1-10-1919/5

(09230121408)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi E.M süüdistuses KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav E.M eluk xxx, sünd 29.06.1960, Armeenia kodanik, haridus 10 kl, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Riine Lumiste RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 311, 312, 313,

1. Tunnistada süüdi E.M KarS § 25 lg 2 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt E.M-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.-23.12.2009.a., so 2 päeva, ärakandmisele kuulub 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 73 sätteid ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui E.M ei pane 3 (kolme) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Katseaja algust arvata alates 17.06.2010.a. Välja mõista E.M-ilt riigituludesse sundraha 6525.- krooni ja menetluskulud
2. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017AS SEB Pank viitenumber
3. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile. Välja mõista E.M Tallinna Kaubamaja AS kasuks 2999.- krooni. Asitõend – kingad – tagastada peale tsiviilhagi hüvitamist E.M; CD-plaat jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD E.M on kohtu alla antud süüdistatuna esiteks KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 4 järgi selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 22.12.2009.a. kella 20:45 paiku Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja AS-le kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis „Ferre“ püksirihma maksumusega 1599 krooni, „Ferre“ püksirihma maksumusega 1499 krooni, „Bugatti“ jope maksumusega 2499 krooni ja „Fabi“ kingad maksumusega 2999 krooni, ehk kaupa kokku summas 8596 krooni, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvatöötaja poolt. Seega alustas E.M vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Sellega pani E.M toime KarS § 199 lg 2 p4 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo- võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse , isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistatav tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et 22.12.2009.a. võttis ta kauplusest jope, kaks püksirihma ning kingad. Jope pani endale selga ja kingad jalga ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata. Ta peeti kinni turvatöötajate poolt. Kahetseb oma tegu. /tl 10-11/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja S. Ušakova ütlustega selle kohta, et 22.12.2009.a. väljus Tallinna Kaubamaja Kingamaailmast mees, kelle väljumisel turvaväravad andsid signaali. Ta jooksis mehele järgi ning palus uuesti turvaväravast läbi minna. Mees läks uuesti turvaväravast läbi ning see hakkas tööle. Mees toimetati turvaruumi ning tema juurest avastati Tallinna - - Kaubamajast võetud 2 püksirihma, jope, mis oli mehel seljas ning saapad, mis olid mehel jalas. Kokku kaupu 8596 krooni väärtuses. /tl 3-5/ asitõendi vaatlusprotokolliga /tl 14-16/ kannatanu esindaja A. Kuznetsovi ütlustega selle kohta, et 22.12.2009.a. peeti Tallinna Kaubamajas kinni E.M, kes püüdis varastada kaupu 8596 krooni väärtuses. Tallinna kaubamaja AS-le tekitati materiaalset kahju summas 2999 krooni, kuna „Fabi“ kingad olid rikutud /tl 18-19/ 30.10.2009.a. otsusega väärteoasjas nr 2315,08,008010 ja 08.05.2008.a. otsust nr 2440,09,013594, mille kohaselt E.M pisivarguse, milline on kvalifitseeritav KarS § 218 lg
4. /tl 26/ Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tõendamist leidnud, et E.M isikuna, keda varem karistatud KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega E.M pani toime korduva varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.M on varem kriminaalkorras karistamata, väärtokorras korduvalt karistatud. Kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna temale väärteokorras määratud rahatrahvid on tasumata ning need ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega, kuid tema suhtes on põhjendatud KarS § 73 sätete kohaldamine. Kriminaalasjas on Tallinna Kaubamaja AS esitanud tsiviilhagi summas 2999 krooni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Tsiviilhagi on tõendatud kannatanu ja süüdistatava ütlustega ning kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik