lg.2 p.4 järgi süüdistatav: E.H (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeeleesti keel, põhiharidus, töökohtAS E-Betoonelement, puusepp; varem kriminaalkorras karistatud 11 korral: 1) 12.02.1991 a Lääne-Viru Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 1 a vabadusekaotust tingimisi 2 a katseajaga; Menetlusosalised ja nende esindajad 2)31.01.1994 a Lääne-Viru Maakohtus KrK § 107 lg 2 p 1, 2 ja KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 5 a vabadusekaotust (KrK § 41 alusel liidetud 12.02.1991 a mõistetud kandmata karistuse osa 6 kuud vangistust); 3)02.08.1994 a Lääne-Viru Maakohtus KrK § 141 lg 2 p 1, 2 ja KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6 a vabadusekaotust; 4)21.01.2000 a Lääne-Viru Maakohtus KrK § 204 lg 3 järgi 9 kuud vabadusekaotust ühes juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks; 5)07.02.2001 Järva Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 1 a ja 3 k vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel 5 kuud vabadusekaotust; 6)23.05.2003 Lääne - Viru Maakohtus KrK § 195 lg 2; KrK § 1243 lg 2; KrK § 204 lg 3; KrK § 185 lg 2; KrK § 1762; KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi
lg 1 alusel 4 a vangistust,
lg 2 alusel 2 a vangistust, § 74 lg 1 1 alusel 2 a vangistust 2 a katseajaga; 7)19.11.2004 Lääne-Viru Maakohtus
järgi 4 kuud vangistust ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks,
lg 2 alusel 2 a 4 k vangistust, vabanes karistuse kandmiselt 19.03.2007 pärast karistuse kandmist; 8) 08.04.2008 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas
järgi 3 kuud vangistust 18 - kuuse katseajaga; 9) 25.02.2009 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas
,
,
lg 1 järgi
lg 1 alusel rahaline karistus 250 päevamäära, s o 12500 EEK ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks ( tl 61 - 67, 68 - 70); Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets Kaitsja : vandeadvokaat Rainer Objärtel. Kohtuistungi toimumise aeg
lg.2 p.4 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg.1 alusel asendada E.H*ile mõistetud vangistus üldkasuliku toga, mõistes kokku 730 tundi üldkasulikku tööd.
lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud.
lg.4 alusel kohustada E.H*i üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2
lg.2 p.1 alusel kohustada E.H*i hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks iga kuu 28.kuupäevaks vähemalt 1500 krooni alates juulikuust 2010 kuni kogu kahju hüvitamiseni. Määrata E.H käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend- alukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. Pärnu Maakohtu 25.02.2009.a. otsusega mõistetud rahaline karistus 250 päevamäära, s.o. 12500 krooni ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks jätta iseseisvaks täitmiseks. xxxxxxxxxxxxtsiviilhagi 5046 krooni saamiseks, xxxxxxxxxxxxxxxxxtsiviilhagi 7550 krooni saamiseks, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtsiviilhagi 1650 krooni saamiseks rahuldada. Mõista välja E.H *ilt 5046 krooni xxxxxxxxxxxxxxxxxxkasuks. Hüvitis kahju heastamiseks tuleb kanda xxxxxxxxxxxxxxxxxarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxSwedbankis. . Mõista välja E.H*ilt 7550 krooni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxkasuks. Hüvitis kahju heastamiseks tuleb kanda Olga Lazurina arvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbankis. Mõista välja E.H *ilt 1650 krooni xxxxxxxxxxxxxxkasuks. Hüvitis kahju heastamiseks tuleb kanda xxxxxxxxxxxxxxarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxSwedbankis. Asitõendid- ümmargune kullavärvi metallist kõrvarõngas ja ripatskõrvarõngas, mis on hoiul Jõgeva politseijaoskonna asitõendite hoiukambris, kohtuotsuse jõustumisel tagastada E.H-le KrMS § 126 lg.3 p.2 alusel. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja E.H *ilt sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanutele on tekitatud varaline kahju ja tsiviilhagi esitatud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxpoolt summas 5046 krooni ( tl 42 43),kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx´i poolt summas 7550 krooni ( tl 47 - 48) ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpoolt summas 1650 krooni ( tl 51 - 52). Tekitatud kahju hüvitamata. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Karistuse liik ja määr:
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada E.H-le mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 08.04.2008 a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel asendada E.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 730 tundi üldkasulikku tööd .
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. 4
lg 4 alusel kohustada E.H üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata E.H Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kannatanud on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. VÕS § 1043 alusel E.H-lt mõista välja kuriteoga tekitatud kahju katteks: - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx`le 5046 krooni , mis kanda arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank; - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx´ile poolt summas 7550 krooni, mis kanda arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank; - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxpoolt summas 1650 krooni, mis kanda arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank.
lg 2 p 1 alusel kohustada E.H hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks iga kuu 28 kuupäevaks vähemalt 1500 krooni alates juulikuust 2010 kuni kogu kahju hüvitamiseni. Asitõendid ning nende asukoht: - asitõendiks tunnistatud tüüner ja kuldkett tagastatud xxxxxxxxxxxxx´le (tl 41), - asitõendiks tunnistatud metallist kaelakett tagastatud xxxxxxxxxxxxxx´ile (tl 46), - ümmargune kullavärvi metallist kõrvarõngas ja ripatskõrvarõngas on asitõenditena hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiukambris Jõgeva Politseijaoskonnas ( tl 55) tagastada E.H-le KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida Arvo Kreek*ile esitatud süüdistus kui kuritegu
Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isik on varem korduvalt karistatud, ta on kandnud reaalset vangistust ja et eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus kuulub liitmisele. Kannatanud on esitanud tsiviilhagid nendelt varastatud ja kätte saamata esemete väärtuse hüvitamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxhindab temalt varastatud ja tagasi saamata nelja kuldsõrmuse, 35 euro ja 546 krooni väärtust 5046 kroonile. Kannatanu on kätte saanud 5 kuldketi ja tüüneri. Kannatanu soovib tekitatud kahju hüvitanmist ja on esitanud selle kohta tsiviilhagi (tl.42-43). xxxxxxxxxhindab temalt varastatud ja tagasi saamata videokaamera, rahatasku koos dokumentidega väärtust 7550 kroonile. Kannatanu soovib tekitatud kahju hüvitamist ja on esitanud selle kohta tsiviilhagi (tl.47-48). xxxxxxxxxxxxxxhindab temalt varastatud ja tagasi saamata kahe hõbeketi ja hõbesõrmuse väärtust 1650 kroonile. Kannatanu soovib tekitatud kahju hüvitamist ja on esitanud selle kohta tsiviilhagi (tl.51-52).Süüdistatav ei ole esitatud tsiviilhagisid vaidlustanud ja on nõus kahju hüvitama. Kohus leiab, et tsiviilhagid tuleb rahuldada ja mõista süüdistatavalt VÕS § 127, § 128 lg.3 alusel välja hüvitis, mis korvaks neilt kaotsiläinud vara väärtuse. Kannatanutele on tekkinud otsene kahju neile kuulunud varast ilmajäämise tõttu. Kahju on tekitatud E.H õigusvastase teoga- vargusega ja kannatanud on varast ilma jäänud E.H tegevuse tõttu. Sellega on loodud põhjuslik seos kannatanutel kahju tekkimise ja E.H tegevuse vahel. E.H on kahju tekitanud süüliselt- õigusvastase teoga, mis on sooritatud kannatanute omandi vastu. Sellega on E.H vastutuse aluseks VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud korrale: - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni. Lisandub käibemaks, kokku taotletav tasu 120 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele”. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt kehtestatud määradele ja tuleb määrata taotletud ulatuses ehk summas 120 krooni. Kohtueelse uurimise lõpuleviimisel ja prokuratuuris on määratud riigi õigusabi tasu 1569.60 krooni vandeadvokaat R.Objartel õigusabi eest (tl.94-95,96). KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1596.60 krooni ja kohtumenetluses summas 120 krooni, kokku 1689.60 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul E.H*il. Asitõendiks on kriminaalasjas muu hulgas kullavärve metallist ümmargune kõrvarõngas ja ripatskõrvarõngas, mis on läbiotsimisel E.H-lt ära võetud (tl.17-19). Kannatanu O.Lazurina kinnitusel (tl.41) ei ole temalt kõrvarõngaid varastatud. Kõrvarõngad vaadeldud ja fotografeeritud (tl.31,36,37). E.H-lt läbiotsimisel ära võetud kõrvarõngaid ei ole kannatanud tunnistanud enda omadeks ega ole kõrvarõngaste varguse kohta avaldust esitanud. Seetõttu tuleb need KrMS § 126 lg.3 p.2 alusel tagastada E.H-le kui esemed, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud. 6 Kohtunik Ü.Raag 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.