1-06-3501\2

(06231400122)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi R.H süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav R.H - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, keskeriharidusega, elukoht: XXXXXXXX; invaliid (töövõime kaotus 60%); varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, karistatus kustunud ; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaits ja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada R.H KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui R.H 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatuid kontrollnõuded. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. R.H-lt mootorsõiduki
2. Välja mõista R.H-lt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 368.80 kr (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 80 senti) ja sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. R.H isikuna, keda 05.02.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 10 500 krooni (trahv tasumata), uuesti kehtiva karistatuse ajal
3. jaanuaril 2006.a. kella 16.40 ajal Harjumaal Maardus Kallavere teel Muuga suunas liikudes juhtis joobeseisund is mootorsõidukit BMW 518 registrimärgiga 101 PAF. Sellega pani R.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav R.H tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja R. Lumiste pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüd istatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. R.H süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - väärteoprotokolli (tl.9) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 13.01.06.a. (tl.10 – alkoholijoove 0,74 mg/l); - ärakirjaga Põhja Politseiprefektuuri otsusest 05.02.2004.a. (tl. 4); - väljavõttega karistusregistrist (tl. 17- 18) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.17); kohtutäitur V. Kaasiku teatisega selle kohta, et rahatrahv seisuga 16.01.06.a. on täies mahus tasumata (tl.7); - kahtlustatava R.H enda ütlused kohtueelses menetluses (tl. 11, 14- 15). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R.H süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüd i tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus R.H süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et R.H pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt väärteo eest mõistetud rahatrahv on tal tasumata, samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuld. Rahatrahv pole olnud küllaldane, et ära hoida uue samaliigilise süüteo toimepanemist. Mõistes R.H-le põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks ning tema tervist arvestades ka vajalikuks kohaldada KarS § 74, 75 sätteid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt 5 kuuks. Maksmata rahatrahvi ja tingimisi mõistetud vangistuse juures on koht u arvates lisakaristuse mõistmisel oluline profülaktiline tähendus ning selle läbi R.H tunnetab, et tema süüteole järgneb ka koheselt rakenduv, reaalne tagajärg. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §- d 238, 311 –
4. Kohtunik