← Eesti

1-06-3967\2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 11. aprillil 2006.a. 1- 06- 3967 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku juuresolekul, prokuröri Kadi Ruusi ja kaitsja Leelo Viili osav

§ 329järgi.

Süüdistatav K.O - isikukood XXXXXXX, põhiharidusega, töötab ehitajana Bluescreen OÜ-s, e lukoht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud : 06.12.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 424 järgi – 3 kuud vangistust ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; Süüdistus . K.O isikuna, keda 06.12.2004.a. Harju Maakohtu otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundi karistati 3-kuulise vangistusega, taas 07. detsembril 2005.a. kella 12.50 ajal Harjumaal Kernu vallas Kernu tankla territooriumil juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Toyota Camry registrimärgiga 096 AFJ. Sellega pani K.O toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. K.O isikuna, keda 06.12.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi karistati ka lisakaristusega, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks , hoidis teadlikult kõrvale talle jõustunud ning täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest sellega, et 07.12.2005.a. kella 12.50 ajal juhtis Kernu vallas mootorsõidukit Toyota Camry ning pani sellega toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav K.O tunnistas end kohtuistungil süüdi, kahetses toimepandut ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja adv. L. Viil pidas süüdistust põhjendatuks ning leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. K.O süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil täielikku tõendamist leidnud väärteoprotokolli ja alkoholijoobe tuvastamise protokollidega (tl.8, 9), ARK- i teatega (tl.7); ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 06.12.2004.a. (tl.6), samuti kahtlustatava K.O enda ütlustega eeluurimisel (tl.13- 15). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud K.O käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning süüdi tuleb ta tunnistada KarS §

§ 329järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus K.O süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (mootorsõidukit juhtis ta kerges alkoholijoobes) ja süüdlase isikut. Kuna K.O on maksmata väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, tema ülalpidamisel on 4 alaealist last, ei pea kohus võimalikuks karistada teda rahalise karistusega. Mõistes K.O-le aga vangistuse, nõustub kohus prokuröri taotlusega asendada see üldkasuliku tööga, sest oma nõusoleku ÜKT tegemiseks andis süüdistatav kohtuistungil. Põhjendatud on lisakaristuse kohaldamine KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ning see peab olema kindlasti suurem sanktsiooni keskmisest määrast. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ehk vangistust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud; s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1, 5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §- dest 237- 238, 311- 313, 315 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada K.O KarS §

§ 329järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra (s.o. 3 kuud) ning ärakand misele kuulub 6 (kuus ) kuud vangistus t. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi ÜKT-d, on karistuseks 360 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise ajaks määrab kohus 10 kuud. ÜKT tegemise ajaks on K.O allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta K.O-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks . 2. Välja mõista K.O-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777), s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 368,80 kr (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 80 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtusse Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.