Kriminaalasi nr. 1 – 05 – 1880 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 15.03.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul prokuröri abi: Kadi Ruusi kaitsja: Toomas Pildi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja T.V-i, rahvuselt eestlane, EV kodanik, kesk-eriharidusega, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, töötab Sotsiaalministeeriumis info spetsialistina, samuti on tal 100 % invaliidsus,elab aadressil:, varem kriminaalkorras karistamata; varem väärtegude toimepanemise eest karistatud: 1) 24.10.2002.a. Tallinna Politseiprefektuuri LJVO poolt Liiklusseaduse § 74 – 19, LS § 74 – 22 lg.3 alusel, kohaldades KarS § 63 lg.1 sätteid kokku karistatud rahatrahviga summas 12000.-EEK-i; 2) 21.07.2003.a. Harju PP Ida – Harju PO poolt LS § 74 – 22 lg.2 alusel rahatrahviga 1500.-EEK-i; 3) 12.07.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74 – 22 lg.2 alusel rahatrahviga 600.-EEK-i süüdistuses KarS § 424 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: T.V-it süüdistatakse selles, et tema, olles 24.10.2002.a. karistatud LS§ 74’19 alusel rahalise trahviga summas 12000.- krooni 29.09.2002.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 12.11.2005.a. kell 00.25 juhtis Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas Peterburi teel maja nr 58 juures mootorsõidukit Ford Scorpio reg märgiga 993 FAS, olles joobeseisundis. Seega T.V omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud T.V seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Toomas Pilt asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - 24.10.2002.a. Tallinna Politseiprefektuuri LJVO otsust väärteoasjas nr. 2310, 02, 067694.(t.l. 6); - väärteoprotokolli 12.11.2005.a. nr. AB 715280.( t.l. 7 – 7 pö.); - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 8 – 8 pö.); - tunnistaja Aljona Jeremejeva poolt 12.11.2005.a. antud ütlusi.(t.l. 10 – 11); - - kahtlustatava T.Vi enda poolt 30.11.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et 24.10.2002.a.karistati teda suure rahatrahviga. Rahatrahv on maksmata. Hetkel, kui ta pidi hakkama trahvi maksma oli ta sõjaväes ja sellel ajal liideti iga kuu kohtutäituri poolt 800 – 900.-krooni juurde, mille tulemusena suurenes rahatrahvi summa, millega ta ei ole nõus. 11.11.2005.a. kuskil kell 17.00 – 18.00 vahemikus jõi ta kuskil kaks pudelit 0,5 l saku originaal õlut. Ta joob tihti õhtuti, selleks, et puhastada oma neeru. Kella 18.00 paiku tulid tema juurde külla sõbrad, sõpradega lisaks ta midagi joonud ei ole. 12.11.
- kuskil kell 00.05 istus ta oma auto rooli selleks, et viia sõbrad koju, kuna sellel ajal transport enam ei liigu ja takso raha kellelgi ei olnud. Kell 00.15 Peterburi tee maja nr. 14a juures (enne Dio tanklat) teda peatas politsei, kuna ta ületas natukene kiirust (sõitis 60 km/t alal kus oli lubatud sõita 50 km/t). Politsei kontrollis kõik dokumendid ja lasi tal edasi sõita, kuna kõik oli korras ja kiiruse ületamine ei olnud suur. Alkomeetrisse puhuda politseinikud ei andnud. Kell 00.25 Peterburi tee maja nr. 58 juures teda peatas jälle politsei. Politsei andis kohe puhuda alkomeetrisse. Alkomeeter näitas vilkuvat punast värvi. Politseinik seletas, et tegu on vist jääknähtudega. Niikaua kui ta puhus alkomeetrisse politseinikud kutsusid veel politseinikke, kellega oli tegu ta ei tea, kuid just saabunud politseinikud palusid jälle puhuda alkomeetrisse. Ja seekord talle öeldi, et siin on tegu joobega. Peale seda politseinikud koostasid protokolli, kus oli kirjas, et ta juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Ta ei ole nõus, et juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes, kuna joomise hetkest oli möödas 5 – 6 tundi. Politseinikud küsisid, et kas ta tahab sõita Wismarisse selleks, et kontrollida alkoholisisaldust veres. Tal oli kohe ka küsimus vastu, kas politseinikud viivad teda sinna ja pärast sealt koju. Tema küsimuse peale politseinik plahvatas ja ütles, et nemad ei ole takso ja nemad ei osuta transpordi teenuseid. Ja selle tulemusena loobus ta ka ekspertiisist. Peale seda lükkasid nad auto sihtpunkti poole edasi, kuna autot joobeseisundis juhtida ei tohi. Temaga olid kaasas ka sõbrad nagu oli eelnevalt ka mainitud ja need olid: Valdo, Ingvar ja kolmas sõber hüüdnimega Pambu. ( t. l. 26 - 28); tunnistaja Valdo Grupmanni poolt 30.11.2005.a. antud ütlusi.(t.l. 30 – 31); tunnistaja Sergei Kašuba poolt 01.12.2005.a. antud ütlusi.(t.l. 32 – 33); tunnistaja Marika Suu poolt 05.12.2005.a. antud ütlusi.(t.l. 34 – 35); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava poolt kohtuistungil antud süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas 24.10.2002.a. Tallinna Politseiprefektuuri LJVO otsust väärteoasjas nr. 2310, 02, 067694, väärteoprotokolli 12.11.2005.a. nr. AB 715280, protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning süüdistatava T.Vi poolt kohtuistungil antud süüd tunnistavaid ütlusi, samuti tunnistajate Aljona Jeremejeva, Valdo Grupmanni, Sergei Kašuba ja Marika Suu poolt kohtueelsel uurimisel antud süüdistatava T.Vi süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on T.Vi süü temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on T.Vi käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat varem kriminaal korras karistatud ei ole.(t.l. 16 - 17). Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.(t.l. 16 - 17). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo. Kuna süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga pole kahju tekitatud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Ka leiab kohus, et antud juhul ei ole vaja kohaldada KarS § 50 lg.1 p.1 sätteid ning ära võtta T.Vilt mootorsõiduki juhtimise õigust, sest viimane kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista T.V KarS § 424 järgi ja karistada teda 3 /kolme/ kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 /kaks/ kuud. Kohaldades KarS § 73 sätteid, määrata, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.V ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. Tõkendit süüdistatava T.Vi suhtes kohaldatud ei ole. T.Vilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 424.80.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
- T.Vilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500.-EEK-i (pooleteise palga alammäära ulatuses) riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
- Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: