1-06-3642\2

(06231400049)Kohtunik Külli Iisop Kriminaalasi J.L-i süüdistusasi KarS § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav J.L - isikukood XXXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidusega, elukoht: XXXXXXXX; töökoht: Anvitehnika OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkendit kohaldatud ei ole RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada J.L KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 400 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni on 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral 4100064939). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist võrdsetes osades, ehk 2 000 krooni igas kuus. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta J.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.
2. Välja mõista J.L-ilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ning määratud kaitsjale makstud tasu 424,80 kr (nelisada kakskümmend neli krooni ja 80 senti). Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. J.L isikuna, keda Harju PP otsusega 19.08.2003.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistati rahatrahviga 18 000 krooni (trahv tasutud 11.10.05.a.), uuesti ajal, mil karistatus oli kustumata, s.o. 01.01.2006.a kella 15.50 ajal Harjumaal Rae vallas Lagedil Betooni tänaval maja nr 6 juures juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Honda Accord registrimärgiga 418 ETV. Sellega pani J.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise isikuna, keda varem on karistatud sellise teo eest. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 424 järgi ning toimikus olevate kirjalike tõenditega on kindlaks tehtud M. Lillepõlllu süü selle kuriteo toimepanemises: -tunnistaja A.Toome ütlustest nähtub, et 01.01.2006.a sõitis ta järgi sõiduautole Honda Accord (reg. nr. 418 ETV), mille rooli tagant väljus J.L, kes oli silmnähtavas joobes. Juht ise ei eitanud auto juhtimist joobeseisundis. -väärteoprotokoll ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nt.1703 kinnitavad sõiduki joobes juhtimist ning seda, et J.L oli keskmises alkoho lijoobes. -kahtlustatavana ülekuulamisel on J.L oma süüd tunnis tanud ja toimepandut kahetsenud. Tegemist on teise astme kuriteoga ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine (asja lahendamine kirjalikus menetluses) on seetõttu võimalik. Tsiviilhagi antud asjas esitatud ei ole. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud karistuse määraga, s.o. rahaline karistus 400 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast (50 krooni) lähtudes on 20 000 krooni. Süü puhtsüdamlikku kahetsust loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks; karistust raskendavad asjaolud asjas puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-st
3. Kohtunik 2