Obsah (8)

§ 238§ 239§ 2565§ 190§ 175§ 180§ 189§ 423

Kriminaalasi nr . 1 – 10- 10795 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

§ 238

lg.2 alusel vähendatud mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust, millest eelvangistuse mahaarvamise järel on kanda 3 kuud 27 päeva vangistust; Tõkend- kohaldatud ei ole. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit Luga Kaitsja : vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kohtuistungi toimumise aeg 24. august 2010. a Juhindudes

§ 239

lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 2564, § 2565 lg.1 p.2, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada vangistust. A.H KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud 1 KarS § 65 lg.1, § 64 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 14.08.2010 otsusega mõistetud karistusega, millest kandmata karistuseks jäi 3 kuud 27 päeva vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. Lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis mõista A.H-le 6 (kuus)kuud vangistust. Rakendada A.H suhtes KarS § 74 lg.1, lg.3 sätteid ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.H temale määratud 18(kaheksateist) -kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale katseajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused: 1)elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata A.H käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta (seitsmeks) kuuks.. A.H *lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja A.H-lt sundraha 3300 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber

1. Määrata tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 300 krooni. Mõista välja A.H-lt tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku summas 2340 krooni riigi tuludesse. Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
2. Ajatada menetluskulude tasumine kuue kuu peale ja määrata menetluskulude (sundraha 3300 krooni, tasu õigusabi eest 2340 krooni, kokku 5640 krooni) tasumise lõpptähtajaks 28.veebruar 2011.a. Kui menetluskulusid ei ole täies ulatuses tasutud määratud tähtajaks, saadetakse kohtuotsus pärast määratud tähtaega sundtäitmisele kohtutäiturile tätemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. 2 Kriminaalasja kohtueelne menetlemine on toimunud kiirmenetluse korras. Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör palub asja lahendada kiirmenetlusena. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise ja karistuse valiku asjaolusid. Karistus on valitud selline, nagu see võinuks olla siis kui kaht episoodi oleks käsitletud koos ühes menetluses. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Süüdistatav annab selgituse, et ta on ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja kohtuotsus võiks tulla selline nagu on kokkulepe. Süüdistatava kaitsja kinnitab kokkuleppe sõlmimist vabatahtlikult ja seaduslikult. Palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.Kuna süüdistatav on vanemate ülalpeetav, on tal raskusi menetluskulude tasumisega, palub need ajatada 6 kuu peale. Kohus kohtuistungi ja kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Raimo Linde tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. et tema olles alkoholijoobes ( ühes liitris väljahingatavas õhus 0,86 mg/l alkoholi ) , juhtis 12.08.2010.a. kell 01.30 ajal Jõgevamaal Jõgeva vallas Jõgeva –Põltsamaa mnt 2,0 km/l mootorsõidukit Citroen reg.nr 633 TDC. Sellega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo . Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole tekkinud. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg.1, § 64 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 14.08.2010 otsusega mõistetud karistusega 6 kuud vangistust (mida vähendati 1/3 võrra ja loeti kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg), millest kandmata karistuseks jäi 3 kuud 27 päeva vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. Lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis mõista A.H-le 6 (kuus)kuud vangistust On esitatud ettepanek rakendada A.H suhtes KarS § 74 lg.1, lg.3 sätteid ja määrata 18-kuuline katseaeg koos kontrollnõuete ja kohustustega. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel A.H-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida A.H-le esitatud süüdistus kui kuritegu KarS § 424 järgi. Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isik on 14.08.2010 karistatud samaliigilise kuriteo eest, mis on toime pandud samal kuupäeval ehk 12.augustil
3. Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista karistus, pidades silmas karistuse mõistmise olukorda juhul kui kaht süüteoepisoodi oleks arutatud ühes menetluses. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha Sundraha kuulub

§ 2565lg.2 alusel vähendamisele.

ja tasu õigusabi eest. 3 Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud korrale: - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni. Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 300 krooni. Kohus määrab tasu taotletud ulatuses.

§ 190

lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1).

§ 175

lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu;

§ 180

lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 1140+900 krooni ja kohtumenetluses summas 300 krooni, kokku 2340 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul A.H. Kaitsja taotleb menetluskulude hüvitamise ajatamist, kuna süüdistatav on töötu ja vanemate ülalpidamisel. Kohus peab võimalikuks menetluskulude tasumise tähtaja ajatamist kuuel kuule

§ 423, § 424 alusel.

Kohtunik Ü.Raag 4