguse rikkumisena. Kiirmenetluse kohaldamise alused olid olemas. Karistamise alused on samad sõltumata menetlusliigist. Vaidlus on selles, kas E.K-le väärteo eest määratud karistus on vastav tema süüle ja kas karistuse määramisel on arvestatud
Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka väärteomenetluses karistuse määramisel tuleb lähtuda
Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. 17.05.
Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Mootorsõiduk on iseenesest suurima ohu allikaks, mille tõttu suurema ohu allika valdaja – juht peab olema liikluses eriti tähelepanelik. Juht, kes ei täida korrektselt liiklusseaduses sätestatud nõudeid, kujutab endast suuremat ohtu teistele isikutele ja nende varale. Antud juhul oli kaebaja, liiklusnõuete rikkuja, jätnud nõuetekohaselt turvavöö kinnitamata ja sellega seadnud ohtu enda turvalisuse. Ta on sellise käitumise tinginud asjaolusid ka selgitanud – kiirustas tööle ja unustas turvavöö kinnitada. Liiklusnõude rikkumisega ei tekitanud ta ohtu teistele isikutele ega nende varale. Menetlusalune isik on menetlejale koheselt tunnistanud enda eksimust. Liiklusnõude rikkumine ei olnud E.K kavatsetud. Kohus leiab, et E.K tegu ei olnud tahtlik, vaid oli toime pandud ettevaatamatusest. Sõitu alustades oli ta mures tööle hilinemise pärast, mistõttu ei meenunud talle turvavöö kinnitamise kohustus ning üsna kohe peale sõidu alustamist peeti ta politsei poolt kinni. Rikkumine leidis aset koheselt sõiduki paigalt liikumise järel. Neti-aadressi http://kaart.delfi.ee/ teekonna otsingu järgi on Tartus XXX ja XXX vahemaa 943 meetrit, mille läbimiseks kulub 2 minutit. Eelnimetatud faktiline asjaolu kinnitab menetlusaluse isiku ütlusi selles, et tal oli kiire ja seetõttu unustas. Teekonna läbimiseks kulunud lühike aeg võimaldas sõita turvavööta ka autol tehniliste häiresignaalide olemasolu korral. Menetlusaluse isiku ütlusi tööle hilinemisest tõendab teo toimepanemise aeg, kell 08.08. 08. september 2015. a oli teisipäev ja seetõttu tööpäev. Menetlusaluse isiku tähelepanu oli hõlmatud tööle jõudmisega, mille tõttu ta ei pööranud piisavalt tähelepanu mootorsõiduki juhtimisel liiklusnõuete täitmisele. Kohusetundliku käitumise korral oli võimalik rikkumist ära hoida. Kohus leiab, et kaebuse esitaja pani teo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse liigis. Sõiduki juhina pidas ta võimalikuks, et turvavööd kinnitamata saabub süüteokoosseisule vastav asjaolu. Tähelepanematuse ja kohusetundetuse tõttu aga lootis ta seda vältida.
Hinnates E.K süü suurust LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus, et teo tehiolud annavad aluse asuda seisukohale, et tema süü pole sedavõrd suur, et tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmise määra lähedal. Ettevaatamatuse korral on väiksem ka toimepanija teo ebaõigsussisu ja süü suurus. Käesoleval juhul võib turvavööta sõitmise kestust arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 239 lg 1 p 1 mõttes on väike. See asjaolu iseenesest vähendab ka isiku karistust. Kohus arvestab ka seda, et turvavöö kinnitamise nõude rikkumisega ei kaasnenud teisi liiklusnõuete rikkumisi ega muud süülist käitumist. Isik oli töö juurde sõitmas kõrvaltänavalt (paar tänavavahet eemalt) ning oli tööle hilinenud, mis tingis turvavöö kinnitamata jätmise. Arvestades, et E.K on varem karistamata isik, on tema puhul vähetõenäoline ka samasuguse teo korduvuse risk. 5
lg 1 teine lause teeb otsese viite sellele, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et mõistetav karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu tähendab see üheselt mõistetavalt, et karistuse mõistmisel, s.o nii liigi kui määra kujundamisel evib mõju ka menetlusaluse isiku senine elukäik, sh tema eelnev karistatus – märgitu võimaldab prognoosida määratava või mõistetava karistuse eripreventiivset toimet (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). E.K karistamisel ei ole juhindutud
lg 1 ettenähtud karistamise alustest ja Riigikohtu mitmetes lahendites väljendatud seisukohtades. Kohus peab vajalikuks märgida, et alati tuleb kaaluda ka karistamise otstarbekust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et turvavööga kinnitamata sõidukijuht on ohtlik nii iseendale. E.K oli sõidukis üksi. Kaassõitjate puudumisel ei tule arvestada ohtu teistele isikutele. Küll aga sellise rikkumisega võivad õnnetuse korral kaasneda rasked vigastused ka sõidukijuhile endale. Arvestades aga asjaolu, et E.K pani sellise teo toime esmakordselt ja ettevaatamatusest, tuleb liikuda karistuspiiride keskmisest määrast oluliselt allapoole. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, karistust raskendavate asjaolude puudumist, karistust kergendava asjaolu esinemist, varasemate karistuste puudumist ja teo toimepanemist ettevaatamatusest on kohus jõudnud järeldusele, et kohtuvälise menetleja poolt karistusena kohaldatud rahatrahv alla keskmise määra, kuid keskmise määra lähedal, on ülemäära range ja seetõttu ei ole kooskõlas
Kohus leiab, et süüdlast on võimalik edaspidi mõjutada hoiduma samasugustest tegudest LS § 239 lg 1 p 1 sätestatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras, mis on sanktsiooni 1/5 ulatuses ja enam kui kolmekordne
Karistuse vähendamine täidab E.K suhtes eripreventiivset eesmärki, hoiab teda edaspidi samasugustest tegudest. Karistuse vähendamine täidab õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt eelnevast, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ning teeb kaebust lahendades otsuse V™S § 132 p 2 alusel karistust kergendades. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.