← Eesti

1-10-9897/4

Obsah (8)§ 238§ 239§ 2565§ 190§ 175§ 180§ 189§ 423

Kriminaalasi nr . 1 – 10- 9897 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 30.

§ 238

lg.2 alusel vähendatud 6 kuule, tingimuslikult 2-aastase katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmiseks 6 kuuks; väärteokorras karistatud alates aastast 2007 viiel korral. Menetlusosalised ja nende esindajad Tõkend- kohaldatud ei ole. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kaitsja : vandeadvokaadi abi Arvo Sirendi. Kohtuistungi toimumise aeg 30. juulil 2010. a Juhindudes

§ 239

lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 2564, § 2565 lg.1 p.2, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada H.S KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. Rakendada H.S suhtes KarS § 74 lg.1, lg.3 sätteid ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.S temale määratud 2 (kahe) aasta 6 (kuue)kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale katseajaks 1 pandud kontrollnõuded ja kohustused: 1)elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata H.S käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta H.S*lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja H.S-ilt sundraha 3300 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber

  1. Määrata tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 300 krooni. Mõista välja H.S-ilt tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku summas 1624.80 krooni riigi tuludesse. Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
  2. Ajatada menetluskulude tasumine kuue kuu peale ja määrata menetluskulude (sundraha 3300 krooni, tasu õigusabi eest 1624.80 krooni, kokku 4924.80 krooni) tasumise lõpptähtajaks 31.jaanuar 2011.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasja kohtueelne menetlemine on toimunud kiirmenetluse korras. Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör palub asja lahendada kiirmenetlusena. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise ja karistuse valiku asjaolusid. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Süüdistatav H.S annab selgituse, et ta on ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja kokkuleppe sõlmimise kohta midagi selgitada ei soovi. Tegelikult tal Tohu tänavas elukoht ei ole, on Patjala külas. Palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. 2 Süüdistatava kaitsja kinnitab kokkuleppe sõlmimist vabatahtlikult ja seaduslikult. Palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.Kuna süüdistatav kaotab töökoha, on tal raskusi menetluskulude tasumisega, palub need ajatada 6 kuu peale. Kohus kohtuistungi ja kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Andrus Kivi tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. tema juhtis, 21.07.2010.a. kella 23.40 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Rohu tn 4 maja juurest Rohu tänava suunas ning keeras seejärel paremale staadioni suunas, mootorsõidukit Mitsubishi Colt registreerimismärgiga 727 ATR, olles alkoholijoobes – s.o ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,22 mg/l kohta. Seega pani H.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole tekkinud. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Rakendada H.S suhtes KarS § 74 lg.1, lg.3 sätteid ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.S temale määratud 2 (kahe) aasta 6 (kuue)kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale katseajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata H.S Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel H.S*lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida H.S-ile esitatud süüdistus kui kuritegu KarS § 424 järgi. Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isik on varem karistatud samaliigilise kuriteo eest ja korduvalt väärteokorras. Arvestades seda ja üsna kaalukat joovet (alkoholisisaldus 1,22 mg/l kohta) ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristus kohaldamata. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Sundraha kuulub

§ 2565lg.2 alusel vähendamisele.

Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud korrale: 3 - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni. Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 300 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja selle muudatustele. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt kehtestatud määradele ja tuleb määrata taotletud ulatuses ehk summas 300 krooni. Kohtueelse uurimise lõpuleviimisel ja prokuratuuris on määratud riigi õigusabi tasu ja kulud 1324.40 krooni vandeadvokaadi abi A. Sirendi õigusabi eest (tl. 21-24, 30-33).

§ 190

lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1).

§ 175

lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu;

§ 180

lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 1324.80 krooni ja kohtumenetluses summas 300 krooni, kokku 1624.80 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul H.S. Kaitsja taotleb menetluskulude hüvitamist ositimaksmisena, määrates maksmise võrdsetes osades, kuna kohese ja korraga tasumise nõue seaks süüdimõistetu keerulisse olukorda tema töökaotuse tõttu. Kohus peab võimalikuks menetluskulude tasumise tähtaja ajatamist kuuel kuule

§ 423, § 424 alusel.

Kohtunik Ü.Raag 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.