2 p. 1, 3; § 349 järgi 3 a. 11 k. 18 p. vangistusega 3.28.06.2004 a. Harju Maakohtu poolt
2 p. 7, 8, 9; § 199 lg. 1 järgi 5 a. 9 k. 26 p. vangistusega. Vabanes karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega 15.12.2008 katseajaga kuni 22.04.2010 a. Viibis vahi all 04.05.2010 a. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: A.K on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema olles narkojoobes, juhtis 04.05.2010 a. kella 19.50 Tallinnas Tööstuse 66 maja juures mootorsõidukit VW Polo reg. nr. XXX. Seega oma tegevusega A.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav A.K tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav A.K ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et ta on metadooni ravil kaks kuud ja viimati tarvitas metadooni 03.05.2010 a. õhtul. Narkootilisi aineid juba ei mäleta, kuna viimati neid tarvitas. Ükski raviasutus ja arst ei teavitanud teda, et metadooni tarvitamise ajal ei tohi sõidukit juhtida. 04.05. õhtul ta juhtis sõidukit ning väljus sõidukiga Tööstuse tn kaupluse parklast. Taga sõitnud politseiauto märguandel ta peatas sõiduki. Autos olid ka mitmed purgid ja ütles politseinikule, et ühes purgis on metadoon. Toimetati Wismari haigla ekspertiisi. Kohtuistungil ta tunnistab end täielikult süüdi ja nõustub ekspertiisiaktiga. Narkootiline aine tuvastati tema uriinis, kuid end tundis kainena. Tunnistaja Ando Tamm poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 04.05.2010 a. ta teostas politseipatrulli ja Tööstuse 66 maja juures peeti kinni sõiduk, mis ebakindlalt liikus. Sõidukit juhtis A.K ja oli narkootilise aine tarvitamise tunnustega. Isik käitus närviliselt ja oli rahutu. A.K kinnitas, et eelmise päeva õhtul tarvitas metadooni. Juht toimetatud joobeseisundi tuvastamiseks Wismari haiglasse. A.K kinnitab sõiduki juhtimist ja seda, et on Wismari haiglas metadooni ravil ning eelmisel õhtul tarvitas metadooni aga mootorsõiduki juhtimist narkojoobes eitab. Ta ei ole kohtueelse menetluse kui ka kohtumenetluse käigus esitanud kirjalikku kinnitust metadooni ravi läbimise kohta. Kuigi kohtuistungil A.K tunnistas end süüdi toimepandud kuriteos, kuid tema süü on leidnud tõendamist tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, samuti veel leidnud tõendamist indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, ekspertiisiaktiga, mille kohaselt tuvastatud isiku uriinis metadooni, amfetamiini ainet ning lähtudes kliinilisest pildist esinevad isikul fetanüüli, metadooni tarvitamise tunnused. Seega A.K esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena / t.l. 2 – 7 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks võib arvestada süü ülestunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, tema vabanemist kinnipidamiskohast tingimisi enne tähtaega ja praktiliselt pärast katseaja lõppu uue tahtliku kuriteo toimepanemist, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, iseloomustava asjaoluna narkootiliste ainete tarvitamist ilma arsti loata, seega kohtu arvates ta ei ole kindlalt asunud paranemise teele, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus tuvastas: 1 Süüdi tunnistada A.K
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust.
1, 2, 3 alusel mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele 30 ( kolmkümmend ) päeva vangistust ja 3 ( kolm ) kuud vangistust jätta täitmisele pööramata kui A.K ei pane kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised
1 alusel määratud Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt. Mõistetud kohesele kandmisele kuuluva karistuse 30 ( kolmkümmend ) päeva vangistust kuulub kandmisele pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust A.K-le laekunud teate sisus märgitud kohast ja karistuse reaalsele kandmisele asumise ajast. Mõistetud kohesele kandmisele kuuluva 30 päeva vangistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitus aeg 04.05.2010 a. s.o. 1( üks ) päev
1 p. 1 alusel A.K-lt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 6 ( kuueks ) kuuks. Katseaja ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aega arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista A.K-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse. 3 Välja mõista A.K-lt kaitsjatasu 1080 krooni 4 Välja mõista A.K-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 2006 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.