← Eesti

1-08-12092/24

Obsah (6)§ 432§ 423§ 383§ 384§ 386§ 387

MÄÄRUS Kriminaalasi nr 1-08-12092 Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.juuni 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-12092 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär

§ 432

lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Artem Gavrilov’lt riigituludesse menetluskuluna 300.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Artem Gavrilov, 1-08-12092, menetluskulu“, või 2 - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Artem Gavrilov, 1-08-12092, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile, kaitsjale, Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas) ja allkirja vastu Artem Gavrilovile. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 383

lg 1,

§ 384

lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.

§ 386

lg 1 ja

§ 387

lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Artem Gavrilovit on kriminaalkorras karistatud 3-l korral: • 15.06.2004.a Narva Linnakohtu kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 3 järgi KarS § 74 ja KarS § 75 lg 1,2 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga; • 17.10.2006.a Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 5 aasta vangistusega, karistuse kandmise alguseks 10.01.2006.a; • 15.10.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 5 kuu 25 päeva vangistusega, karistuse kandmise alguseks 15.10.2008.a. Artem Gavrilov on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 22.06.2010.a kohtuistungil ära Artem Gavrilovi, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et Artem Gavrilovit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Artem Gavrilov on vangistuses viibimise ajal jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, mistõttu ei ole kohtul alust arvata, et ta on asunud seaduskuulekale teele. 15.10.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega tunnistati Artem Gavrilov süüdi KarS § 331 järgi selle eest, et ta vangistuses karistuse kandmise ajal Murru Vanglas 14.01.2008.a tarbis arsti ettekirjutuseta amfetamiini. Artem Gavrilovil on ka hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi: • 07.12.2007 noomitus (II,61); • 22.02.2008 noomitus (II,66); 2 3 • 09.06.2008 45 ööpäeva kartserit (II,76) – omas nuga ja mobiiltelefoni; • 25.06.2008 12 ööpäeva kartserit (II,86) – suus keele all oli 2 mob.telefoni simkaarti; • 20.11.2008 üks pikaajalise kokkusaamise keeld (II,112-113) – tõukas inspektorkontaktisikut möödudes õlaga, kasutas vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid sõnu; • 27.01.2009 üks pikaajalise kokkusaamise keeld (II,123-124); • 06.03.2009 ühe lühiajalise kokkusaamise keeld (II,132-133); • 20.01.2009 5 ööpäeva kartserit (II,141-142); • 23.03.2009 8 ööpäeva kartserit (II,153-154); • 23.03.2009 7 ööpäeva kartserit lahtiriietumisest; • 20.05.2009 19 ööpäeva kartserit (II,180-181) – kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist jõudu; • 11.06.2009 10 ööpäeva kartserit (II,196-197); • 12.06.2009 5 ööpäeva kartserit (II,204-205); • 07.10.2009 noomitus (II,216); • 12.10.2009 5 ööpäeva kartserit 6-kuulise katseajaga (II,228); • 29.01.2010 30 ööpäeva kartserit + varasem 5 ööpäeva kartserit pöörati täitmisele (II,II,1) – lõi kaaskinnipeetavat rusikaga näkku. (II,166-167) – keeldus läbiotsimiseks 20.04.2009 paigutati enda süülisest käitumisest tingituna eraldi kambrisse (kakles teise kinnipeetavaga). 14.01.2010.a kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid (tekitas kaaskinnipeetavale füüsilist valu). Kuigi Artem Gavrilov kannab vangistuses karistust esimest korda, ei anna tema senine käitumine vanglas alust arvata, et ta oleks asunud õiguskuulekale teele. Kohtu jaoks ei ole usutav ja veenev, et isik, kes ei suuda või ei taha järgida vanglas korda, suudab kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgida rangeid käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Artem Gavrilovi 22.06.2010.a kohtuistungil nimetatud põhjendus õigusrikkumiste rohkuse kohta – pool aastat tagasi lõpetas suitsetamise ja sellest ka õigusrikkumised – ei ole usutav ja veenev, kuna enamus õigusrikkumistest jääb rohkem kui poole aasta tagusesse aega. Artem Gavrilovi käitumist vanglas arvestades on kohtu hinnangul endiselt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht, mistõttu teiste vabaduses viibivate inimeste turvalisuse – nende vara, tervise ja elu kaitseks on põhjendatud, et A.Gavrilov jätkaks vangistuses karistuse kandmist. Uute kuritegude toimepanemise ohtu tõstab ka asjaolu, et vangistuses viibimise ajal ei ole Artem Gavrilov osalenud mitte üheski resotsialiseerivas programmis. Uue kuriteo toimepanemise riskid on jäänud vangistuse ajal maandamata. Tartu Vangla 3 4 25.03.2010.a teatises märgitu kohaselt on Artem Gavrilovil sotsiaalprogrammis Viha juhtimine võimalus osaleda 2010.a II poolaastal. vanglas Uute kuritegude toimepanemise ohtu tõstab ka asjaolu, et sõltuvusainete tarvitamine kuulus A.Gavrilovi elustiili juurde (kajastatud kinnipeetava iseloomustuses), kuid vangistuse ajal A.Gavrilov sellekohase temaatikaga ühegi kursuse ja programmi raames tegelenud ei ole. Järelejäänud karistuse aega oleks Artem Gavrilovil igati kasulik kasutada erinevates programmides ja kursustel osalemiseks, selleks, et vabadusse naastes oleks tal kergem kohaneda ühiskonnas tervikuna heakskiidetud käitumisnormidega. Asjaolud, et Artem Gavrilov on vangistuse ajal õppinud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis, on lõpetamas 12.klassi ja tal on olemas vangistusest vabadusse naastes töökoht autopesijana OÜ-s xxx ning elukoht sõbra perekonna juures, on positiivsed, kuid ainult nendest asjaoludest A.Gavrilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks ei piisa, kuna A.Gavrilovi käitumisest vangistuses ei nähtu soovi ja tahet edasiselt oma elu seaduskuulekalt elamiseks. Heli Sillaots kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.