järgi süüdistatav: K.H (isikukood xxx, elukoht ccccccccccccccccccccccc); emakeel-eesti keel, põhiharidus, töökoht- töötu; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu poolt 02.06.2010
9550 krooni;väärteokorras karistamata. Menetlusosalised ja nende esindajad Tõkend- kohaldatud ei ole. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets Kaitsja : advokaat Anti Aasmaa. Kohtuistungi toimumise aeg
järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
lg.1 alusel asendada K.H *le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 300 tundi üldkasulikku tööd.
lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6(kuus) kuud.
lg.4 alusel kohustada K.H*t üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxx 1 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata K.H käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.
lg.1 p.1 alusel võtta K.H *lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8(kaheksaks) kuuks. Harju Maakohtu 02.juuni 2010.a. otsusega mõistetud rahaline karistus jätta iseseisvaks kandmiseks. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja K.H *lt sundraha 3500 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole tekkinud. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 300 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud.
lg 4 alusel kohustada K.H üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata K.H Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Harju talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel K.H-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksa) kuuks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida Taivo Vetto*le esitatud süüdistus kui kuritegu
Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isik on vähem kui kahe nädala eest karistatud samaliigilise kuriteo eest. Arvestades seda ja eelmise kohtuotsuse (tl.8)kaht episoodi ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristus kohaldamata. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Sundraha kuulub KrMS § 2565 lg.2 alusel vähendab kohus sundraha suurust. Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud korrale: - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni. Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 120 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja selle muudatustele. 3 Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt kehtestatud määradele ja tuleb määrata taotletud ulatuses ehk summas 120 krooni. Kohtueelse uurimise lõpuleviimisel ja prokuratuuris on määratud riigi õigusabi tasu ja kulud 840 krooni advokaat A.Aasmaa õigusabi eest (tl.24-25, 26). KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 840 krooni ja kohtumenetluses summas 120 krooni, kokku 960 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul K.H. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.