lg.2 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: D.P-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem varguse toime pannud, viibides 04.03.2005.a. kella 15.30 ajal Tallinnas, Raekoja platsi juures pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes kannatanu Eeva – Liisa Alakuijala käekotist rahakoti, väärtusega 400 krooni, milles oli sularaha 1000.-krooni ning kaheksa kviitungit, millel puudub materiaalne väärtus, kuid kuritegu jäi lõpule viimata D.Pi tahtest sõltumata, sest politseitöötajad pidasid ta kinni. Seega D.P isikuna, kes on varem varguse toime pannud, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg.2 p.
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud D.P seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Eva Rivis asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - Eeva – Liisa Alakuijala suulise süüteoteate protokolli 04.03.2005.a. (t.l. 2 - 3); - - kahtlustatava D.P` i poolt 04.03.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et ta sooritas antud kuriteo. Tunnistab ennast täielikult süüdi. 04.03.2005.a. läks ta üksi Raekoja platsi. Ta nägi kahte soome naisterahvast lähenemas. Pakkus neile sigarette müügiks, pöördudes nende poole soome keeles. Samal ajal, kui ta sigarette pakkus, pistis ta käe ühe soome naise kotti, mis rippus tol kõhu peal ja võttis sealt rahakoti. Kott oli klapiga ilma lukuta. Rahakoti pani ta naiste juurest lahkudes kilekotti. Natuke maad eemal nägi ta eemal talle nägupidi tuttavat erariietes politseid, kes hakkas teda taga ajama. Ta jooksis Raekoja platsi poole ja politsei üritas temast kinni haarata, ta kukkus vastu ust ning kukkumise tulemusel kukkus tal varastatud rahakott käest. Mingit vastupanu ta politseile ei osutanud. Ta kahetseb juhtunut.(t.l. 7 – 8 pö.); kannatanu Eeva – Liisa Alakuijala poolt 04.03.2005.a. antud ütlusi. (t.l. 13 – 14 pö.); tunnistaja Kristjan Kisselkovi poolt 04.03.2005.a. antud ütlusi.(t.l. 15 – 17); tunnistaja Vadim Levay poolt 24.03.2005.a. antud ütlusi.(t.l. 18 – 19); asitõendi vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit.(t.l. 20, 21 – 28); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas Eeva – Liisa Alakuijala suulise süüteoteate protokolli 04.03.2005.a., asitõendi vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvat fototabelit ning süüdistatava D.P` i poolt kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, samuti kannatanu Eeva – Liisa Alakuijala poolt kohtueelsel menetlusel antud süüdistatava D.P` i süüd kinnitavaid ütlusi, samuti tunnistajate Kristjan Kisselkovi ja Vadim Levay poolt kohtueelsel menetlusel antud süüdistatava D.P` i süüd kinnitavaid ütlusi asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on D.P` i süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on D.P` i käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg. 2 p.
võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat on varem korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kohtu poolt karistatud.(t.l. 29 - 31, 39, 40 – 41, 43 – 45 pö.). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Võttes arvesse seda, et süüdistatav D.P siiani oma järeldusi temale mõistetud karistustest ei ole teinud, jätkates uute tahtlike kuritegude toime panemist, leiab kohus, et süüdistatavat tuleks karistada karistusega, mis on seotud reaalse isoleerimisega ühiskonnast. Kuid võttes arvesse seda, et süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, on asunud tööle, töötades OÜ-s Jaanus Pihelgas puusepana, samuti on viibinud Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskuses Loksal statsionaarses ravis alates 31.06.2005.a. – 27.09.2005.a. ning alates oktoobrist viibinud Pühtitsa kloostris ja peale seda järelrehabilitatsioonis Venemaal, siis annab kohus süüdistatavale viimase võimaluse asuda paranemise teele ning leiab, et vangistuse võib mõista tingimisi 18 kuulise katseajaga. Samuti kohus leiab, et kuna süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga pole kahju tekitatud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: 2 Süüdi mõista D.P KarS § 199 lg.2 p.
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 /neli/ kuud. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.P ei pane katseaja – kaheksateistkümne kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld D.Pi suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Määrata D.P katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada D.Pile katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.