Obsah (9)

§ 199§ 184§ 74§ 266§ 64§ 65§ 68§ 75§ 56

1-09-19533 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15.märtsil 2010.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-09-19533 (09230109455), ühendatud

§-de 266 lg 2 p-de 1, 3; 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi ja V.N-i süüdistuses

§-de 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi;

§ 199

lg 2 p-de 7,8,9 järgi lühimenetluses Prokurör Süüdistatav Külli Aas B.A Isikukood: xxx, elukoht: Xxx; kodakondsus määratlemata; keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud : - 05.02.1990.a Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu otsusega ENSV KrK §140 p 1,2,3 alusel, ENSV KrK § 141 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 5 a; - 04.06.1999.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 1- KrK § 15 lg 2 järgi rahatrahv 1230 EEK; - 19.11.2002.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p.1,2,3 järgi vangistus 3 a; - 21.02.2006.a Harju Maakohtu otsusega

§ 184

lg 1 järgi vangistus 1 a 6 k; - 21.12.2007.a Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi vangistus 1 a 2 k, Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 9 k 10 p; - 05.06.2009. a Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p7,8,9 järgi vangistus 1 a, Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 9 k,

§ 74

alusel katseaeg 3 a; - 07.07.2009.a Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p 7,8,9 alusel mõisteti vangistus 6 k, lõplikuks karistuseks Kr

MS § 238 lg 2 alusel,

§ 74

alusel mõisteti tingimisi vangistus: 4 k katseaeg: 3 a; 2 Kaitsja Süüdistatav Tõkend- vahistamine, alates 20.11.2009 (kahtlustatavana kinni peetud 15.06.2009; 19.10.2009; 18.11.- 19.11.2009) Leelo Viil V.N Isikukood: xxx, elukoht: Xxx; kodakondsus määratlemata; põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud : - 14.05.1998.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 15 lg 2 - § 139 lg1 järgi arest: 13p; - 03.09.2003.a Tallinna Linnakohtu otsusega

§199lg 2 p 4,8 järgi tingimisi vangistus: 8k katseaeg: 2a; - 17.11.2003.a.

Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus: 3k; - 18.06.2004.a.

Tallinna Linnakohtu otsusega

§199

lg2 p4,8§25 lg2, §65 lg2 järgi vangistus: 8k 30p; - 06.11.2007 Harju Maakohtu otsusega

§184

lg 1 järgi vangistus: 1a 7k (karistus kantud, vabanes 17.10.2008); Tõkend- elukohast lahkumise keeld, alates (kahtlustatavana kinni peetud 15.06-15.06.2009) Kaitsja RESOLUTSIOON 15.06.2009 Liis Toomsalu Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi B.A

§ 266

lg 2 p 1,3 (episood 19.10.2009) järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust;

§ 199

lg 2 p-de 8,9 (episood 08.07.2009) järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada B.A-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmiste, s.o.

Harju Maakohtu 05.06.2009.a. ja 07.07.2009.a. kohtuotsustega mõistetud karistuste ärakandmata osa võrra (9 kuud vangistust ja 4 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud vangistust. Tunnistada süüdi B.A

§ 199

lg 2 p-de 7,8,9 (episood 12.06.2009) järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust;

§ 266

lg 2 p-de 3 (episood 15.06.2009) järgi ja karistuseks mõista 9 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada B.A-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. 3

§ 65

lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka 15.06.2009 ja 19.10.2009.a., s.o. 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise päev 18.11.2009.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tunnistada süüdi V.N

§ 266

lg 2 p-de 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust;

§ 199

lg 2 p-de 7,8,9 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada V.N-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka 15.06.2009.a.

ning vangistusest lugeda kantuks 1 päev. Kandmata karistuseks jääb 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.N ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxx);
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Esitatud tsiviilhagid rahuldada ja välja mõista: - B.A-lt kannatanu HJkasuks 4094 (neli tuhat üheksakümmend neli) krooni; - V.N-ilt kannatanu ZSkasuks 5000 (viis tuhat) krooni; - B.A-lt ja V.N-ilt solidaarselt KÜ kasuks 2086.90 (kaks tuhat kaheksakümmend kuus, üheksakümmend) krooni; - B.A-lt ja V.N-ilt solidaarselt KÜ kasuks 1820 (üks tuhat kakskümmend) krooni; - B.A-lt ja V.N-ilt solidaarselt AGkasuks 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni. Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel: - episoodis 08.07.2009 ekspertiisiks esitatud tõmmiskiled naha papilaarkurrustiku 4 jäljefragmentidega - jätta hoiule Riiklikku sõrmejälgede registrisse; - 3 tk aknaliistu on tagastatud omanikule KÜ esinaisele AS’ile- jätta omanikule; - episoodis 15.06.2009 telefonikaardid -13 tk, on lisatud kriminaalasja toimiku juurde – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - registreerimisnumbrite alused – asuvad Põhja Politseiprefektuuris- hävitada; - CD plaat 5+ tanklast Linnu tee 64 salvestusega- jätta kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista B.A-lt ja V.N-ilt kummaltki eraldi riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu B.A-lt 2315 krooni, ekspertiisi tegemise kulud 1250 krooni ja V.N-ilt määratud kaitsjale makstud tasu 1515 krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: süüdimõistetu nimi, 1-09-19533, menetluskulud. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 07.04.2010.a. SÜÜDISTUS B.A süüdistatakse selles, et tema valdaja tahte vastaselt, grupis koos V.N-iga 15.06.2009.a kella 06.15 ajal tungis ebaseaduslikult aadressil Tallinn, Sõpruse pst 234 asuva lasteaia KIKAS aiaga piiratud territooriumile, kus V.N avas võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise eesmärgil lasteaia keldriruumi küljeukse temal kaasas olnud telefonikaardiga. Seega B.A , valdaja tahte vastaselt piirdega alale ja võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, grupis, pani toime kuriteo, milline on kvalifitseeritav

§ 266lg 2 p 3 järgi omavolilise sissetungimisena.

Samuti tema, olles varem vargusi toimepannud isik, 08.07.2009 kella 05.00 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis aadressil , Viimsi asuva maja trepikotta, eemaldades sisenemiseks uksel ühe klaasidest ning seejärel varastas esimese korruse trepikojast HJ’le kuuluva jalgratta Schwinn Frontier (raami nr SNTDT70102848), maksumusega 3970,50 krooni, lõigates lõiketangidega katki jalgratta külge kinnitatud trossi koos lukuga (123, 50 krooni), tekitades vargusega kahju kokku 4094 krooni. 5 Seega, B.A olles varem vargusi süstemaatiliselt toimepannud isik, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.N-i süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas selles, et tema 15.06.2009 kella 06.15 paiku tungis koos B.A-ga aadressil Tallinn, Sõpruse pst 234 asuva lasteaia KIKAS aiaga piiratud territooriumile, kus V.N avas võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise eesmärgil lasteaia keldriruumi küljeukse temal kaasas olnud telefonikaardiga. Seega, V.N valdaja tahte vastaselt piirdega alale ja võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, grupis, pani toime kuriteo, milline on kvalifitseeritav

§ 266lg 2 p 3 järgi omavolilise sissetungimisena.

B.A süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 12.06.2009 ajavahemikul kell 01.34 – 02.20, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V.N-iga , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil murdis sisse ukselukkude lõhkumise teel Tallinnas Õismäe teel 146 keldrikorrusel asuvasse ja AG’ile kuuluvasse puusepa töökotta, kust võttis ära AG’ile kuuluva müürsepahaamri maksumusega 100 krooni, suure tellitava võtme maksumusega 300 krooni, lõiketangide komplekti maksumusega 200 krooni, kruvikeerajate komplekti maksumusega 300 krooni, kaks seljakotti maksumusega 100 krooni tükk, kogumaksumusega 200 krooni, suure spordikoti ratastel maksumusega 300 krooni, redeli vutlari maksumusega 200 krooni, kaks metalli käsisaagi maksumusega 100 krooni tükk, kogumaksumusega 200 krooni, kokku AG’ile kuuluvat vara 1800 krooni väärtuses ning samuti võttis ukse eest ära KÜ kuuluva lambiplafooni maksumusega 100 krooni ja lambi maksumusega 100 krooni ning lisaks sellele töökojast võtmekimbu magnetvõtmega üldmaksumusega 196 krooni, kokku KÜ-le kuuluvat vara 396 krooni väärtuses, kokku võõrast vara 2196 krooni väärtuses ja omastas selle. Seega B.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, grupi poolt, sissetungimisega, so

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, 19.10.2009 kella 03.30 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V.N-iga , ebaseaduslikult ilma valdaja KÜ loata murdis sisse ukselukkude lõhkumise teel Tallinnas Õismäe teel 115 asuvasse maja keldrisse. Seega B.A pani toime

§ 266

lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, grupi poolt. V.N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 12.06.2009 ajavahemikul kell 01.34 – 02.20, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos B.A-ga , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil murdis sisse ukselukkude lõhkumise teel Tallinnas Õismäe teel 146 keldrikorrusel asuvasse ja AG’ile kuuluvasse puusepa töökotta, kust võttis ära AG’ile kuuluva müürsepahaamri maksumusega 100 krooni, suure tellitava võtme maksumusega 300 krooni, lõiketangide komplekti maksumusega 200 krooni, kruvikeerajate komplekti maksumusega 300 krooni, kaks seljakotti maksumusega 100 krooni tükk, kogumaksumusega 200 krooni, suure spordikoti ratastel maksumusega 300 krooni, redeli vutlari maksumusega 200 krooni, kaks metalli käsisaagi maksumusega 100 krooni tükk, kogumaksumusega 200 krooni, kokku AG’ile kuuluvat vara 1800 krooni väärtuses ning samuti võttis ukse eest ära KÜ kuuluva lambiplafooni maksumusega 100 krooni ja lambi 6 maksumusega 100 krooni ning lisaks sellele töökojast võtmekimbu magnetvõtmega üldmaksumusega 196 krooni, kokku KÜ-le kuuluvat vara 396 krooni väärtuses, kokku võõrast vara 2196 krooni väärtuses ja omastas selle. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 15.10.2009 kell 19.00 – 07.11.2009 kell 06.30, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil murdis sisse ukselukkude lõhkumise teel Tallinnas Õismäe teel 143 asuvasse ja ZSverova´le kuuluvasse keldrisse, kust võttis ära ZSverova´le kuuluva jalgratta ELDORADO maksumusega 3500 krooni, jalgratta TREK maksumusega 1500 krooni, kokku ZSverova´le kuuluvat vara 5000 krooni väärtuses ja omastas selle. Seega V.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, grupi poolt, sissetungimisega, so

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, 19.10.2009 kella 03.30 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos B.A-ga , ebaseaduslikult ilma valdaja KÜ loata murdis sisse ukselukkude lõhkumise teel Tallinnas Õismäe teel 115 asuvasse maja keldrisse. Seega V.N pani toime

§ 266

lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, grupi poolt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav B.A tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Võttis tsiviilhagid õigeks. Kahetseb puhtsüdamlikult. Süüdistatav V.N tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Võttis tsiviilhagid õigeks. Kahetseb puhtsüdamlikult. Süüdistatavate kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud ja karistus tuleb mõista vastavalt toimepandule. KOHTUISTUNGIL AVALDATUD JA UURITUD TÕENDID 15.06.2009 episoodis B.A ja V.N: - Kannatanu Pärje Ülevere ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt on ta lasteaia „Kikas" juhataja. 15.06.09a kella 06.15 paiku helistas talle lasteaia kokk Janika Bergmann ja teatas, et ei saa maha signalisatsiooni. Peale seda kohe helistas talle G4S ja teatas, et neil on „Kikase" lasteaeda sissetungihäire ja patrull pidas kinni kaks noormeest. Kohale jõudes nägi kannatanu noormehi keldriukse juures. №ormeestel midagi käes ei olnud. Esmapilgul midagi varastatud ei olnud. Uksed olid terved ilma muukimisjälgedeta. (krim.asi 1-09-19533, tl 2-3) - Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel, millest nähtuvalt oli vaadeldavaks sündmuskohaks lasteaed „Kikas“ aadressil: Sõpruse pst 234, Tallinn. Hoone oli piiratud metallist aiaga. Hoone kõik uksed olid metallist, suletud fonolukuga, väljast lukustatud. Uksed ja lukud olid ilma väliste vigastusteta. (krim.asi 1-09-19533, tl 4- 8) - Tunnistaja Dmitri Dubovik´u ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt tema firma G4S Eesti AS autopatrulli turvatöötajana 15.06.2009 kell 06.16 sai väljakutse koos kolleegiga, et on toimunud sissetungimine aadressile Sõpruse pst 234, Tallinn. Kohale saabudes nägi lasteaia territooriumil kahte noormeest. Lasteaia territooriumi väravad olid lahti, tabalukk lihtsalt rippus. Isikud peeti kinni ja anti üle politseile. (krim.asi 1-09-19533, tl 11-15) 7 - 15.06.2009 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt 15.06.2009 peeti kinni V.N, kes koos B.A-ga tungis sisse lasteaia hoonesse aadressil: Sõpruse pst 234, Tallinn. (krim.asi 1-09-19533, tl 24-27) - 15.06.2009 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt 15.06.2009 peeti kinni B.A , kes koos V.N-iga tungis sisse lasteaia hoonesse aadressil: Sõpruse pst 234, Tallinn. (krim.asi 1-09-19533, tl 28-31) - B.A kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kahtlustuse märgitud kuriteos ning selgitab, et 15.06.2009 kella 06.00 paiku sõitsid jalgratastega koos Erikuga mööda lasteaiast. Erik sõitis lasteaia territooriumile, tema sõitis Eriku kannul. Territooriumi väravad olid lahti. Sõitsid lasteaiahoone juurde ja jäid seisma. Erik ei öelnud talle midagi, astus lasteaia ukse juurde ning hakkas telefonikaardiga külgmist välisust avama. Ta taipas kohe, et V.N kavatseb sinna sisse tungida, läks nurga taha ja vaatas ringi, et kedagi võõrast ei tuleks. Kui keegi võõras oleks tulnud, oleks Erikut hoiatanud. Praktiliselt kohe sõitis turvatöötaja kohale ja pidas neid kinni. (krim.asi 1-09-19533, tl 33-36) - V.N-i kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 15.06.2009 kella 06.00 paiku sõitsid koos Viktoriga jalgratastega lasteaia territooriumile, mille väravad olid lahti. V.N astus lasteaia ukse juurde ning hakkas endaga kaasas olnud spetsiaalse sisselõikega telefonikaardiga külgmist välisust avama. Viktor seisis sellel ajal nurga taga. Avas lasteaia välisukse, kuid siseneda ei jõudnud, kohe sõitis turvatöötaja kohale ja neid peeti kinni. Kasutab vahel telefonikaarte trepikodade avamiseks. (krim.asi 1-09-19533, tl 38-42) - Fototabel ja asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt oli vaadeldavateks objektideks B.A-lt ja V.N-ilt kinnipidamisel ära võetud telefonikaardid, kokku 13 kaarti. Kaks kaarti olid terved, üheteistkümnel kaardil oli tehtud sarnane väljalõige. (krim.asi 109-19533, tl 44-47) 08.07.2009 episoodisB.A: - Kannatanu HJülekuulamise protokoll, mille kohaselt ajavahemikul 07.07.2009 kell 13:00 kuni 08.07.2009 kell 07:45 oli tema elukohas esimese korruse trepimademelt varastatud temale kuuluv jalgrattas Schwinn. Kannatanule tekitati vargusega kahju summas 4094 krooni. (krim.asi 1-09-19533, tl 77-80) - Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel, millest nähtuvalt oli vaadeldavaks sündmuskohaks aadressil , Viimsis oleva korterelamu viienda trepikoja esimene korrus. Trepikoja esimene uks ja selle lukk oli väliste vigastusteta. Trepikoja teise ukse lukk oli vigastusteta, kuid puudus ukseklaas, mis asetses ukse kõrval maas. Ukse klaasilt avastati naha papilaarkurrustiku jäljed. (krim.asi 1-09-19533, tl 87-93) - Ekspertiisiakt nr SS-0377-09/3240, mille kohaselt sündmuskoha vaatlusel 08.07.2009 Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi alevikus trepikojas eest ära võetud ukseklaasilt kolmele tõmmiskilele kopeeritud naha papilaarkurrustiku jäljefragmentidest võimaldasid isikut identifitseerida. Kaks sõrmejälje fragmenti oli jätnud Riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud B.A vasaku ja parema käe pöidlaga. (krim.asi 1-09-19533, tl 97-98) - B.A kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kahtlustuse märgitud kuriteos ning selgitab, et 08.07.2009 kella 05 paiku jõudis jalgrattaga Viimsisse, tahtis varastada kallist jalgratast. Sõitis majadest mööda ja nägi, et ühes trepikodadest seisis esimesel korrusel tumedat värvi jalgratas. Trepikoja sissekäigu juurde jõudes avastas, et esimene uks oli lukustamata. Teine uks oli lukus. Siis võttis sellel uksel ühe klaasidest välja (uks koosnes klaasitükkidest) ja avas ukse seestpoolt ning tungis trepikotta. Hammustanud lõiketangidega katki jalgratta külge kinnitatud väikse trossi, tassis jalgratta trepikojast välja, istus selle peale ja sõitis ära. Varastatud jalgratta müüs järgmisel päeval Mustamäe autoturul tundmatule meesterahvale maha 1000 krooni eest. Kahetseb tehtut.( krim.asi 1-09-19533, tl 104-108) 12.06.2009 varguse episoodis: 8 - Kannatanu AG’i ütlused, millest nähtuvalt 11.06.2009 kell 17.00 lahkus ta Tallinnas, Õismäe tee 146 asuva korteriühistu keldriruumist, pani kõik uksed lukku. 12.06.2009 kell 08.30 avastas, et keldri üldukse lukk oli lõhutud, samuti olid lõhutud kaks ust keldris. Tööruumist varastati temale kuuluvad esemed: müürsepahaamer maksumusega 100 krooni, toruvõti maksumusega 300 krooni, lõiketangide komplekt maksumusega 200 krooni, kruvikeerajate komplekt maksumusega 300 krooni, must ratastega kott maksumusega 300 krooni, 2 present seljakotti kogumaksumusega 200 krooni, redeli presentvutlar maksumusega 100 krooni ning kaks metallisaagi maksumusega 100 krooni kumbki. Vargusega tekitati talle materiaalset kahju 1800 krooni. Veel varastati laualt kaks korteri nr 40 võtit, koos trepikodade magnetvõtmega. (krim.asi 1-10-1431, tl 2-5, 22-25) - Sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil: Tallinn, Õismäe tee

1. Üheksakordse kahe trepikojaga maja uksed olid lukustatavad fonolukuga. Teise trepikoja juures asuv keldriuks oli lahtises asendis. Uks oli terve, ukselukk oli äsja vahetatud. Uksest sisenedes maas paremal pool vedeles lõhutud ukse südamik. Otse minnes koridori lõpus oli kaks punast metallust, mille luku ääred olid välja kangutatud. (krim.asi 1-101431, tl 6-16) - Kannatanu Liidia Vernitskaja ütlused, millest nähtuvalt 12.06.2009 umbes kell 10.00 teatas talle puusepp AG, et öösel varastati keldriruumist tema tööriistad ja asjad. Selgus, et lõhutud oli keldri üldukse lukk, kaks ust koos lukkudega. Lukkude vahetamine läks maksma 77,90 krooni ja uste remont 1613 krooni. Veel oli kadunud keldri üldukse kohal asuva välislambi plafoon ja lambipirn. Plafooni maksumus 100 krooni. Samuti kadus võtmekimp kogumaksumusega 196 krooni. Korteriühistule tekitati kahju 2086,90 krooni. Majale oli väljapoole paigaldatud videokaamerad. Salvestuselt oli näha, et 12.06.2009 kell 01.34 sõitsid trepikoja juurde jalgratastel kaks tundmatut inimest, kes jätsid jalgrattad ning läksid keldri üldukse juurde, kus keerasid plafooni ja lambi välja. Kell 02.20 väljusid meesterahvad keldrist. Ühel oli käes kott, teisel seljakott. Sisenedes neil kotte käes ei olnud. (krim.asi 1-10-1431, tl 17-20, 30-34) - Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks KÜ esindaja poolt esitatud CD videosalvestusega. Videosalvestuselt oli näha, kuidas kell 01:34 kaks meest tulid trepikoja juurde jalgratastega, parkisid need trepikoja ees asuva posti juures. Üks meesterahvas oli paksema kehaehitusega, tumedat värvi jopes ja ümmarguse näoga, alguses nokamütsiga, hiljem palja peaga. Teine meesterahvas oli kõhna kehaehitusega, heledat värvi nokamütsis ja jalas heledad püksid. Kell 01:36:42 heledas riietuses mees ronis konteineri peale, teine jäi seisma selle juures ja vaatas ringi. Heleda riietuses mees midagi tegi lambi juures, midagi võttis sealt maha ja pani konteineri peale, tuli kustus. Kell 02:21 tuli heledas riietuses noormees välja trepikojast ja suundus valget värvi mikrobussi suunas. Teine mees väljus tema järele, mõlemad lahkusid kaamera vaateväljast, kuna astusid mikrobussi taha. Kell 02:21:28 tulid mehed tagasi jalgrataste juurde, seisid seal, turskem mees hakkas suitsetama ja rattaid eraldama. Teine mees võttis oma jalgratta ja lahkus. Turskem mees läks mõneks hetkeks 02.22.20-02.22.49 trepikotta, siis ruttu tuli välja, võttis jalgratta ja lahkus. Kell 02.24.39 fikseeris kolmas kaamera, kuidas mehed jäid hetkeks seisma maja läbikäigus ja seejärel lahkusid maja läbikäigu kaudu. (krim.asi 1-10-1431, tl 37-54) - Kahtlustatava V.N-i ütlused, millest nähtuvalt Tallinn, maja keldrisse sissetungimise fakti kohta tunnistab ta teisel ülekuulamisel, et pani kuriteo toime teise isikuga, kuid tema nime ta nimetada ei soovi. Tulid sinna kahekesi, panid jalgrattad ühe trepikoja juurde. Seejärel läksid teise - maja läbikäigu taga asuva trepikoja juurde, kus tungisid trepikotta, keldrisse ja sealt panid toime asjade varguse. Plafooni võttis maha ja pirni keeras välja teine noormees, V.N seisis sel ajal kõrval. Siis tõid nad sealt asjad ja panid need läbikäigu ette maja ja bussi vahele. Varastatud asjad jagasid omavahel ära, osa müüsid maha, osa kasutasid mingi aeg ise. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. (krim.asi 1-10-1431, tl 91-95, 177-184) - Kahtlustatava V.N-i ütluste ja olustiku seostamise protokoll, millest nähtuvalt V.N palus sõita aadressile: Tallinn, Õismäe maja nr 146 juurde, kus osutas keldriuksele ja andis ütlusi, et sellesse keldrisse sisenes ta üksinda 2009 aasta juunis. Sõitis sinna üksi oma jalgrattal. Ratta jättis sissekäigu juurde, seejärel võttis maha plafooni ja keeras lambi välja, avas kruvikeeraja abil keldri, töökoja ja boileriruumi lukud. Töökojast võttis erinevaid tööriistu: 9 kruvikeerajad, näpitsad, haamri, viilid jne, pani kottidesse ja seljakottidesse, mis sealtsamast leidis. Seejärel väljus sealt, istus jalgrattale ja sõitis ära. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. (krim.asi 1-10-1431, tl 98-106) - Kahtlustatava B.A ütlused, mille kohaselt tunnistab ta ennast osaliselt süüdi, kuivõrd
2. aasta juunikuus aset leidnud keldrivarguse fakti ei mäleta. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. (krim.asi 1-10-1431, tl 185-189) ajavahemikul 15.10.2009 kell 19.00 – 07.11.2009 toimepandud varguse episoodis: - Kannatanu ZSütlused, mille kohaselt ajavahemikul 15.10.2009 kell 19.00 kuni 07.11.2009 umbes kell 06.30, pandi toime sissetungimine Tallinn, Õismäe tee 143 maja keldriruumi. Uks oli avatud, lukku lõhutud ei olnud. Kannatanule kuuluva boksi uksel olid hinged ära võetud, lukku lõhutud ei olnud. Keldriboksist varastati kaks jalgratast: jalgratas ELDORADO maksumusega 4500 krooni ning jalgratas TREK (raami number OYM5JL9051) maksumusega 4559 krooni, kokku summas 9059 krooni. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi kogusummas 9059 krooni. (krim.asi 1-10-1431, tl 151-154, 173-175) - Sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt oli vaadeldavaks sündmuskohaks Õismäe tee l43, Tallinnas asuv keldriboks nr
3. Keldri välisuks oli metallist, lukk ja uks terve, murdmise jäljed puudusid. Sisenedes viis trepp keldrikorrusele, trepist paremale jäid keldriboksid. Keldriboksi nr 9 puidust uks oli hingedelt lahti võetud. Kaks ukse hinge ja kruvid põrandal, ukse ees. Keldriboksis paremal pool laste jalgratas, vana tehnika ja olme asjad, vasakul pool kapid ja riiulid, kus mitmesugused majapidamise esemed. Uksel tabalukk ja tabaluku lukustuse konstruktsioon oli alles.( krim.asi 1-10-1431, tl 155-163) - Kahtlustatava V.N-i ütlused, millest nähtuvalt tunnistab ta end süüdi Õismäe tn 143 maja keldrisse sissetungimises ning selgitab, et varastas sealt kaks jalgratast. Kuupäeva ei mäleta. Ta ei lõhkunud keldrilukku, see läks lahti telefonikaardiga. Ei mäleta enam, kas boksi tungimisel lõhkus luku. Ta võttis sealt ainult kaks jalgratast ja sõitis minema. Hiljem müüs jalgrattad turul tundmatutele inimestele, saadud raha kulutas isiklikeks vajadusteks. Kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult.( krim.asi 1-10-1431, tl 177-184) 19.10.2009 omavolilise sissetungi episoodis: - KÜ kuriteokaebus, mille kohaselt
4. ja
5. oktoobril 2009.a. on jõudu kasutades rikutud metallist välisuste lukud ning keldriuste lukusüdamike murdmise teel tungitud keldritesse. Välisuksed olid avatud ukse ja lengivahelisse pilu kaudu tugeva metallesemega kangutamise teel. III trepikoja keldris murti katki krt.26 keldriboksi luku kinnitus. Korteriühistule põhjustatud kahju (lukkude lõhkumised, lukkude vahetamised jm. kulud) on 2131.36 krooni. (krim.asi 1-10-1431, tl 77) - Kannatanu HT’i ütlused, millest nähtuvalt on tema KÜ esimees.
6. oktoobril 2009.a. ja
7. oktoobril 2009.a. oli jõudu kasutades rikutud metallist välisuste lukud ja edasi ka keldriuste lukusüdamike murdmise teel tungitud keldritesse. Välisuksed olid avatud ukse ja lengivahelisse pilu kaudu tugeva metallesemega kangutamise teel. Mõlemad keldriuksed avati samal moel: keerati lahti lukusildi alumine kruvi, seejärel painutati see lukusüdamlikust eemale ning lukusüdamikud purustati löögiga külgsuunas.
8. oktoobril 2009.a. murti sisse ainult kolmanda trepikoja keldrisse ja tol päeval keldris murti katki ka krt.26 keldriboksi ukselukk.
9. oktoobril 2009.a. murti sisse kolmandasse ja neljandasse trepikotta ja seal asuvasse keldrisse, kuid sel päeval ei olnud mitte midagi varastatud. Peale 14.10.2009.a. oli nende poolt parandatud kõik välisukse ja keldriukse lukud. 19.10.2009.a. need olid uuesti lõhutud ja samuti oli vigastatud fonoluku süsteem ja selle remont läks maksma 720 krooni. Välisuste ja keldriuste remont peale 19.10.2009.a. läks maksma 1100 krooni. Seoses selle sissemurdmisega KÜ oli tekitatud varaline kahju kogusummas 1820 krooni ning sama summas esitatakse ka tsiviilhagi.( krim.asi 1-10-1431, tl 74-76, 168-170) - Tunnistaja DV’i ütlused, mille kohaselt 2009 aasta
10. oktoobri ööl vastu 19.oktoobrit, umbes kell 03.15 öösel nägi ta korteri asukohaga Tallinn, aknast, kuidas maja nr 117 otsast läksid maja nr 115 suunas mööda Õismäe teed kaks meesterahvast, neil olid seljakotid õlgadel. Nad läksid kohe 115 maja kolmanda sissekäigu juurde, meesterahvas, kellel oli mobiiltelefon käes, seisis sissekäigu astmetel ja vaatas ringi, tumeda jopega meesterahvas tegi aga midagi sissekäigu uksega. Väikese ajavahemiku järel avas ta ukse ning mõlemad meesterahvad läksid 10 sissekäiku. Läbi klaasukse oli näha, kuidas need mehed läksid keldriukse juurde ja hakkasid sellega midagi tegema. Mõne aja pärast tulid meesterahvad 3 sissekäigust välja ning läksid 4 sissekäigu juurde ja hakkasid midagi sissekäigu uksega tegema. Nad avasid ukse ja läksid sisse. Seejärel läksid keldriukse juurde ning hakkasid sellega midagi tegema. Tunnistaja helistas politseisse. Politsei pidas isikud kinni. (krim.asi 1-10-1431, tl 80-85) - Koopia väärteo materjalidest, tunnistaja Reino P ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt 19.10.2009 pidasid nad täites teenistusülesandeid kinni juures kell 03:50 V.N-i ja B.A kahtlustuses narkootilise aine tarbimises. (krim.asi 1-10-1431, tl 89-90) - Kahtlustatava V.N-i ütlused, millest nähtuvalt 19.10.2009 kusagil kella 03.00 paiku käisid nad koos B.A-ga mööda Õismäed ringi. Mingil hetkel otsustasid vaadata, mis on Tallinn, maja keldris. Alguses sisenesid maja nr 115 ühte sissekäiku, kus ta avas kruvikeeraja abil sissekäigu uksed, pärast ka keldriukse. Nad läksid sinna sisse, vaatasid ja tulid välja, sealt ei võtnud nad midagi. Pärast läksid teise sissekäigu juurde ning avasid samuti sissekäigu ukse luku, pärast ka keldri oma. Nad jõudsid sinna alles sisse minna, kui nägid politseiautot. Läksid sissekäigus teisele korrusele, lootes, et neid ei märgata, kuid politseinikud märkasid ja neid peeti kinni. Nad ei jõudnud seal midagi teha ning ei varastanud sealt midagi. (krim.asi 1-10-1431, tl 91-95, 177-184) - Kahtlustatava V.N-i ütluste ja olustiku seostamise protokoll, millest nähtuvalt V.N tegi politseiosakonnas ettepaneku sõita aadressile: Tallinn, Õismäe
11. Ta osutas nimetatud maja kahele sissekäigule ning andis ütlused, et ta oli seal 19.10.2009 umbes kell 03.00 koos B.A-ga. Nad jalutasid ning möödudes antud sissekäigust otsustasid vaadata, mis seal on. Ta osutas esimese sissekäigu uksele, kus ta kaasasolnud kruvikeeraja abil avas alguses sissekäigu ukse ja seejärel ka keldriukse. Seal nad vaatasid, kuid kuna neid seal miski huvitama ei hakanud, siis nad väljusid sealt ja suundusid teise sissekäigu juurde. Seal avas ta uuesti sissekäigu luku, seejärel ka keldri oma ning läksid sisse, kuid nad ei jõudnud seal midagi teha, kuna panid tähele, et sissekäigust sõitis mööda politsei. Sel hetkel otsustasid nad minna teisele korrusele ja ennast sinna peita. Kuid politseinikud pidasid nad kohapeal kinni. Nad ei jõudnud midagi varastada.( krim.asi 1-10-1431, tl 98-106) - Kahtlustatava B.A ütlused, mille kohaselt tunnistab ta ennast täielikult tunnistab ennast süüdi trepikotta ja keldrisse ebaseaduslikus sissetungimises 19.10.
12. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. 19.10.09 jalutasid nad Erikuga Õismäel ning otsustasid pärast vaadata, mis on maja nr 115 keldris. Nad läksid esimese sissekäigu juurde, murdsid lahti sissekäigu ning keldri ukse, läksid sisse ning tulid välja, kuna seal polnud midagi huvitavat. Kes ja millega luku lahti murdis, ta ei mäleta. Pärast läksid teise sisekäigu juurde, murdsid luku lahti ja jõudsid ainult sisse minna, kui nägid politseiautot. Läksid teisele korrusele, peitsid end ära, kuid neid märgati ning peeti kinni. Nad ei võtnud sealt midagi. (krim.asi 1-10-1431, tl 113-117, 185-189) KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kohus leiab, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud. B.A ja V.N tunnistasid ennast süüdi täielikult, nende poolt kohtueelses menetluses antud ütlustes kirjeldasid nad üksikasjalikult kuritegude toimepanemise asjaolusid, mis langeb täielikult kokku kannatanute ja tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokollidega ja süüdistatavate ütluste olustikuga seostamise protokollidega. Kohus, hinnates uuritud tõendeid kogumis leiab, et süüdistatavad panid vargused toime tahtlikult, nad teadsid, et äravõetav vara oli nende jaoks võõras, tahtsid saadud vara hiljem maha müüa, seega tegutsesid võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgiga. Süüdistatavate tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi, nad on isikud, kes on viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust, vargused on toime pandud sissetungimisega ja grupis. Toimepandud tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohus leiab, et süüdistatavate tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 266lg 2 p 1,3 järgi.

11 B.A ja V.N on 15.06. ja 19.10.2009.a. omavolilise sissetungimise toime pannud tahtlikult. Süüdistatavate sisenemise viis, so kaasasolnud telefonikaartide abil lukustatud uste avamine, näitab ilmselgelt seda, et toime pandi sissetungimine valdaja tahte vastaselt. Süüdistatavad pani toime omavolilise sissetungimise grupis ja vähemalt teist korda. Tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. TSIVIILHAGID Kohtueelses menetluses on kannatanu HJ esitanud tsiviilhagi varastatud jalgratta väärtuses, summas 4094.- krooni. Süüdistatav B.A on tsiviilhagi õigeks võtnud. Kohtueelses menetluses on kannatanu ZS esitanud tsiviilhagi varastatud jalgrataste väärtuses. Kohtuistungil täpsustas kannatanu oma nõude suurust ja esitas tsiviilhagi summas 5000.- krooni. Süüdistatav V.N on tsiviilhagi õigeks võtnud. Kohtueelses menetluses on kannatanu KÜ esindaja esitanud tsiviilhagi lõhutud lukkude ja uste taastusremondi maksumuses, summas 2086,90 krooni. Süüdistatavad V.N ja B.A on tsiviilhagi õigeks võtnud. Kohtueelses menetluses on kannatanu KÜ esindaja esitanud tsiviilhagi lõhutud lukkude ja uste taastusremondi maksumuses, summas 1820.- krooni. Süüdistatavad V.N ja B.A on tsiviilhagi õigeks võtnud. Kohtueelses menetluses on kannatanu AGesitanud tsiviilhagi varastatud esemete väärtuses, summas 1800.- krooni. Süüdistatav V.N ja B.A on tsiviilhagi õigeks võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatavad V.N ja B.A on tekitanud kannatanutele ning on kahju tekitamises süüdi, mistõttu esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele. KÜ-le , KÜ-le ja AG tekitatud kahju kuulub väljamõistmisele süüdistatavatelt solidaarselt, kuna kahju on tekitatud süüdistatavate ühise tegevusega. KARISTUS.

§ 56lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava B.A karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. B.A on varem korduvalt, 7-l korral kriminaalkorras karistatud isik. B.A on viimase kohtuotsusega 07.07.2009.a. karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest, kuid päev hiljem pani ta toime juba uue kuriteo. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistusega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud B.A-le nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Eelmise kohtuotsusega mõisteti süüdistatavale tingimisi vangistus koos kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete 12 täitmisega. Seega oli B.A antud võimalus tõestada, et tema karistamine vangistusega ei ole otstarbekas ning ta on võimeline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, B.A aga seda võimalust ei realiseerinud ning on kohtu usaldust kuritarvitanud. B.A alaline sissetulek puudub. Varavastaste kuritegude toimepanemine aga näitab rahaliste vahendite puudumist juba iseenesest. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et olulist varalist kahju kannatanuteke ei tekkinud. Seega, arvestades karistuse mõistmise põhimõtteid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et B.A tuleb karistada toimepandu eest vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra alammäära lähedasena ning vastavalt

§ 64lg 1 nõuetele tuleb moodustada liitkaristus.

B.A vabastati 05.06.2009.a. kohtuotsusega 9-kuulisest vangistusest tingimusel, et ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja seejärel 07.07.2009.a. vabastati taas 4kuulisest vangistusest katseajaga 3 aastat. 05.06.2009.a. kohtuotsuse järgi lõppeb katseaeg 05.06.2012.a. ning 07.07.2009.a. kohtuotsuse järgi 07.07.2012.a. B.A pani 08.07. ja 19.10.2009.a. toime kaks uut kuritegu, seega pani kuriteo toime nii 05.06.2009.a. kui ka 07.07.2009.a. kohtuotsuse järgi kohaldatud katseajal. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsuses 3-1-1-8-07 väljendatud seisukoha kohaselt rikutakse sellisel juhul mõlema kohtuotsusega määratud karistusest vabastamise tingimusi raskeimalt moel ning liitkaristuse mõistmisel tuleb järgida

§ 74

lg 5 sätteid ja mõista liitkaristus

§ 65

lg 2 reeglite järgi, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmiste kohtuotsuste järgi mõistetud karistuste ärakandmata osade võrra. Sellest tulenevalt tuleb suurendada B.A-le katseajal toimepandud kuritegude kogumi eest mõistetavat karistust 1 aasta 1 kuu võrra. Edasi tuleb mõista B.A-le karistus enne viimase kohtuotsuse tegemist toimepandud (12.06 ja 15.06 kuriteoepisoodid) kuritegude kogumi eest ning viimasena moodustada lõplik liitkaristus

§ 65lg 1 alusel (Riigikohtu lahend 3-1-1-67-07).

Kohus leiab, et süüdistatava V.N-i karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puudusid. V.N on varem korduvalt, 5-l korral kriminaalkorras karistatud isik. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Varavastaste kuritegude toimepanemine aga näitab rahaliste vahendite puudumist juba iseenesest. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd kannatanutele tekitatud kahju ja süüdistatava süü ei ole kuigi suur, võib mõista süüdistatavale karistused oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega, arvestades karistuse mõistmise põhimõtteid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et V.N-i tuleb karistada toimepandu eest vangistusega sanktsiooni alammäära piirides. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, leiab kohus, et karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel. Kohtunik Julia Vernikova