1-06-5025/20

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 31.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-5025 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Toomas LIIVA Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RESOLUTSIOON T.T sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 25.05.2006 ja lõpp 27.04.2012 Jätta T.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Toomas LIIVA taotlus osaliselt ja määrata tema poolt T.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 300 (kolmsada) krooni (s.h. tasu määratud kaitsja poolt kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisega seotud asjades 250 krooni, käibemaks 50 krooni). Välja mõista T.T-lt kaitsjale (vandeadvokaat Toomas LIIVA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 300 (kolmsada) krooni. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 1 Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.05.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §113 järgi ja karistatud KarS §65 lg.1 kohaldamisega liitkaristusega 5 aastat 11 kuud 2 päeva vangistusest alates kohtuotsuse kuulutamisest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 9 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav töötab Viru Vanglas koristajana, Tartu vanglas töötas samuti koristajana. Kinnipeetav omab tähtajalist elamisluba ja ID-kaarti tähtajaga kuni 11.06.2010, on asunud taotlema elamisloa pikendamist. xxx on omandanud põhihariduse ja treiali kutseoskused. Kinnipeetava vanemad on surnud, suhted õe, abikaasa ja pojaga on katkenud. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav süstis enne vangistust amfetamiini ja tarvitas erinevaid narkootilisi aineid. Tartu Vanglas läbis kinnipeetav programmi 12 sammu. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad elukogemusele. Üldiselt kinnipeetav vägivalda ei tarvita, kuid tal on oht enesekontrolli kaotamiseks narkojoobes. Kinnipeetava probleemi lahenduse strateegia on passiivne, ta ootab abi teistelt inimestelt või arvab, et probleemid lahenevad ise. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja märgib, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel töökoht, ta on kriminaalkorras karistatud 12 korda ja vangistuses viibib viiendat korda, ta on vanglas korduvalt toime pannud korrarikkumisi, kinnipeetava tulevane elukoht ei soodusta tema sotsialiseerumist. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ühiselamusse. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval puuduvad lähedased, kes saaksid teda vabanemise korral aidata. Telefonivestlusest kinnipeetava vanaemaga selgus, et tema ei soovi kinnipeetavaga suhelda. Seaduskuulekad sõbrad kinnipeetaval puuduvad. Maakohtu istung Kinnipeetav T.T taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on nõus täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Samuti kinnitas kinnipeetava, et tal on võlgnevusi 64 000 krooni ulatuses, kuid vabanemisfondis on 10 000 krooni ja edaspidi toetab teda materiaalselt vanaema. Ühiselamus ei ole ta varem elanud, samas on tal olemas sõbranna, kelle juurde soovib peatselt elama minna. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi põhjendas seda kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika muutumisega raskemaks, töökoha puudumisega, elukoha sobimatusega ja liiga pika tähtajaga karistuse lõpuni. 2 Kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust vangistusest vabanemiseks tingimisi enne tähtaega. Kaitsja põhjenduste kohaselt ei ole kinnipeetava karistused vangistuses raskete distsipliinirikkumiste eest, 5 aastat vangistuses viibimist on aidanud üle saada narkootikumide tarbimise vajadusest, kinnipeetava sotsiaalse võrgustiku moodustavad sõbranna ja vanaema. Asjaolu, et vanaema keeldus kinnipeetavat enda juurde võtmast, ei tähenda, et ta vanaema ei toeta kinnipeetavat rahaliselt. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12 korda, vangistuses viibib viiendat korda. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud 9 korda, neist 4 korda aastal

1. Seega ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme ei suuda ta täita isegi vangistuses olles. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab niivõrd pika katseaja (kuni 27.04.2012) läbida nõuetekohaselt ja kõiki käitumiskontrolli nõudeid täites. Kinnipeetava eelnev käitumine ei anna selleks põhjust. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ühiselamusse Põhja allee 9 Kohtla-Järve. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses toodud seisukohaga, et elama asumine nimetatud ühiselamusse ei aita sotsialiseerumisele kaasa, pigem vastupidi. Tegemist on ühiselamuga, kuhu on kohaliku omavalitsuse poolt majutatud eelkõige isikud, kel on alkoholi- ja narkootikumide sõltuvusprobleemid, majanduslik toimetulematus ning endised vangid. Maakohtul puudub veendumus, et elades sellises keskkonnas veel pea 2 aastat, suudab kinnipeetav katseaja nõudeid järgida. Maakohus ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega, määrates tema alaliseks elukohaks ühiselamu Põhja allee
2. Nagu nähtub kinnipeetava enda seletusest, ei ole ta ise kunagi ühiselamus elanud. Kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et tegelikkuses on tal olemas sõbranna, kelle juurde ta kavatseb kolida koheselt kuu või paari pärast. Tegemist on kinnipeetava paljasõnalise jutuga, kuna oma sõbrannast, kes on valmis kinnipeetavale pakkuma elamispinda, ei ole kinnipeetav kriminaalhooldusametnikule rääkinud. Seega ei ole kriminaalhooldusametnik saanud kontrollida nii sõbranna olemasolu kui ka seda, kas viimane on nõus kinnipeetavaga koos oma elamispinnal elama. Kinnipeetava paljasõnaline jutt väidetavast elamispinnast ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS §75 lg.1 p.1 näeb ette, et kohus määrab kindlaks kinnipeetava alalise elukoha, kus ta peab käitumiskontrolli ajal elama. See eeldab, et kriminaalhooldusametnik on elukohta kontrollinud ja selle vastavaks tunnistanud. Käesolevas asjas on andmed vaid elukoha kohta ühiselamus, muid aadresse ei ole kinnipeetav nimetanud ning seega pole muid elukohti ka kontrollitud. 3 Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetavat korduvalt karistatud muuhulgas varavastaste kuritegude eest. Maakohus leiab, et materiaalsete raskuste tekkimisel on oht uute kuritegude toimepanemiseks kinnipeetava poolt suur. Kinnipeetav ja kaitsja kinnitasid küll maakohtu istungil, et kinnipeetaval on kogutud raha vabanemisfondi ja ta kavatseb end arvele võtta ka töötuna, samas ei teadnud kinnipeetav, kui suur on käesoleval ajal töötu toetus ja kas sellest on võimalik ära elada. Kaitsja viited vanaema rahalisele toetusele ei ole põhjendatud. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, selgus telefonivestlusest kinnipeetava vanaemaga, et viimane ei soovi kinnipeetavaga suhelda. Maakohus leiab, et ilmselgelt ei saa suhtlemisest keeldumist tõlgendada selliselt, et vanaema on kinnipeetavat nõus toetama rahaliselt. Lisaks arvestab maakohus siinkohal ka kinnipeetava võlgnevusi, mida on kinnipeetava enda seletuste kohaselt maakohtu istungil summas 64 000 krooni. Sellises summas võlgnevused halvendavad veelgi kinnipeetava materiaalset olukorda ja suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Töötamise vangistuses, s.o. tööharjumuse säilimise ja sotsiaalprogrammi 12 sammu läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, kui karistusaja lõpuni on jäänud peaaegu 2 aastat, on ennatlik ega ole põhjendatud. Eelkõige on mittevabastamise põhjusteks kindla, alalise ja sobiva elukoha puudumine, töökoha puudumine ning kinnipeetava käitumine enne vangistust ja vangistuse ajal. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani kuritegusid toime korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel, eriti korduval süüdimõistmisel, ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva, kelle taotluse kohaselt on õigusabikulud antud asjas summas 420 krooni (s.o. toiming kohtus 350 krooni ja käibemaks 70 krooni). Maakohus leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt, summas 300 krooni 8s.o. esinemine kohtuistungil 250 krooni ja käibemaks 50 krooni). Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi tekstis Kord) p.31 kohaldatakse tasu arvestamisel määratud kaitsja poolt kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisega seotud taotluste esitamise eest punktis 29 nimetatud tasumäära. Korra p.29 kohaselt on määratud kaitsja tasu 4 määruskaebuse esitamise eest 250 krooni. Vastavalt Korra p.2 lisandub sellele summale käibemaks. Eeltoodu alusel kuulub kinnipeetavalt väljamõistmisele kaitsja tasu summas 300 krooni. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. mai 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu T.T kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebus rahuldamata.
6. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kasuks välja 300 (kolmsada) krooni, sealhulgas käibemaks 50 (viiskümmend) krooni, vandeadvokaadi Toomas Liiva poolt T.T-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.T-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest 300 krooni riigituludesse. T.T tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „T.T 1-06-5025 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu Ärakiri õige №oremreferent Õun Liivi Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 20.07.10 №oremreferent Liivi Õun 5