1-06-4444\3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. aprillil 2006.a. 1- 06- 4444 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku juuresolekul, tõlgi Zinaida Vorošilova, prokuröri Loreta Tšurilova ja kaitsja Eva Rivise osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja R.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 424 järgi. Süüdistatav - R.J - isikukood XXXXXX, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, elukoht: XXXXXXXX; ei õpi ega tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 16.04.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2,3; § 197 lg 2 p 1, 2 järgi – 2 aastat 4 kuud vangistust, millest kanda jääb 2 aastat 2 kuud 21 päeva vangistust algusega 16.04.04.a. (otsus jõustus 21.06.04.a.); 2) 27.05.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 3; § 199 lg 2 p 4, 7; § 202 lg 2 p 2 järgi – 2 aastat ja 3 kuud vangistust (millest eelvangistusena kantud 8 kuud ja 29 päeva vangistust) algusega 03.11.2003.a.; Viljandi Maakohtu määrusega 27.08.2004.a. liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 4 kuud vangistust, millest eelvangistustena kantuks loetud 10 kuud ja 8 päeva vangistust (vabanes 25.04.2005.a.); korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – vahi all pidamine alates 07.10.2005.a. Süüdistus ed R.J isikuna, keda Tallinna Linnakohtu otsusega 21.11.2003.a.mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistati arestiga 25 päeva, karistatus kustumata, taas 26.07.2005.a. kella 01.10 ajal Pärnu linnas Kuninga ja Ringi tänava ristmikul juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Escort registrimärgiga 520 AUD, ning taas 07.10.2005.a. kella 03.00 ajal Maardu linnas Ringi tänava maja nr. 52 juures juhtis joobeseisundis mootorsõidukit VAZ 2101 registrimärgiga 884 AID. Sellega pani R.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Samuti tema 07.10.2005.a. kella 02.30 ajal isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Maardus Keemikute 39 maja ees muukis lahti sinna pargitud Ivan Kuznetsovi sõiduauto VAZ 2101 (registrimärgiga 884 AID) juhipoolse esiukse, tõmbas lahti süütejuhtmed, ühendas need, käivitas mootori ning sõitis minema. Vargusega tekitas ta I. Kuznetsovile varalise kahju 10 000 krooni. 2 Sellega pani R.J toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning seda isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav R.J tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tsiviilhagile 10 000 krooni, mis esitatud eeluurimise käigus, ta vastuväiteid ei esitanud. Süüdistatava kaitsja advokaat E. Rivis pidas süüdistusi põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et R.J-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: - Ivan Kuznetsovi avaldusega politseile auto kadumise kohta (tl.3- 4) ning tema ütlustega eeluurimisel (tl. 6- 8; 47- 50); - konstaabel Dmitri Vakulini ja Aljona Jeremejeva ettekannetega R.J-i põgenemise ning tema kinnipid amise kohta (tl. 9, 10); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning sellele lisatud fototabelitega (tl. 11- 15); - kahtlustatava R.J-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 31- 34, 41- 46; 81- 85 ); -väärteoprotokolli ja joobeseisundi tuvastamise protokolliga 26.07.05 (tl. 56, 57 ); - tunnistaja Eve Vaabeli ütlustega eeluurimisel (tl. 61- 62); - ärakirjaga Tallinna Linnakohtu otsusest 21.11.2003.a., mille kohaselt karistati R.J mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest arestiga 25 päeva (tl. 66); -väärteoprotokolli ja joobeseisundi tuvastamise protokolliga 07.10.2005.a. (tl. 76, 77) ning konstaabel D. Vakulini ettekandega (tl. 79); - ärakirjadega eelnevatest kohtuotsustest (tl. 109- 136; 137- 146), mis kinnitavad, et tegemist on isikuga, kes on varem toime pannud vargusi Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud ning R.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 424 järgi. Põhjendatud on kannatanu eeluurimisel esitatud tsiviilhagi 10 000 krooni ning see summa tuleb süüdlaselt välja mõista. Pärast süüdlase sooritatud avariid oli auto muutunud kasutuskõlbmatuks ning remondirahad oleksid olnud suuremad, kui auto tegelik väärtus. Karistus e mõistmisel lähtub kohus R.J-i süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isik ut. Kolm kuud pärast vanglast vabanemist alustas R.J uute kuritegude toimepanemist. Trahvid eelmiste väärtegude eest on tal tasumata. Teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid reaalse vangistusega. Lisakaristusena kuriteo eest KarS § 424 järgi on põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ning seda mitte alla sanktsiooni keskmist määra. 3 Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311- 313, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada R.J KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust; süüdi tunnistada ta KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kuriteo eest KarS § 424 järgi ära võtta R.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust (vangistust) ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata, eelvangistusaeg lugeda karistuse kandmise aja hulka ning vangistuse alguseks lugeda
3. oktoober 2005.a. Lisakaristus KarS § 55 lg-st 1 tulenevalt laieneb vangistuse kandmise kogu ajale ning lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
4. Välja mõista R.J-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks 10 000.- (kümme tuhat) krooni Ivan Kuznetsovi kasuks.
5. Välja mõista R.J-ilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – määratud kaitsjale makstav tasu 2 407,20 kr (kaks tuhat nelisada seitse krooni ja 20 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik