← Eesti

1-10-3313/8

Obsah (6)§ 217§ 238§ 173§ 126§ 318§ 37

1-10-3313 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 juuni 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-3313 (10230101692) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§ 217

alusel 08.02.2010 kuni 09.02.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 09.02.

  1. Uuesti kahtlustatavana kinni peetud 18.05.2010, vahistatud Harju Maakohtu 12.05.2010 vahistamismääruse alusel alates kahtlustatavana kinnipidamisest. Varasem karistatus:
  2. Tallinna Linnakohtu 30.09.2005 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 4 kuud; KrK § 202 lg 1 järgi vangistus 3 kuud; KarS § 64 lg 1 ja

§ 238

lg 2 alusel vangistus 2 kuud 20 päeva tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga; 2. Harju Maakohtu 05.12.2006 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistus 3 aastat 6 kuud;

§ 238lg 2, Kar

S § 65 lg 2 alusel vangistus 2 aastat 6 kuud 20 päeva. 06.06.2008 vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 26.05.2008 määrusega KarS § 76 alusel katseajaga kuni 01.04.

  1. Ärakandmata karistus 9 kuud ja 25 päeva. Kaitsja Advokaat Leelo Viil 1 RESOLUTSIOON
  2. J.S süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud.
  3. J.S süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud.
  4. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista J.S-ile kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 4.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada J.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 08.02.2010.a kuni 09.02.2010.a so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat, 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, arvestades ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist alates J.S-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 18.05.
  3. J.S-i suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata.
  4. J.S-ilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2040 (kaks tuhat nelikümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.S, 1-10-3313, kaitsjatasu“. 8. J.S-ilt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „J.S , 1-10-3313, sundraha“.

  1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. OÜ Ampelos esitatud tsiviilhagi 576 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista J.S-ilt OÜ Ampelos kasuks 576 krooni.
  3. SLH esitatud tsiviilhagi 804 krooni ja 20 sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning J.S-ilt välja mõista SLH kasuks 804 (kaheksasada neli) krooni ja 20 senti.
  4. AS esitatud tsiviilhagi 2768 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning J.S-ilt välja mõista ASkasuks 2768 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend kaheksa) krooni.
  5. ASesitatud tsiviilhagi 2480 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning J.S-ilt välja mõista ASkasuks 2480 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni.
  6. GVesitatud tsiviilhagi 2050 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning J.S-ilt välja mõista GVkasuks 2050 (kaks tuhat viiskümmend) krooni.
  7. OÜ Maagir esitatud tsiviilhagi 400 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning J.S-ilt välja mõista OÜ Maagir kasuks 400 (nelisada) krooni.
  8. Asitõend: Musta värvi müts, mis on lisatud kriminaalasja juurde, tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel omanikule J.S-ile.

17. Asitõendid: DNA-proovid, mis olid võetud sündmuskohalt Lootsi 14/2, Tallinn ning on lisatud kriminaalasja juurde, kuuluvad kui väärtusetud asjad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

18. Asitõend: 1 DVD-R plaat videosalvestusega markeeringuga 13.15.40 03.02.2010.a Ampelos OÜ, mis on lisatud kriminaalasja juurde, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

19. Asitõend: mobiiltelefon LG koos vutlariga, mis on jäetud vastutavale hoiule SLH, jätta 2

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omanikule SLH.

20. Asitõend: rahakott Versace koos kliendikaartidega, mis on antud vastutavale hoiule AS, jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule AS.

21. Asitõend: mobiiltelefon №kia, mis on antud vastutavale hoiule AS, jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omanikule AS.

22. Asitõend: triibuline kampsun, mis on hoiustatud Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, välja anda

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omanikule JH.

23. Asitõend: sündmuskohalt Majaka 19 Tallinnas kaasa võetud DNA proovid ja süstlaotsik kuuluvad kui asjad, millel puudub väärtus,

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: J.S-i süüdistatakse selles, et tema, omades kustumata karistust, mis mõisteti talle Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.12.2006 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, so vangistus 2 aastat 6 kuud 20 päeva, uuesti, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja nimelt: 29.04.2010 kella 16.00 paiku, viibides Tallinnas asuval tühermaal Peterburi ja Suur-Sõjamäe tänavate vahel, läks selja tagant TB juurde ja haaras tal käest koti maksumusega 1600 krooni, milles oli kosmeetikakott kosmeetikaga, kogumaksumusega 500 krooni, prillid maksumusega 130 krooni, sularaha summas 300 krooni, mobiiltelefoni №kia akulaadija maksumusega 100 krooni, pärast seda põgenes sündmuskohalt, tekitades sellega TBvaralist kahju kogusummas 2630 krooni. Samuti tema, varem röövimise ja varguse toime pannud isikuna, uuesti, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja nimelt: 08.05.2010 kella 20.00 paiku, viibides Tallinnas asuval tühermaal Peterburi ja Suur-Sõjamäe tänavate vahel, läks selja tagant GV juurde ja haaras tal käest koti maksumusega 490 krooni, milles oli sularaha summas 300 krooni, rahakott maksumusega 300 krooni, päikeseprillid maksumusega 500 krooni, optilised prillid maksumusega 1000 krooni, kimp töövõtmeid, ID kaart GV nimele maksumuseta ja Mesar ravim maksumusega 300 krooni, pärast seda põgenes sündmuskohalt, tekitades sellega GV varalist kahju kogusummas 2890 krooni. Samuti tema, varem röövimise ja varguse toime pannud isikuna, uuesti, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja nimelt: 06.05.2010 kella 22.30 paiku, viibides Tallinnas, Poska tänaval asuvate majade 19 ja 21 vahel, läks selja tagant SLHjuurde ja rebis tema käest naiste käekoti Gabor, mille sees olid: mobiiltelefon LG mudel KG800 maksumusega 3500 krooni, punane nahast rahakott Mango maksumusega 160 krooni, milles oli sularaha summas 30 eurot (469.20 krooni) ja 60 krooni, musta värvi nahast sõrmkindad, võtmehoidja Amsterdami embleemiga maksumusega 100 krooni, maniküürikäärid maksumusega 15 krooni, erinevate kaupluste materiaalse väärtuseta kliendikaardid, Swedbanki deebetkaart ja Swedbanki Internetipanga kaart koodidega kannatanu nimele, laste foto, päikseprillid vutlaris, korterivõtmed, sõrmus ning läks sündmuskohalt pakku, tekitades kannatanule vargusega varalist kahju 4335 krooni väärtuses. 3 Samuti tema, varem röövimise ja varguse toime pannud isikuna, uuesti, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja nimelt: 30.03.2010 kella 11.00 paiku, viibides Tallinnas, kesklinna liikunud trammis nr 2, Lubja peatuse juures, kohe pärast trammi peatumist ja uste avanemist, haaras ASkäekoti maksumusega 200 krooni, mille sees olid: mobiiltelefon Samsung S5230 maksumusega 2388 krooni koos ripatsiga Playboy maksumusega 150 krooni ja telefonikotiga Playboy maksumusega 250 krooni, punane nahast rahakott Versace maksumusega 1200 krooni, milles oli isikutunnistus, juhiluba ja SEB Panga deebetkaart ASnimele, erinevate kaupluste kliendikaardid, sularaha summas 180 krooni, korterivõtmed ja lõhnaõli Britney Fantasy maksumusega 1200 krooni ning hüppas seejärel trammist välja, tekitades selliselt kannatanule varalist kahju summas 5368 krooni. Samuti tema, varem röövimise ja varguse toime pannud isikuna, uuesti, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja nimelt: 04.05.2010 kella 12 paiku, viibides Tallinnas, Köhleri ja Poska tänavate vahel, läks selja tagant AS juurde, haaras kannatanu käest naiste käekoti, mille sees olid: rahakott sularahaga summas 1000 krooni, Swedbanki pangakaart, prillid maksumusega 350 krooni, prillitoos, pastapliiats ja kamm ilma materiaalse väärtuseta, raamatukogu raamat, mobiiltelefon №kia 6160 maksumusega 1000 krooni ja maksumuseta korterivõtmed, ja läks seejärel sündmuskohalt pakku, tekitades vargusega kannatanule varalist kahju 2350 krooni. Seega J.S , pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, varem röövimise toime pannud isikuna pani toime võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise vägivalla kasutamisega, mis seisnes selles, et ta 03.02.2010 kella 13.14 paiku sisenes Ampelos OÜ-le kuuluvasse kauplusse Vineyard, mis asub aadressil. Tallinn, Lootsi tn 14/2, kus haaras riiulilt šampanja Pommery Brut Rose maksumusega 576 krooni. Kui kaupluse müüja VRtuli tema juurde ja tahtis võtta šampanja J.S-i käest ära, hakkas J.S ära jooksma välisukse suunas. Kui müüja VR püüdis haarata šampanjakarpi ja seda ära võtta J.S-i käest, siis J.S hakkas väänama kannatanu kätt, et saada kätte kannatanu käest šampanjakarpi, tekitades seejuures kannatanule füüsilist valu, mille tõttu kannatanu lasi karbi šampusepudeliga lahti, pärast seda J.S jooksis kauplusest välja ja varjus kaubanduskeskuse №rde Centrum suunas. Samuti tema, varem röövimise toime pannud isikuna, uuesti, võttis, vägivallaga, ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, aga nimelt: 12.05.2010.aastal kella 19.00 paiku, sisenenud Tallinnas Majaka 19 firma OÜ Maagir asuvasse kauplusse, kus haaras müüja JHühe käega eestpoolt kõrist kinni, teise käega hoidis eestpoolt kinni küünarnukki, surudes samal ajal teda jõuga vastu seina, ähvardades teda AIDSi nakatada, pärast mida nõudis sularaha, kuid nähes kapil karpi sularahaga, kust seejärel röövis sularaha 400 krooni ja põgenes kauplusest. Seega J.S pani toime röövimise, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, s.o. pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav J.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 4 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 03.02.2010 Lootsi 14/2 (röövimine) • 03.02.2010 koostatud kannatanu VR ülekuulamisprotokolli kohaselt oli tema 03.02.2010 tööl müüjana Ampelos OÜ kaupluses aadressil Lootsi 14/2, Tallinn. Kella 13:14 ajal sisenesid poodi kaks noormeest, vaatasid ringi, müüjale tundus, et nad midagi osta ei soovi ja palus neil lahkuda. Üks noormees võttis ukse vastas asuvalt riiulilt šampuse pudeli (karbis) ning hakkas ukse poole liikuma. Müüja järgnes ning haaras karbist kinni, mis peale noormees tõmbas karpi jõuga enda poole ning väänas tema käest karbi lahti ning jooksis kauplusest välja. Teine noormees oli sel hetkel juba kauplusest lahkunud. Varastati šampus maksumusega 576 krooni. Rüseluse tulemusena kukkus noormehe müts kaupluse ukse juurde maha. (krim. asi 1-10-3313, t/l 2-5) • 11.02.2010 koostatud kannatanu SK ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.02.2010.a helistas talle VR ja teatas, et tundmatud isikud varastasid nende kauplusest Tallinnas, Lootsi 14/2 šampuse pudeli, väärtusega 576 krooni. V ütles, et teatas politseisse ja andis politseile videosalvestuse. (krim. asi 1-10-3313, t/l 48-50) • 09.02.2010 koostatud kahtlustatava J.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta oma süüd täielikult ja lisab, et 03.02.10 jalutas kesklinnas Lootsi tänava kandis koos Alekseiga. Kui möödus alkoholipoest, otsustas sisse minna ja midagi varastada, kuna tal polnud raha narkootikumide ostmiseks. Oma kavatsusest vargus toime panna ei öelnud ta Alekseile midagi, ta tuli poodi lihtsalt niisama kaasa. Kaupluses läks kohe riiuli juurde, kus nägi ilusat sinist karpi, milles oli pudel šampanjat. Otsustas selle varastada. Aleksei läks teiste riiulite juurde. J.S võttis karbi, milles oli pudel ja hakkas liikuma väljapääsu poole. Kui Aleksei nägi ta käes pudelit, pani ta jooksu väljapääsu poole. Hiljem ütles ta talle, et ta ei arvanud, et ta midagi varastab, ehmus ning seetõttu jooksis kauplusest välja. Kui ta liikus väljapääsu poole, tõkestas kaupluse müüja tee. Ta võttis J.S-i käes olnud karbist kinni ja püüdis seda ära võtta. J.S ei mäleta, et oleks tema kätt väänanud, kuid tõmbas jõuga karpi enda poole ja müüja laskis sellest lahti. J.S jooksis kauplusest välja ja pani jooksu №rde Centrumi poole. Kui ta kauplusest välja tormas, siis tundis, et tal kukkus peast musta värvi halli vertikaalse triibuga trikoomüts. Kauplusest välja jooksmisel nägi tänaval Alekseid. Kas ta jooksis talle järele või ei, seda ta ei näinud. Kui ta jõudis №rde Centrumi taha, siis tulid ta juurde Aleksei ja Pavel J . Läksid kolmekesi kesklinna. Ta tahtis varastatud pudeli maha müüa alkoholipoes RAlko, mis asub Viru tänaval kohviku McDonaldsi lähedal. Läks üksi kaupluse müüja juurde ja tegi talle ettepaneku osta pudel, mille ta varem oli varastanud. Algul müüja keeldus, sest endale ta seda osta ei tahtnud. Kuid siis helistas ta kellelegi ja pärast seda ostis ta selle varastatud pudeli temalt 100 krooni eest. Müüja ei küsinud ja tema ei rääkinud, kust ta sai nii kalli pudeli, mida tahab nii odavalt müüa. Sai 100 krooni ja väljus tänavale ning seejärel ostis koos Aleksei ja Pavel J selle raha eest narkootikume. Kahetseb tehtut siiralt. (krim. asi 1-10-3313, t/l 23-26, 27-28) • 09.02.2010 koostatud tunnistaja AM ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.02.10 kohtus tema koos Pavel J juhuslikult Vladimiriga kesklinnas ja läksid jalutama. Vladimir tegi neile ettepaneku minna sadamasse ja püüda kuskilt midagi varastada, et osta narkootikume, mille ostuks neil raha ei olnud. Kõndisid alkoholipoe juurde, tema ja Vladimir sisenesid kauplusesse, Pavel Judin jäi aga tänavale. AM läks poodi lihtsalt kaupa vaatama. Ta ei teadnud, et Vladimir kavatseb varastada just sellest poest. Kaupluses oli ainult müüja, ostjaid ei olnud. Kohe, kui ta kauplusesse sisenes, tuli ta juurde müüja ja palus tal lahkuda. Läks kohe väljapääsu poole. Ta nägi, et Vladimir läks riiulite juurde ja võttis riiulilt mingisuguse karbi. Ta arvas, et ta paneb selle tagasi, ise aga liikus kaupluse väljapääsu poole. Müüja palus ka Vladimiril kauplusest lahkuda. AM ei näinud, mis toimus Vladimiri ja müüja vahel, kuna ta oli juba tänaval. Kui ta sulges 5 • • • • • • ust, hüüdis Vladimir talle midagi järele, kuid ta ei saanud aru mida nimelt. Peagi jooksis Vladimir kauplusest välja ja pani jooksu kesklinna poole. Tema ja Pavel J läksid talle järele. Enne Coca-Cola Plazat kohtusid taas Vladimiriga. Siis nägid tema käes šampanjapudelit. Seal ütles ta ka seda, et oli kaotanud poes oma kootud mütsi. Vladimir läks alkoholipoodi, mis asub Viru tänava lillelettide ja McDonaldsi vastas. Ka tema sisenes kauplusesse, kuid väljus kohe. Pavel J ei käinud üldse selles poes. Mõne aja pärast väljus Vladimir ja ütles, et oli šampanja ära müünud 100 krooni eest. Selle raha eest ostis Vladimir narkootikume ja nad kolmekesi tarbisid need ära. (krim. asi 1-103313, t/l 29-31, 32) 09.02.2010 koostatud tunnistaja PJülekuulamisprotokollist nähtuvalt 03.02.10 jalutas Aleksei M linnas, kohtasid J.S-iga . Kutsusid Vladimirit koos nendega jalutama. Aleksei või Vladimir tegi ettepaneku minna sadamasse ja kauplusest midagi varastada. Jõudsid alkoholipoe juurde, Aleksei ja Vladimir sisenesid koos kauplusesse, tema aga jäi tänavale, kuna tal on kolm kriminaalkaristust kauplusevarguste eest. Mis toimus kaupluses, ta ei näinud, kuna seisis kaugel. Aleksei ja Vladimir olid kaupluses umbes 2 minutit. Esimesena väljus kauplusest Aleksei ja pani jooksu №rde Centrumi poole. Millal Vladimir kauplusest väljus, ta ei näinud. Uuesti sai kokku Vladimiri ja Alekseiga №rde Centrumi taga asuval parkimisplatsil. Sealt läksid kesklinna. Teel näitas Vladimir sinist karpi ja ütles, et see on šampanja. Aleksei ja Vladimir müüsid varastatud šampanja 100 krooni eest. Raha sai Vladimir. Vladimir ostis selle raha eest narkootikume, mida nad kõik koos tarvitasid. (krim. asi 1-10-3313, t/l 34-36, 37) 03.02.2010 koostatud ettekandest ja teatisest nähtuvalt

  1. veebruaril
  2. aastal oli Rutt R teenistuskohustuste täitmisel AP 270 koos konstaabel Anti P , said kell 13:22 Bväljakutse Lootsi 14/2 alkoholikauplusesse Vineyard, kus oli toime pandud vargus. Kaupluse teenindaja rääkis, et kella 13:14 paiku tulid kauplusesse 2 meesterahvast, kes läksid konjakileti juurde ja üks noormees võttis sealt 600-kroonise šampuse pudeli, samal ajal öeldes teisele noorukile, et ta teeks ukse lahti. Isikud hakkasid lahkuma, aga müüja üritas pudelit hoidvat meesterahvast takistada. №ormees hakkas jõuga karpi enda poole tirima. Jõudu kasutades ja avaldaja kätt väänates, väänas noormees pudeli koos karbiga avaldaja käest lahti. Rüseluse käigus sai V randmele viga ja tundis valu. Isikud jooksid minema. (krim. asi 1-10-3313, t/l 6-7) 08.02.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks musta värvi halli triibuga kootud müts. (krim. asi 1-10-3313, t/l 22) 04.02.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeli kohaselt tundis kannatanu VR fototabeli fotol nr 2 noormehe, kes 03.02.2010 koos ühe teise noormehega varastas pudeli Pommery (šampanja). Tundis ta ära välimuse järgi, sest on teda sageli näinud oma kaupluses. Äratundmiseks esitati fotol nr 2 Aleksei M .( krim. asi 1-103313, t/l 8-13) 09.02.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist nähtuvalt tundis kahtlustatav J.S ära talle esitatud fototabeli fotol nr 2 kujutatud noormehe, kelle nimi on Aleksei. Käis koos temaga 03.02.2010 sadama lähedal asuvas alkoholipoes. Kuid tema ei osalenud šampanja varguses. Äratundmiseks esitati fotol nr 2 Aleksei M . (krim. asi 1-10-3313, t/l 39-43) 11.02.2010 koostatud SK hagiavaldusest ja avaldusest nähtuvalt esitab OÜ Ampelos seoses 03.02.2010 toimepandud šampuse vargusega tsiviilhagi summas 576 krooni. (krim. asi 1-10-3313, t/l 51-52, 47) Episood 06.05.2010 – Tallinnas Poska 19 ja 21 vahel (vargus), Kd I • 07.05.2010 koostatud kannatanu SLH ülekuulamisprotokolli ja skeemi kohaselt 06.05.2010 kella 22:30 tuli ta koos õe EHmööda Poska tänavat. Poska 19 ja 21 vahel tuli kannatanu juurde selja tagant võõras noormees, kes haaras tema käest käekotti ja jooksis üle Poska tänava Vesivärava tänava suunas. Käekott Gabor, mille varastas noormees, oli musta värvi nahast. Kotis olid järgmised asjad: mobiiltelefon LG mudel KG 800 (imei kood - 352638-01-242785-3) maksumusega 3500 krooni, nahast punane 6 • • Mango rahakott maksumusega 160 krooni, 30 eurot (lxl0-eurone kupüür ja lx20-eurone kupüür), 60 krooni (2 x 25-kroonist ja 2x5 kroonist kupüüri), musta värvi nahkkindad, Amsterdami embleemiga võtmehoidja maksumusega 100 krooni, maniküürkäärid maksumusega 15 krooni, kaupluste-kaardid (Kaubamaja partner- krediitkaart, Stockman, Salamander, Humana, ABC-king, Monton, PTA ja Mosaic, Ergo- kindlustuse kaart, ei oma maksumust), Swedbank deebetkaart kannatanu nimele, Swedbanki internetipanga koodikaart, lapse pilt ja vutlariga päikeseprillid Frendi. Kannatanu koheselt piiras väljaminevad kõned mobiiltelefonilt ja pani mobiiltelefoni musta nimekirja. Sulges pangakaardi ja pani kinni oma isikutunnistuse (ID-kaardi). №ormees, kes varastas temalt käekotti oli ca 20 aastane, ca 170 - 175 cm pikk, seljas oli hall dress (dressipluusi all oli ca 5 cm lai hele triip) ja peas soonik-müts. Kannatanu nägi teda selja tagant. Paar kuud tagasi umbes samas kohas rünnati kannatanu õde ja üritati temalt ka käekotti vägivallaga ära võtta, kuid õde hoidis oma koti kõvasti ja ei andnud ründajatele. 07.05.2010 hommikul sõitis kannatanu jalgrattaga ringi ja leidis kraavist oma käekoti. Kotti jäid vutlariga päikeseprillid, korterivõtmed ja nahkkindad. Kraavi põhjast leidis ka eelmisel päeval ostetud sõrmuse. Sündmuskoha lähedal koeraga jalutanud mees rääkis, et narkomaanid tulevad Majaka rajoonist ja tavaliselt viskavad ära varastatud käekotte ja rahakotte elektri alajaama juures. Ta käis ka alajaama juures ja nägi seal palju väljavisatud asju sealhulgas käekotte ja rahakotte. Kokku vargusega tekitati kannatanule varalist kahju summas 4335 krooni. 27.05.2010 sai kannatanu politseilt tagasi mobiiltelefoni LG -800 vultaris. (krim. asi 1-10-7841, kd I t/l 2-5, 10) 18.05.2010 ja 19.05.2010 koostatud tunnistaja Pavel Z ülekuulamisprotokollide kohaselt kasutas oma ZEN kõnekaarti numbrile 5690214 võõras telefonis maikuu alguses 2010.a. Sai telefoni helistamiseks oma tuttava Volodja nimelise meesterahva käest. Volodja seletas, et oli selle telefoni varastanud Kadriorus ühelt neiult. Ta andis selle talle korra kasutamiseks, et teha üks kõne. Mobiiltelefon oli LG musta värvi, terve. Volodja elab tänaval ja kindlat elu- ega töökohta temal ei ole. Volodja perekonnanimi peaks olema J.S. Hiljem kuulis tunnistaja, et Volodja oli selle mobiiltelefoni maha müünud. Veel on Volodja talle rääkinud, et millalgi aprillis 2010.a. varastas ta ühelt naiselt Tallinna Autobussijaamas käekoti, milles oli samuti mingi mobiiltelefon ja vähe raha. Seejärel oli Volodja naise eest põgenenud, kuid naine jooksis talle järgi ilmselt mööda Juhkenatli tänavat. Mida Volodja varastatud käekottidega tegi, sellest neil juttu ei olnud. Samuti aprillikuu lõpus või maikuu alguses 2010.a. varastas Volodja ühelt naiselt Torupilli Selver juures käekoti, milles oli ligi tuhat krooni sularaha, telefoni Volodja sõnul tol korral ei olnud. Ligi kuu aega tagasi Majaka tänava piirkonnas kohtas juhuslikult oma tuttavat nimega J.S . Ta võttis taskust mobiiltelefoni №kia ja ütles: „Vaat minul on hõlptelefon", mis tähendab odavat telefoni. J.S ei seletanud, kust tal see telefon pärit on. Ta pakkus tunnistajale telefoni täiesti tasuta ja tunnistaja võttis temalt kasutamiseks mobiiltelefoni №kia (vana mudel). Kohe sisestas telefoni sisse oma kõneajakaardi ja hakkas seda telefoni kasutama. J.S-iga kohtub praktiliselt iga päev Majaka piirkonnas, seal on aedviljabaas, seal käivad kõik kodutud. (krim. asi 1-10-7841, kd I tl 7-8, 36-39) 19.05.2010 koostatud kahtlustatava J.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end kahtlustuses märgitud kuritegudes süüdi täies ulatuses ja selgitab, et umbes kaks nädalat tagasi Kadriorus Poska tänaval, õhtul, üksi nägi kaht kõndivat naist, kelledest üks oli vanem ja teine noorem. Ta jõudis joostes neile järele ja rebis ära koti vanemalt naiselt, seejuures ta ei peksnud ega lükanud teda ja jooksis edasi. Naised hüüdsid talle midagi, vist vene keeles. Põgenedes ta ei peatunud ega vaadanud tagasi. Õppesõiduplatsist möödudes peatus ja kontrollis koti sisu. Kotist võttis välja rahakoti, raha 30 eurot ja 50 krooni, mobiiltelefoni LG (musta värvi korpus punaste sensornuppudega). Koti koos ülejäänud asjadega jättis samasse kohta (seal on auk, kuhu ta ka laskus, sinnasamma jättis koti). Telefoni müüs järgmisel päeval maha tundmatule noormehele 300 krooni eest, raha kulutas enda tarbeks. Siiralt kahetseb tehtut. (krim. asi 1-10-7841, kd I t/l 27-30) 7 • • • • • 19.05.2010 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt juhatas J.S uurimisgrupi Poska tänaval ning näitas kohta, kus ta nägi kahte kõndivat naist, ja kohta, kus ta rebis vanema naise käest käekoti ära ja kuhu ta jooksis kuriteo toimepanemise kohalt. Edasi näitas J.S kohta, kuhu ta viskas käekoti ära, võtnud sealt raha ja mobiiltelefoni. Käekoti viskas ta Dünamo staadioni lähedal asuvasse kraavi. Sealsamas Poska tänaval näitas ta hoovi, kus ta rebis eaka naise käest ära käekoti, koos millega põgenes Dünamo staadioni poole, jooksis üle Laagna tee oleva silla, ja viskas käekoti vanasse pommivarjendisse, võtnud käekotist ära telefoni ja raha. Sõitsid Lubja trammipeatuse juurde (Tartu mnt) ja J.S näitas kuhu ta trammist välja hüpates jooksis võõra käekotiga ja kuhu ta viskas tema järel jooksnud kannatanu käekoti maha. Sõitsid Balti jaama juurde ja J.S näitas kioskit, kuhu ta andis telefoni ära, samuti turu territooriumil näitas ta kohta, kuhu ta viskas kannatanu rahakoti ära, võtnud selle seest välja raha. (krim. asi 1-10-7841, kd I t/l 40) 20.05.2010 koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt Aleksei P andis üle politseile mobiiltelefoni LG KG 800 imei kood:
  3. (krim. asi 1-107841, kd I t/l 42) 07.05.2010 koostatud lepingust nr 10E/0702 nähtuvalt Juri L pantis pandimajja Tulves mobiiltelefoni LG KG 800 imei koodiga:
  4. (krim. asi 1-10-7841, kd I t/l 43) 20.05.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon LG, musta värvi korpusega, taga paneel oli kahevärviline - musta ja tumepunase värvi, mobiiltelefoni küljed olid halli värvi. Mobiiltelefon oli väljatõmmatav. Mõõdud (MM) olid 105 x 53 x
  5. Mobiiltelefon oli välja lülitatud. Telefoni korpusel ei olnud mudeli numbrilist tähist. Kui mobiiltelefonist eemaldada aku, siis oli telefonis näha kleebist, millel oli kirjas IMEI-kood numbriga
  6. SIM-kaart puudus. Mobiiltelefon oli rikkumata, vutlar musta värvi nahast. Ees oli metallist plaat, kus oli kirjutatud INTER STEP. (krim. asi 1-10-7841, kd I t/l 45) 27.05.2010 koostatud jälitusprotokollis kohaselt tehti kindlaks, et mobiiltelefoni IMEI koodiga 352638012427853 hakkas kasutama 07.05.2010.a. kell 04:12 abonendinumber XXX (number kuulub Pavel Z ). Mobiiltelefon IMEI koodiga 352638012427853 oli abonendinumbri XXX aktiivses kasutuses kuni 07.05.2010.a. kella 10:
  7. (krim. asi 110-7841, kd I t/l 55-56) Episood 30.03.2010 – tramm nr 2 Lubja peatus (vargus) , Kd I • 30.03.2010 koostatud kannatanu AS ülekuulamisprotokolli ja skeemi kohaselt 30.03.2010.a kell 11.10 ajal sisenes ta trammi nr 2 peatusest Majaka põik. Trammis oli veel päris palju inimesi. Peale trammi sisenemist istus üksikule istmele trammi keskosas ukse juures. Kui ta trammi sisenes, siis helises tal telefon ning vestles telefonis sõbrannaga u 7 minutit ning peale seda asetas mobiiltelefoni käekotti. Samal ajal jõudis tramm Lubja peatusesse ning trammi uksed avanesid. Ta ei jõudnud isegi oma koti lukku veel kinni tõmmata, kui temalt tõmbas tundmatu meesterahvas käest käekoti koos käekotis olnud isiklike esemete ja dokumentidega. Hoidis käekotti süles põlvede peal. Sel hetkel kui see tundmatu meesterahvas tema käest käekoti ära tõmbas, hoidis ta kotisangast kinni, aga tõmbamise hetkel ta füüsilist valu ei tundnud. Temalt käekoti varastanud meesterahvas oli umbes 165-170 cm pikk, üleni tumedates riietes (mustad dressipüksid ja must jope kapuutsiga). Meesterahval olid tumepruunid lühikesed juuksed. Meesterahvas võis olla vanuses 22 kuni 27-aastane. Peale seda kui meesterahvas käekoti haaras, siis jooksis ta kohe trammist väljaja sealt edasi Lubja tänava suunas. Kannatanu jooksis temale kohe järele ja karjus temale vene keeles, et ta tagastaks käekoti kuna selles kotis oma tema korterivõtmed. Seda karjus sellele isikule korduvalt, aga tema jooksis koguaeg edasi, tagasi ei vaadanud ning talle midagi ei vastanud. Lubja tn 4 juures viskas see meesterahvas tee peale maha tema käekoti (kuldset värvi maksumusega 200.- krooni). Kui käekoti juurde jõudis, siis avastas, et seal ei olnud enam roosa korpusega mobiiltelefoni Samsung S5230 (imei-kood 359662032341335 ja 8 • • • • telefonis sees oli sim-kaart XXX ning mälukaart) maksumusega 2388.-krooni. Mobiiltelefoni küljes rippus Playboy ripats maksumusega 150.- krooni. Mobiiltelefon oli puuni värvi Playboy kotis ning see selle koti maksumus on 250.-krooni. Samuti ei olnud enam käekotis tema rahakotti maksumusega 1200.- krooni. Rahakott oli punast värvi läikivast nahast ning rahakoti peal oli Versace märk kandiline, kuldne ja ääristatud oli väikeste kristallidega. Rahakotis sees oli ID-kaart ja juhiload kannatanu nimele, SEB deebetkaart, erinevad kliendikaardid, sularaha summas 180.- krooni. Käekotis olid veel korteri võtmed ja lõhnaõli Britney Spears Fanatasy 100 ml maksumusega 1200.krooni, aga korterivõtmed ja lõhnaõli jäid kotti alles. Kannatanule tekitati vargusega varalist kahju kokku 4168.- krooni. №ormees jooksis väga kiiresti ja peale seda kui ta käekoti Lubja tn 4 asuva maja juurest üles võttis, siis ta veel nägi, et noormees jooksis silla poole, aga temale ta ei järgnenud kuna oli jooksmisest väsinud. 21.05.2010 tagastati kannatanule rahakott koos kliendikaartidega. (krim. asi 1-10-7841, kd 1 tl 12-15, 49) 19.05.2010 koostatud kahtlustatava J.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end kahtlustuses märgitud kuritegudes süüdi täies ulatuses ja selgitab, et kevadel sõitis päevasel ajal Majakast kesklinna lihtsalt jalutama, läks trammi Majaka peatuses, kui nägi trammis neiut, kes istus istmel ja rääkis telefonitsi. Pärast telefonikõne pani neiu telefoni kotti. Otsustas varastada neiult käekotti, seda enam, et ta istus väljapääsu juures. Kohe pärast trammi peatumist Lubja peatuse juures, haaras neiu põlvedel lebanud käekoti ja hüppas trammist välja ja jooksis Laagna tee poole. Ka neiu jõudis trammist välja hüpata ja ta jooksis talle järel. Jooksmise ajal võttis käekotist välja rahakoti ja telefoni, aga koti viskas maha. Jooksmise ajal vaatas taha ja nägi, et neiu tõstis oma koti. Käekotist ta võttis mobiiltelefoni Samsung, aga rahakotis oli umbes 110 krooni. Raha võttis endale, aga rahakoti viskas Balti jaamas kioski taha. Raha kulutas enda tarbeks aga mobiiltelefoni müüs samal päeval 500 krooni eest maha Balti jaama juures oleval turul, kioskisse, kus müüakse mobiiltelefone, seejuures ta esitas oma passi. Siiralt kahetseb tehtut. (krim. asi 1-10-7841, kd I t/l 27-30) 19.05.2010 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt juhatas J.S uurimisgrupi Poska tänaval ning näitas kohta, kus ta nägi kahte kõndivat naist, ja kohta, kus ta rebis vanema naise käest käekoti ära ja kuhu ta jooksis kuriteo toimepanemise kohalt. Edasi näitas J.S kohta, kuhu ta viskas käekoti ära, võtnud sealt raha ja mobiiltelefoni. Käekoti viskas ta Dünamo staadioni lähedal asuvasse kraavi. Sealsamas Poska tänaval näitas ta hoovi, kus ta rebis eaka naise käest ära käekoti, koos millega põgenes Dünamo staadioni poole, jooksis üle Laagna tee oleva silla, ja viskas käekoti vanasse pommivarjendisse, võtnud käekotist ära telefoni ja raha. Sõitsid Lubja trammipeatuse juurde (Tartu mnt) ja J.S näitas kuhu ta trammist välja hüpates jooksis võõra käekotiga ja kuhu ta viskas tema järel jooksnud kannatanu käekoti maha. Sõitsid Balti jaama juurde ja J.S näitas kioskit, kuhu ta andis telefoni ära, samuti turu territooriumil näitas ta kohta, kuhu ta viskas kannatanu rahakoti ära, võtnud selle seest välja raha. (krim. asi 1-10-7841, kd I t/l 40) 20.05.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks rahakott. Rahakott oli punase värvusega läikivast nahast. Rahakoti peal oli Versace märk kandiline, kuldne ja ääristatud väikeste kristallidega. Rahakoti sees oli seitse erinevaid taskud, kaks nendes lukuga. Ühes lukuga taskus oli ID kaart nr A1241230, juhiluba nr.ET595408 ja SEB Visa Electron pangakaart ASnimele. Rahakotis olid erinevad säästukaadid ASnimele. (krim. asi 1-10-7841, kd I t/l 47) 24.05.2010 koostatud tunnistaja Anton Fokini ülekuulamisprotokollist ja ostumüügilepingust nähtub, et töötab alates 10.03.2010 kioskis, mis teostab väikesemõõdulise tehnika ostu-müüki ja remonti (mobiiltelefonid, pleierid jne.) Kiosk asub kaubanduskeskuses Balti jaamas. Umbes kaks kuud tagasi tulid tema juurde kaks noormeest, pakkusid realiseerimiseks mobiiltelefoni Samsung C5230 roosat värvi korpusega, sensoorne. Tunnistaja küsis neilt telefoni dokumente ja laadijat. Mille peale noormehed ütlesid, et unustasid koju. Telefon oli veidi-veidi kulunud, kuid töökorras. №ormehed küsisid tema käest, palju sellise telefoni eest saab raha. Ta vastas, et selle eest võib saada 500 EEK. Alguses läksid noormehed ära, umbes poole tunni pärast tulid nad tagasi ja müüsid mobiiltelefoni. Üks noormeestest esitas oma dokumendid 9 (kas passi või ID-kaardi). Tunnistaja vormistas kohe kviitungi, millele üks noormeestest alla kirjutas. Samal päeval müüs mobiiltelefoni ära, kuid kes selle ostis, ta ei mäleta. 30.03.2010 koostatud kviitungist nähtuvalt müüs J.S mobiiltelefoni Samsung S5230 imei koodiga 359662032341335 maksumusega 500 krooni FIE-le M V. (krim. asi 1-10-7841, kd I t/l 51-53, 44) Episood 04.05.2010 - Köhleri ja Poska tn vahelisel teel (vargus), Kd I • • • • 05.05.2010 koostatud kannatanu ASülekuulamisprotokolli kohaselt 04.05.2010 kella 13:00 ajal Köhleri ja Poska tänava vahel kulgeval teel võeti temalt ära käekott. Kannatanu kõndis kodu poole Köhleri tänavale, kui temale tuli selja tagant ligi noormees, kes tõmbas käest ära käekoti ja jooksis Poska tänava suunas. №ormees lõi kannatanule vastu kätt, haaras kohe käekoti ja pani jooksu. Kannatanul valus ei olnud, karjus appi. Korjas maast üles temal kilekotis olnud toiduained, kilekott toiduainetega oli temal samas käes kui käekott. Käekotis, mis varastati, olid korterivõti ja mobiiltelefon. Poska 15 helistas politseisse. Tema poeg tellis kohe lukuparandaja ja kannatanu korterile pandi kohe uus lukk. Pangaarved sulges koheselt. Käekotis olid järgmised esemed: rahakott, milles oli sularaha 1000 krooni, ID kaart kannatanu nimele, Swedbanki pangakaart maksumuseta, pr illi d maksumusega 350 krooni, prillito os maksumuseta, raamat raamatukogust laenutatud, pastapliiats maksumuseta, kamm maksumuseta, mobiiltelefon №kia 6160 maksumusega 1000 krooni. Mobiiltelefoni dokumente ei ole, telefoni ostis talle poeg umbes kümme aastat tagasi. Ukseluku vahetamine koos lukuga läks maksma 1100 krooni. Pangakaardi taastamine maksab 30 krooni. Varaline kahju kokku 3480 krooni. Imei koodi mobiiltelefonil ei ole sulgenud. 21.05.2010 koostatud avalduse kohaselt kannatanule tagastati mobiiltelefon №kia
  8. (krim. asi 1-10-7841, kd I t/l 19-21, 50) 19.05.2010 koostatud kahtlustatava J.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end kahtlustuses märgitud kuritegudes süüdi täies ulatuses ja selgitab, et umbes kolm nädalat tagasi, oli Poska tänaval ja nägi eakat naist, kes kõndis tema ees ja pööras hoovi. Jõudis talle järele ja rebis tema käest käekoti ara. Naine jäi jalule seisma. Kotiga käte vahel jooks Kadriorus oleva õppesõiduplatsi poole. Jõudnud joostes õppeplatsi juurde, jooksis edasi silla peal, trepi juures olid katakombid, kus ta peatus ja vaatas koti sisu üle. Kotist võttis raha umbes 700-800 krooni ja mobiiltelefoni №kia. Mis veel kotis oli, ta ei vaadanud, koti jättis sinnasamma katakombidesse. Telefoni andis oma tuttavale nimega Pavel, kellega juhuslikult kohtus samal päeval. Kogu raha jättis endale. Siiralt kahetseb tehtut. (krim. asi 1-10-7841, kd I t/l 27-30) 19.05.2010 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt juhatas J.S uurimisgrupi Poska tänaval ning näitas kohta, kus ta nägi kahte kõndivat naist, ja kohta, kus ta rebis vanema naise käest käekoti ära ja kuhu ta jooksis kuriteo toimepanemise kohalt. Edasi näitas J.S kohta, kuhu ta viskas käekoti ära, võtnud sealt raha ja mobiiltelefoni. Käekoti viskas ta Dünamo staadioni lähedal asuvasse kraavi. Sealsamas Poska tänaval näitas ta hoovi, kus ta rebis eaka naise käest ära käekoti, koos millega põgenes Dünamo staadioni poole, jooksis üle Laagna tee oleva silla, ja viskas käekoti vanasse pommivarjendisse, võtnud käekotist ära telefoni ja raha. Sõitsid Lubja trammipeatuse juurde (Tartu mnt) ja J.S näitas kuhu ta trammist välja hüpates jooksis võõra käekotiga ja kuhu ta viskas tema järel jooksnud kannatanu käekoti maha. Sõitsid Balti jaama juurde ja J.S näitas kioskit, kuhu ta andis telefoni ära, samuti turu territooriumil näitas ta kohta, kuhu ta viskas kannatanu rahakoti ära, võtnud selle seest välja raha. (krim. asi 1-10-7841, kd I t/l 40) 20.05.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon №kia, musta värvi korpusega, ekraani ümber oli kuldne värvi paneel, mis oli maha hõõrdunud, mobiiltelefoni küljed oli halli värvi. Mõõdud (MM) on 140 x 55 x
  9. Mobiiltelefon oli välja lülitatud. Telefoni korpusel ei ole mudeli numbrilist tähist. Kui mobiiltelefonist eemaldada aku, siis oli telefonis näha kleebist, millel oli kirjas IMEI-kood numbriga
  10. SIM-kaart puudus. Mobiiltelefon rikkumata. (krim. asi 1-10-7841, kd 1 t/l 46) 10 • 27.05.2010 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt kannatanult ASlt varastatud mobiiltelefoni №kia Imei 351487205805020 on kasutatud ajavahemikus 06.05.201018.05.
  11. Mobiiltelefoni Sony Ericsson W660I Imei koodiga 357155014257969 kasutati : sms ,6.05.2010 12:53 37232536 37256190214 351487205805020 Kivimurru
  12. 06.05.2010 kell 12:53 kasutas varastatud mobiiltelefoni abonendi number XXX, antud number kuulub Pavel Z ´ile. (krim. asi 1-10-7841, kd 1 t/l 58-59) Episood 29.04.2010 – tühermaa Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tn vahel (bargus), Kd II • 29.04.2010 ja 10.05.2010 koostatud kannatanu TB´i ülekuulamise protokollide kohaselt 29.04.2010.aastal kella 16.00 paiku oli ta minemas Ülemiste jaama elektrirongile. Estakaadi sissepääsu juures tuli tema juurde tundmatu noormees, kes tõmbas sõnagi lausumata temalt vasakust käest ära käekoti. Tõmmanud käekoti käest ära, pani noormees Peterburi maantee poole jooksu. Füüsilist valu ei tekitatud. №ormees oli väljanägemiselt umbes 18-23 aastane, ligikaudu 175-178 cm pikk, kõhna kehaehitusega, tal olid tumeruuged lühikesed juuksed, seljas oli tal keskmise pikkusega musta värvi jope, millel oli karvata kapuuts, jalas olid tal tumedad püksid. Peas oli kapuuts. Näojooned olid tal korrapärased ja peened. Vargusehetkel seisis umbes 50 meetri kaugusel, Peterburi mnt pool teine noormees. Karjus: „Pea varas kinni!", kuid pärast seda kui temalt käekoti varastanud noormees jooksis teise noormehe juurde, panid nad mõlemad Peterburi mnt poole jooksu. Teine noormees oli 180 cm pikk, seljas oli tal hele tavalisest vihmamantli kangast jope, ta oli esimesest pikem ja tüsedam. Tsiviilhagi ta esitada ei soovi. Käekott maksis 1600.-krooni, kotis oli kosmeetika, maksumusega 500.krooni. Veel olid prillid, maksumusega 130.- krooni, 300 krooni sularaha ja telefonilaadija, maksumusega 100.- krooni. Seega kokku tekitati kannatanule vargusega 2630.- krooni suurune kahju. (krim. asi 1-10-7841, kd II t/l 2-5, 8-11) • 25.05.2010 koostatud kahtlustatava J.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et orienteeruvalt 2010 aprilli lõpus, päeva teisel poolel, seisis ta Tallinnas Peterburi tee ja Ülemiste Keskuse vahel asuval tühermaal, kus nägi Ülemiste Keskuse suunas minevat naist. Ta läks üksi, käes oli tal kott. Otsustas talle järgneda, et tal kott käest ära rebida, sest söögiks oli raha vaja. Lähenenud talle tagant, võttis ühe käega tal käest kinni, teisega aga tõmbas järsult koti tema vasakust käest ära. Seejärel jooksis mööda tühermaad trammi lõpppeatuse suunas. Naine karjus talle midagi järele. Jooksnud Peterburi teel asuva Statoili tanklani, kus oli samuti väike tühermaa, vaatas koti sisu üle ja võttis sealt ainult sularaha, s.t 200 krooni, mitte aga 300, nagu kirjutab kannatanu. Koti koos selle sisuga jättis sinnasamasse põõsastesse, rohkem ta ei võtnud sealt midagi. See raha oli koti küljetaskus, seal olid 100-ne ja 25-kroonised rahatähed. Selle raha kulutas oma toidule. (krim. asi 1-10-7841, kd II t/l 89-96) Episood 08.05.2010 – tühermaa Ülemiste Kaubanduskeskuse ja Peterburi tee vahel, (vargus) Kd II • 11.05.2010 ja 20.05.2010 koostatud kannatanu GVülekuulamise protokollide kohaselt 08.05.2010 kella 20.00 paiku läks ta Ülemiste Kaubanduskeskuse kauplusest koju. Ühes käes oli tal naiste käekott dokumentide, rahakoti ja prillidega ning (kile)kott toiduainetega. Teises käes kandis torti. Kui ta läks mööda tühermaad ja lähenes juba Peterburi teele, jooksis ootamatult tagant tema juurde noormees ja tõmbas käest käekoti ära. Ta ei löönud teda ega kasutanud füüsilist vägivalda. Kuna kilekott toiduainetega takistas tal käest kotti kohe ära kiskumast, õnnestus tal hästi näha tema nägu, ta ei lasknud oma kotist lahti ja ta tiris seda enda poole, samuti sellest lahti laskmata. See noormees jooksis väga kiiresti mööda Peterburi teed Kivimurru tänava suunas, tema aga hüüdis talle järele, et ta tundis ta ära, et ta viskaks tema koti maha, kuid ta ei reageerinud sellele kuidagi. On noormeest näinud korduvalt mitte ainult rajoonis, vaid ka oma maja juures. 13.05.2010 kella 11.00 paiku viibis ta tööl kaupluses, mis asub Tallinnas Majaka tn
  13. Teenindas ostjat, kui nägi, kuidas poodi vaatasid sisse kaks noormeest, teab, et nad 11 • • on narkomaanid, kuid kuidas nende nimed on, ta ei oska öelda, mõnikord on neid kui ostjaid teenindanud. №ormehed ei öelnud talle midagi, ei ostnud midagi, lihtsalt heitsid ruumile pilgu ja lahkusid. Umbes 20 minutit pärast nende äraminekut kuulis ta põrandale kukkuva (eseme) tuhmi heli, kuid mis nimelt maha kukkus, ta ei võinud näha, sest heli kostis poodi viivast koridorist. Väljus leti tagant vaatama, mis juhtus ja nägi koridoris põrandal lebavat kilekotti. Avas selle ja nägi selles oma kotti, mis tal kisti käest ara 08.05.2010, kui ta läks mööda tühermaad Ülemiste Keskuse juurest Majaka tn suunas. Kott oli puhas, millegagi rikkumata. Vaadanud kotti sisse, avastas kõik oma asjad, mis enne seda olid selles olnud, aga nimelt: prillid maksumusega 1000 krooni, päikeseprillid 500 krooni, tööruumi ja seifi võtmed, rahakoti maksumusega 300 krooni, ravimi maksumusega 300 krooni, ID-kaardi kannatanu nimele. Rahakotist oli puudu ainult sularaha 300 krooni. Kuna tööruumi võtmed tuli tal kiirkorras välja vahetada, tekkis kannatanule kahju summas 1750 krooni (Lukuabi kviitung nr 486 summas 1750 krooni). Seega soovib kannatanu esitada tsiviilhagi kogusummas 2050 krooni. Kes nimelt talle koti tagasi sokutas, ta ei oska öelda, ta ei näinud kedagi. (krim. asi 1-10-7841, kd 2 tl 1417,19, 30-32) 13.05.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist nähtuvalt kannatanu GVtundis ära fotol nr 1 oleva isiku näo järgi, konkreetselt näokuju ja huulte kuju järgi. See inimene varastas temalt 08.05.10 kella 20.00 paiku käekoti, mille kohta andis ütlusi 11.05.
  14. Enne vargust on ta seda inimest näinud Majaka tn piirkonnas mitu korda. (krim. asi 1-10-7841, kd II t/l 22-26) 25.05.2010 koostatud kahtlustatava J.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et
  15. a maikuu alguses, õhtul, seisis ta Tallinnas Peterburi tee ja Ülemiste Keskuse vahel asuval tühermaal, kus nägi Peterburi tee suunas minevat naist. Ta läks üksi, käes aga oli tal tumepruuni värvi kott. Otsustas järgneda, selleks et tal kott käest ära rebida, sest oli raha vaja - selleks, et süüa ja narkootikume osta. Lähenenud talle tagant ja nähes, et läheduses ühtegi möödakäijat ei ole, võttis ühe käega tal käest kinni, teisega aga tõmbas järsult tema paremast käest ära koti, mille sangade ümber oli mässitud (kile)kott, milles ta kandis torti. Kilekott koos tordiga kukkus maha, seda ta ei võtnud, aga kotiga jooksis Tartu mnt ristmiku lähedal asuva Statoili tankla suunas. Naine karjus talle järele, et ta tunneb teda, et ta viskaks koti maha, kuid tema jooksis edasi ja alles hiljem, kui ta vaatas koti sisu, sai ta aru, et ta tõepoolest teab teda, sest on korduvalt olnud kaupluses, kus ta töötab, ta on selle poe perenaine. Kotist ta võttis ainult sularaha summas 300 krooni. Koti koos selle sisuga võttis kaasa, mõne päeva pärast aga sokutas selle poodi, kus see naine töötab. Kõik asjad, mis kotis olid, jäid sinna, ta ei puutunud sealt midagi. Raha kulutas oma toidule ja narkootikumidele. (krim. asi 1-10-7841, kd II t/l 89-96) Episood 12.05.2010 – Tallinn, Majaka 19 kauplus Maagir, (röövimine) KdII • 12.05.2010 koostatud kannatanu ATülekuulamisprotokolli kohaselt 12.05.2010 kella 19.14 paiku helistas talle aadressil Tallinn Majaka tn 19 asuva kaupluse müüja ja karjus torusse, et ta kiiremini kohale sõidaks. See on firmale Maagir kuuluv toidukauplus, mille omanik ta on. Sõitnud kauplusesse, oli kohal juba turvafirma Caesar turvatöötaja, ta koostas väljasõiduakti. Kaupluses oli ka temale helistanud müüja JH. Ta oli šokiseisundis, tal oli hüsteerika. J selgitas, et 12.05.2010.aastal kella 19.00 paiku jooksis kauplusesse noormees, ta hüppas jooksupealt üle leti ja karjudes: „Anna raha!", surus tema kommiriiuli vastu ja haaras tal kõrist käega kinni. J ütles ka, et võimalik, et noormehel oli käsi verine, tema ähvardas teda HlV-iga nakatada. J selgitus oli katkendlik, sai läbi raskuste aru mida ta räägib. Seejärel võttis see inimene, J sõnul, kabinetis olevast karbist umbes 400 krooni sularaha, 100 ja 25 kroonistes rahatähtedes. Videovalvet aadressil Majaka 19 asuvas kaupluses ei ole. Ära midagi kaupluses lõhutud ei olnud. Tahab lisada: 12.05.
  16. aastal kella 19.00 paiku oli J l seljas valgete ja lillade triipudega sviiter, mille lisab materjalile. Samuti oli leti taga põrandal kabinetiukse juures oranž plastmassist toru, mis ei kuulu ei temale ega J le. Kannatanu soovib esitada 12 tsiviilhagi summale 400 krooni. Caesar Turvateenistuse AS alarmigrupi aktist nr 05/44 nähtub, et 12.05.2010 kell 19:14 oli Maagir OÜ kaupluses Kallisto röövimine.(krim. asi 1-10-7841, kd II tl 38-42, 44) • • • • • 25.05.2010 koostatud OÜ Maagir avaldusest ja akt 25.05.2010.a nähtuvalt 12.05.2010 kell 19:00 paiku toimus Maagir OÜ kaupluses aadressil Majaka tn 19 röövimine. Seoses sellega oli sularaha puudujääk 400 krooni ning OÜ Maagir esitab tsiviilhagi samas summas.(krim. asi 1-10-7841, kd II t/l 77, 79) 13.05.2010 koostatud kannatanu JHülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta Maagir OÜle kuuluvas ja aadressil Tallinn Majaka tn 19 asuvas kaupluses müüjana. 12.05.2010.aastal oli kaupluses tööl alates kella 10.00 kuni kella 22.
  17. Kella 19.00 paiku oli kauplusesaalis üksinda ja nägi läbi akna, et kauplusesaali sisenes kiiresti noormees ja pannud käe letile, hüppas üle leti ning hakkas kabineti poole tulema. №ormees haaras ühe käega kõrist kinni, teise käega aga vasakust küünarnukist ja surus kannatanu seljaga vastu kommikarpidega riiulit. Seejuures väljendus ta tema aadressil ebatsensuurselt ja ütles, et ta annaks talle raha, muidu nakatab ta HlV-iga. Ehmus väga ära ja tal oli ka kõril valus sellest, et ta tema kõri käega pigistas (kurk oli siiani väga valuline) aga samuti oli valus vasaku käe küünarliigesel, mida ta samuti väga tugevasti pigistas (hetkel suur sinilaik). Suutis talle üksnes hõigata, et omanik võttis raha ära. №ormees vastas talle, et ta teab, et raha on siin ja näitas seejuures käega kabineti poole. Seejärel aga sirutas lihtsalt oma vaba kätt ja võttis kabineti sissepääsu kõrval asuva kapikese pealt karbist raha, umbes 400 krooni. Põhiosa rahast oli kannatanu ära pannud. Karbis hoiab ta vahetusrahaks peenraha, et oleks kiiresti 500-kroonisest rahatähest võimalik tagasi anda. Pärast seda lükkas noormees endast eemale ja jooksis kassaaparaadi juurde. Sel hetkel kannatanu vajutas paanikanuppu. №ormees ei saanud kassaaparaati lahti. Siis hüppas ta üle leti tagasi saali ja jooksis kauplusest järsult õue. Helistas pärast juhtunut kaupluse omanikule. №ormees oli umbes 23-27 aastane, ligikaudu 170 cm pikk, kõhna kehaehitusega, musta värvi lühikeste juustega, ümar nägu, nina on tal sirge, huuled tavalised. Seljas oli tal kangast ühevärviline, tumeroheline, puusadeni ulatuv kapuutsita jope. Kannatanu käele jäi veretilk peale juhtunut, kust see veri pärines, ta ei tea. (krim. asi 1-10-7841, kd II t/l 48-51) 13.05.2010 koostatud erapolikliiniku Balneom tõendist ja patsiendikaardist nähtuvalt diagnoositi JH´il kaela piirkonnas ja vasaku küünarliigese piirkonnas põrutused. (krim. asi 1-10-7841, kd II t/l 54, 55) 13.05.2010 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks musta värvi želatiinpõhjaga tõmmiskile, mis asus ühes kinnises pakendis nr
  18. Objekti visuaalse vaatluse käigus tuvastati, et tõmmiskile kleepuvale küljele oli fikseeritud pindmine jälg. Antud jälg oli moodustunud jalatsi tallaosa reljeefse mustriga, milles olid kujunenud sirgjoonelised kujundid erinevate mõõtmetega. Jälgedes kujunenud elementide piirjooned olid eristatavad. (krim. asi 1-10-7841, kd II t/l 58-60) 13.05.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil Harju mk., Tallinn, Majaka 19, kus kahe trepikoja vahel asub keldrikorrusele viiv seitsmeastmeline kivitrepp, mille kohal katus. Trepi ülemisel astmel, tänavapinnaga ühel tasandil avastatud verekahtlane määrdumine (tilgad), mis markeeriti numbriga 1 ja millest võetud kahest suuremast plekist DNA-proovid (pakendid nr.1 ja nr.3). Minnes trepist alla jõuab keldrikorrusele. Trepist paremat katt jäi OÜ MAAGIR kuuluvasse kauplusesse viiv uks. Ukse kohal valgusti, mis sündmuskohale saabumise ajal ei põle. Valgustist paremale jäi seina peal olev valgustatud silt KAUPLUS. Poel oli kaks välisust, millest välimine oli väljapoole avatud asendis metalluks, millel metalltala tabalukuga sulgemiseks. Seesmine uks oli väljapoole avanev ilma lukuta puituks, mis seestpoolt suletav riiviga. Välisustel välisel vaatlusel vigastusi ei täheldatud. Läbides välisuksed jõuab kaupluse müügisaali. Uksest vasakut kätt jäi pealtavatav sügavkülmik. Selle taga kaupluse vasaku seina ääres puitriiulid, millel alkoholipudelid. Kaupluse vasakust tagumisest nurgast oli pääs laoruumi. Välisukse vastas asus müügilett erinevate toiduainetega. Välisuksest veidi paremale jäi sellel müügiletil olev kassaaparaat, mis 13 • • • väljalülitatud. Kassaaparaadi lukus asub võti. Kassaaparaati ja müügiletti selle ümber töödeldi daktopulbriga, identifitseerimiskõlblikke sõrmejälgi ei avastatud. Kassaaparaadist paremat kätt (välisukse poolt vaadates) müügileti klaasist pealispinnal avastati langevas külgvalguses vaadates jalatsijälje fragment, mis talletati mustale želatiinkilele; pakend nr.
  19. Välisukse vastasseina ääres olid riiulid erinevate toidukaupadega. Välisuksest tulles paremat kätt asus klaasist ja puidust müügilett, milles erinevad küpsised. Parempoolses seinas puidust riiulid küpsiste ja kommidega. Parempoolses seinas oleva riiuli eest kaupluse põrandalt avastati oranži värvi plastmassist süstlaotsik, mis markeeriti numbriga 2 ja pakendati ümbrikusse; pakend nr.
  20. Kaupluse tagumises parempoolses nurgas asus müügisaali poole avanev puituks, mis viis kabinetti. Kabineti vasakus seinas riiulid erineva kodukeemiaga. Kabinetiuksest paremat kätt, uksega samas seinas asus metallkapp, mille peal faksiaparaat. Faksiaparaadi kõrval tühi pappkarp, mis markeeriti numbriga
  21. Metallkapist edasi parempoolse küljeseina poole jäi kirjutuslaud, mille all metallseif. Majal ja kauplusel valvekaamerad puudusid. (krim. asi 1-10-7841, kd II t/l 61-69) 19.05.2010 koostatud tunnistaja Pavel Z ülekuulamisprotokolli kohaselt 2010 mais, päevasel ajal, kohtas ta Majaka tänaval juhuslikult J.S-i. Vladimir on tema tuttav, ta on umbes 20-aastane, ta ei tööta ja on kodutu. Vladimir hingeldas. Küsis temalt, et milles asi. Tema vastas, et ta röövis kauplust ja võttis sealt 500 krooni. Ta ütles, et ta kardab, et nüüd võidakse ta leida ja selle röövi eest karistada. Ta ütles, et ta röövis keldrikauplust aadressil Majaka
  22. Raha ta talle ei näidanud. Veel ütles ta, et ta saadakse kindlasti kätte sest kassapidaja tunneb teda. (krim. asi 1-10-7841, kd II t/l 8184) 25.05.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist nähtuvalt tundis JH ära nr 2 fotol, kes 12.05.10 kella 19.00 paiku sisenes Tallinnas aadressil Majaka 19 asuvasse kauplusesse, haaras kaelast ja küünarnukist, surudes jõuga vastu seina ja ähvardades AIDS-i nakatada, nõudis raha, mille võttis hiljem karbist. Ta jättis tema näo hästi meelde, sest ta oli tema kõrval ligi 5 minutit. Enne seda on ta teda paar korda näinud neil kaupluses. (krim. asi 1-10-7841, kd II t/l 96-101) 25.05.2010 koostatud kahtlustatava J.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et
  23. a maikuu keskel, sisenes ta Tallinnas Majaka tn asuvasse poodi. See oli toidupood ja asub elumaja keldiruumis, poe sissepääs oli Majaka tn poolt. Tal oli raha vaja, seepärast sisenes kauplusesse, hüppas üle leti ja läks abiruumi poole. Sel ajal väljus sealt müüjanna. Teda nähes haaras J.S ühe käega tal kõrist kinni, teise käega aga haaras küünarnukist ja surus ta jõuga vastus seina, öeldes seejuures, et ta nakatab ta AIDS-i, kui ta talle raha ära ei anna. Müüjanna karjus, et Andrei, kaupluse peremees, võttis juba raha ära. J.S hüüdis, et ta teab, et raha on, pärast vaatas ümberringi ja nägi kapikesel seisvat karpi, milles oli raha. Lasi müüjanna lahti ja küünitas käega selle karbi poole. Müüja hakkas teda sellest eemale lükkama, kuid tal õnnestus siiski sealt raha kätte saada ja jooksis välja müügisaali, kus püüdis kassat avada. Vajutas kõikidele kassaaparaadi nuppudele, kuid katsed olid edutud. Seejärel sai aru, et tal on parem minema joosta, poest välja jooksnud, istus ta peatuses seisvasse taksosse ja sõitis Lasnamäe turu suunas. Autos ta luges raha üle, kokku oli ligi 400 krooni, 100-, 50- ja 25-kroonistes rahatähtedes. Selle raha kulutas enda tarbeks. Võib täpselt öelda, et kui ta müüjat ähvardas, siis ei olnud tal midagi käes, s.t ei nõela ega mingit muud eset. Oma ähvarduse ta AIDS-i nakatada ütles ta välja lihtsalt niisama. Väga võimalik, et kui ta üle leti hüppas, võis tema taskust mõni süstla osa välja kukkuda, kuid ta kinnitan veel kord, et ta ei hoidnud käes mingit eset. Kahetseb toime pandut puhtsüdamlikult ja püüab midagi sellist rohkem mitte toime panna. (krim. asi 1-10-7841, kd II t/l 89-96) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava J.S-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute V R , SK, SLH, AS, AS, TB, GV, AT ja JH ütlusi, tunnistajate Aleksei M , Pavel J , Anton F ja Pavel Z ütlusi, OÜ Maagir 14 avaldust ja akti 25.05.2010, teatist, erapolikliiniku Balneom tõendit, patsiendikaarti, asitõendite vaatlusprotokolle, sündmuskoha vaatlusprotokolli, ettekannet, äratundmiseks esitamise protokolle, OÜ Maagir avaldust, hagiavaldusi, ütluste ja olustiku seostamise protokolle, üleandmise-vastuvõtmise akti, lepingut 07.05.2010, jälitusprotokolle, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteona. Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistatakse J.S-i varguste toimepanemises 30.03.2010, 29.04.2010, 04.05.2010, 06.05.2010 ja 08.05.
  24. Kõigil juhtudel tegutses süüdistatav ühel viisi, so haaras naisterahva kotist ja rebis seda kuni koti kätte sai ja põgenes seejärel. Pärast seda võttis ta kotist mobiiltelefone ja sularaha, milledest esimesed andis pandimajja või kolmandale isikule ning sularaha kulutas oma tarbeks. Muud esemed, sh ka varastatud kotid viskas süüdistatav üldjuhul minema, ühel juhul, saades aru, et ta on ära tuntud, tagastas koti koos sisuga kannatanule, võttes ära vaid sularaha. Taoline varguse toimepanemise viis, so kannatanult kannatanu nähes kannatanu asjade ära võtmine vägivalda tarvitamata, saades aru, et teda võidakse ära tunda ja saades aru ka sellest, et kannatanud saavad aru tema tegevusest, on kohtu arvates hinnatav võõra vallasasja äravõtmisena avalikult. Arvestades asjaolu, et süüdistataval puudub ja on pikemat aega puudunud legaalne sissetulek ning järjestikuste varguste toimepanemine kolme kuu jooksul viitab süüdistatava ainukesele sissetulekuallikale ning vargustest elatumisele, mis näitab seda, et süüdistatava jaoks on varavastaste süütegude toimepanemine tema elusviisiks ja sellist varguste toimepanemist tuleb hinnata süstemaatilisena. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult ja süstemaatiliselt. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi so selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna võttis füüsilise vägivalla kasutamisega võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem röövimise toimepanemise eest karistatud ning uue röövimise toimepanemise ajaks ei olnud mõistetud karistus kustunud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav röövimised toime 03.02.2010 ja 12.05.
  25. Mõlemal juhul sisenes ta kauplusesse, kus oli naismüüja. 03.02.2010 J.S sisenes OÜ Ampelos kauplusse, võttis riiulist šampuse pudeli ning hoolimata kaupluse töötaja katsest teda peatada ja vara tagasi saada, süüdistatav, väänates müüja kätt, tõmbas müüja haardest karbi lahti, põhjustades kannatanule oma tegevusega füüsilist valu ning lahkus kauplusest, jättes tasumata kauba eest summas 576 krooni, müües hiljem kauba maha, saamaks raha narkootiliste ainete omandamiseks. Teisel juhul, so 12.05.2010 sisenes süüdistatav samuti kauplusesse ning nähes müüjat, haaras tal kõrist kinni ning pigistas, pigistades samal ajal ka käest, ähvardades ka HIVga nakatada. Kohus asub seisukohale, et esimesel juhul võõra vallasja avalik äravõtmine ja müüja sekkumisel müüja käe väänamine ning hõivatud vara äravõtmine jõuga oli selline vägivald, millega murti asja omaniku poolt vara müüma volitatud isiku õiguspärane valdus asja üle ning see vägivald oli valduse murdmise vahendiks. Teisel juhul esitas süüdistatav koheselt raha nõudmise ja seejärel koheselt asus tarvitama kannatanu suhtes vägivalda, andmaks mõista oma nõude tõsidusest. Pärast vägivalla kasutamist, so kannatanu kõri pigistamist ja käe pigistamist ning ohtlikku viirushaigusesse nakatamisega ähvardamist, mis kohtu arvates on kannatanu jaoks tõsiseltvõetavad ähvardused, haaras süüdistatav laualt raha ning põgenes. Kohus leiab, et selline valu tekitanud vägivalla kasutamine ja ähvardamine olid vara loovutamise nõude puhul valduse murdmise vahendiks ning kannatanu, olles vägivallast ja ähvardustest viidud seisundisse, milles ta polnud enam võimeline süüdistatavat vara hõivamisel takistama on kohtu arvates jätkuv valduse murdmine vägivallaga. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, milline käitumine on kvalifitseeritav KarS § 200 lg 1 järgi. 15 Süüdistatavat on varem Harju Maakohtu 05.12.2006 otsusega karistatud KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega, milline karistus ei olnud uue teo toimepanemise ajaks kustunud, samuti pani süüdistatav toime kaks röövimist, mistõttu oli süüdistatav KarS § 200 lg 2 p 4 märgitud isikuks nii juriidilise kui ka faktilise korduvuse mõttes. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies süüdistuse mahus ja süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Kohtueelsel menetlusel on OÜ Ampelos esindaja SKesitanud tsiviilhagi 576 krooni nõudes, milline sisaldab endas kaupluselt röövitud ja tagastamata kauba väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et šampuse maksumusega 576 krooni röövis J.S , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava J.S-i poolt toime pandud röövimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 576 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista J.S-ilt OÜ Ampelos kasuks. Kohtueelsel menetlusel on SLH esitanud tsiviilhagi 804 krooni ja 20 sendi nõudes, milline sisaldab endas kannatanult varastatud ja temale tagastamata jäänud asjade väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et varguse pani toime J.S , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava J.S-i poolt toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 804 krooni ja 20 senti. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista J.S-ilt SLH kasuks. 16 Kohtueelsel menetlusel on ASesitanud tsiviilhagi 2768 krooni nõudes, milline sisaldab endas kannatanult varastatud ja kannatanule tagastamata jäänud asjade väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanu asjad varastas J.S, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava J.S-i poolt toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 2768 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista J.S-ilt AS kasuks. Kohtueelsel menetlusel on AS esitanud tsiviilhagi 2480 krooni nõudes, milline sisaldab endas kannatanult varastatud ja kannatanule tagastamata jäänud asjade väärtust ning varguse tulemusena tekkinud lisakulutusi. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanu asjad varastas J.S , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava J.S-i poolt toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 2480 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista J.S-ilt AS kasuks. Kohtueelsel menetlusel on GV esitanud tsiviilhagi 2050 krooni nõudes, milline sisaldab endas kannatanult varastatud ja kannatanule tagastamata jäänud asjade väärtust ning varguse tulemusena kannatanule tekkinud lisakulutusi. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanu asjad varastas J.S, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. 17 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava J.S-i poolt toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 2050 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista J.S-ilt GV kasuks. Kohtueelsel menetlusel on OÜ Maagir esindaja esitanud tsiviilhagi 400 krooni nõudes, milline sisaldab endas kannatanult röövitud sularaha summat. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanu vara röövis J.S , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava J.S-i poolt toime pandud röövimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 400 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista J.S-ilt OÜ Maagir kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemist kahetsenud, samas nähtub samadest materjalidest ka seda, et ta on teiste ees oma kuritegudega hoobelnud. Arvestades seda, kuidas süüdistatav järjestikku varavastaseid kuritegusid toime pani, kasutades ka kahel juhul vägivalda, siis suhtub kohus taolisesse kahetsusavaldusse kriitiliselt ega saa seda karistust kergendava asjaoluna arvestada. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni viie aastani. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval ei ole kriminaaltoimikust nähtuvalt olnud legaalset sissetulekut, millest annab tunnistust ka varavastaste kuritegude iseloom ja rohkus. Seetõttu on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud, kuivõrd süüdistataval puuduvad ka legaalsed elatusvahendid nii enda elatamiseks kui ka rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav pani järjestikku toime viis vargust ning kõikidel kordadel tekitas ka varalist kahju. Samas ei tekitanud süüdistatav kordagi vargustega olulist varalist kahju ja süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod olid toime pandud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. 18 Süüdistatavale KarS § 200 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud 3 kuni 15 aastat vangistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda veel 2 samalaadse kuriteo toimepanemises. Kuivõrd süüdistatava eesmärk oli esimese episoodi puhul röövida suhteliselt väheväärtuslikku eset ja teise episoodi tulemusena sai ta vara veelgi väiksemas ulatuses, siis ei tekitanud süüdistatav erilist kahju. Kuna ka kannatanute suhtes inkrimineeritud kuritegude toimepanemisel kasutatud vägivald ei olnud kuigi intensiivne ning olulist kahju kannatanute tervisele ei tekkinud, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus peab võimalikuks karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse eriliigiliste kuritegude toimepanemises, kuigi süüdistatava eesmärk oli kõigul juhtudel võõra vallasasja äravõtmine selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, on tegemist erinevalt kvalifitseeritud ja erineva raskusastmega kuritegudega, siis leiab kohus, et süüdistatavale mõistetavat kergemat karistust ei saa lugeda kaetuks raskeima üksikkaristusega. Vastasel juhul tekiks olukord, et süüdistatav jääks kergemaliigiliste, kuid samas episoodide rohkuselt ülekaalukamate süütegude toimepanemise eest sisuliselt karistama. Seetõttu leiab kohus, et kuritegude kogumis tuleb mõista liitkaristus raskema karistuse suurendamise teel. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude rohkust, tema sõltuvust narkootilistest ainetest ning sisuliselt alalise elukoha puudumist, leiab kohus, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd oma käitumisega on ta näidanud, et ta käituks vabaduses viibides kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu kuulub süüdistatavale mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. Mis puudutab liitkaristuse määra, so seda, kui palju karistustest liita, so kas liita karistused täies ulatuses või suurendada raskeimat karistust ja kui seda teha, siis millises määras, peab kohus vajalikuks arvestada karistust kergendavaid asjaolusid. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatav oma süüd tunnistanud ning ütluste olustikuga seostamisel näidanud ette sündmuskohad ja varastatu realiseerimiskohad ja isikud, mille tulemusena tagastati mitmele kannatanule nendelt varastatud asju. Taolist süüdistatava käitumist hindab süüdistatav aktiivse kaasaaitamisena süüteo avastamisele KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Peale selle tagastas ta kannatanule G.V temalt varastatud suurema osa asjadest, va sularaha. Sellist käitumist hindab kohus aga kahju vabatahtliku hüvitamisena KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes. Seetõttu, arvestades kahe karistust kergendava asjaolu olemasolu ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et liitkaristuse mõistmisel võib raskeimat üksikkaristust suurendada suhteliselt vähesel määral. Märt Toming kohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.