2, § 185 lg 2 p. 2 § 418 lg 1, § 209 lg 2 p.1- § 25 lg 2 järgi liitkaristusega 2 a 8 k vangistust (vabanes karistuse kandmiselt 07.11.2008), töötab Tööturu Ameti poolt antud suunamise alusel linnas heakorratöödel T.J, isikukood xxx, Elukoht xxx Kriminaalkorras karistatud 8 korda, viimati 27.09.2008.a. Harju Maakohtu otsusega
9-§ 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud, § 65 lg 2 järgi liitkaristusega 5 k 28 p (vabanes karistuse kandmiselt 25.03.2009.a.) Süüdistus N.L –
4,5,7 -§ 25 lg 2 ja
1,4 järgi T.J –
5,7,9,
ja
1,4 järgi Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista N.L
4,5,7 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. Süüdi mõista N.L
1,4 ja karistada vangistusega 5 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust .
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.- 23.12.2009.a. ja 24.25.01.2010.a., kokku 4 päeva. Kandmata karistus 5 kuud 26 päeva vangistust.
lg 1 kohaselt karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui N.L ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§ga 75 pandud kontrollnõudeid. 1) elada oma alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta N.L-i suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi mõista T.J
5,7,9 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista T.J
1,4 järgi ja karistada vangistusega 5 kuud. Süüdi mõista T.J
järgi ja karistada vangistusega 2 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust.
ja 24.25.01.2010.a., kokku 5 päeva. Kandmata karistus 11 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta T.J suhtes muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Tsiviilhagid: Välja mõista T.J-ilt: 1)OP kasuks 10947.- krooni, 2)SK kasuks 2100.- krooni 3)TT kasuks 3450.- krooni 4)Viimsi Perearstikeskuse OÜ kasuks 2490.- krooni 2 Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista N.L-ilt riigituludesse: -sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni - kaitsjatasu 1998.40 krooni, Välja mõista T.J-ilt riigituludesse: -sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni - kaitsjatasu 4528.- krooni, Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida viitenumber, kriminaalasja kohtunumber 1-10-2410 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid CD-plaadid – jätta kriminaalasja toimiku juurde. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates motiveeritud kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS T.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 01.10.2009 Maardu linnas aadressil Xxxasuvast renditud korterist lahkudes pööras grupis koos N.L-iga enda kasuks tema valduses olevad ja NB’le kuuluvad isiklikud asjad, nimelt diivani maksumusega 2500 krooni, riidekapi maksumusega 3000 krooni, elektrilise veekeedukannu Scarlett maksumusega 600 krooni, tolmuimeja Daewoo maksumusega 800 krooni, pokaalid ja pitsid kogumaksumusega 300 krooni ning korteri võtmed kogumaksumusega 180 krooni, tekitades sellega NB’le varalist kahju summas 7380 krooni. Sellise tegevusega T.J isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis on toime pandud grupi poolt. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 01.11.2009 kella 07.00-08.00 vahelisel ajal viibides Tallinnas, Mulla 1 Mööblimaja juures taksos, hõivas võõra vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis OP´i jope küljetaskust temale kuuluva telefoni iPhone 3GS, millega tekitas OP´ile varalist kahju summas 10 947 krooni. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 05.11.2009 kella 16.00 paiku viibides Tallinnas, Uus-Sadama trammipeatuse R-Kioskis, hõivas võõra vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis SK`i käekotist temale kuuluva mobiiltelefoni №kia 6120 maksumusega 1500 krooni ning laadis kõneaega teistele telefonidele 600 krooni eest, tekitades sellega SK`ile varalist kahju summas 2100 krooni. 3 Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 05.12.2009 kella 02.30 paiku viibides Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4 asuvas Cafe Amigos, hõivas võõra vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis TT`ele kuuluva käekoti maksumusega 200 krooni, milles oli rahakott maksumusega 200 krooni, sularaha 130 krooni, SEB deebetkaart, millel puudus materiaalne väärtus, huulepulk maksumusega 300 krooni, prillid maksumusega 2520 krooni, Viimsi Perearstikeskus OÜ-le kuuluv ja TT´e kasutuses olev mobiiltelefon №kia 5220 maksumusega 2490 krooni ja garderoobinumber, millega võttis välja kasuka maksumusega 2000 krooni ja kindad maksumusega 100 krooni, tekitades sellega TT´ele varalist kahju 3450 krooni ning Viimsi Perearstikeskus OÜ-le varalist kahju 2490 krooni. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 18.01.2010 kella 15.25 paiku viibides Tallinnas, aadressil Liivalaia 53 asuvas Stockmann AS-ile kuuluvas Stockmanni Kaubamajas, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes kolm huuleläiget Bourjois maksumusega 209 krooni/tükk, kaupa kogumaksumusega 627 krooni, pani need endale kinda sisse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 24.01.2010 kella 12.00 paiku viibides Tallinnas, aadressil Mustamäe tee 16 asuvas A-Selver AS-ile kuuluvas kaupluses Marienthali Selver grupis koos N.L-iga, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes kaks kreemi Revitalift L’Oreal, maksumusega 259 krooni/tükk, kogumaksumusega 518 krooni; ühe kreemi L’Oreal Age Perfekt maksumusega 249 krooni; ühe kreemi L’Oreal Deep-Set maksumusega 279 krooni; kaupa kogumaksumusega 1046 krooni, pani need endaga kaasas olnud kilekotti, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Pärast turvaväravate läbimist olid nad kinni peetud, N.L püüdis eelnimetatud kaubaga põgeneda, kuid oli pärast kauplusest väljumist turvatöötaja poolt kinni peetud. Seejärel haaras kilekoti kreemidega T.J , püüdes samuti põgeneda, kuid kukkus ja oli seejärel juhusliku sündmuse pealtnägija poolt kinni peetud. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 25.01.2010 kella 16.45 paiku viibides Tallinnas, aadressil Kalevipoja põik 12 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Kalevipoja Säästumarketi kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes kaks 500g pakki kohvi Paulig President maksumusega 44.80 krooni/pakk, kogumaksumusega 89.60 krooni ja ühe 500g paki kohvi Paulig Classic maksumusega 48.50 krooni, kaupa kogumaksumusega 138.10 krooni, pani need endale kaasasolnud kilekotti, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik, taas öösel vastu 14.03.2010.a., viibides Tallinnas, Viru 14 asuvas Vana-Viru Hotelli toas , võttis võõrad vallasasjad ebaseadusliku omastamise eesmärgil – HT´ile kuuluva sülearvuti Dell 620 koos laadijaga üldmaksumusega 7000 NOK (so 13 650 EEK), mobiiltelefoni Sony Ericsson C902 maksumusega 2000 NOK (so 3900 EEK), rahakotist sularaha 1500 krooni, tekitades sellega varalist kahju HT´ile summas 19 050 krooni. Sellise tegevusega T.J , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, grupi poolt, mis on pandud toime avalikult, kuid vägivalda kasutamata, st. pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti tema 24.01.2010.a. kella 12.00 paiku, viibides Tallinnas, aadressil Mustamäe tee 16 Marienthali Selveri kaupluse ees, kasutas AU´e suhtes pipragaasi ja hammustas tema vasaku käe 4 pöialt, tekitades sellega AU´ele füüsilist valu ja tervisekahjustused (vasaku käe pöidla pindmise vigastuse, silmade kipituse, punetuse). Sellise tegevusega T.J pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, st. pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
N.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 01.10.2009 Maardu linnas, aadressil Xxxasuvast renditud korterist lahkudes, pööras grupis koos T.J-iga enda kasuks tema valduses olevad ja NB’le kuuluvad isiklikud asjad, nimelt: diivani maksumusega 2500 krooni, riidekapi maksumusega 3000 krooni, elektrilise veekeedukannu Scarlett maksumusega 600 krooni, tolmuimeja Daewoo maksumusega 800 krooni, pokaalid ja pitsid kogumaksumusega 300 krooni ning korteri võtmed kogumaksumusega 180 krooni, tekitades sellega NB’le varalist kahju summas 7380 krooni. Sellise tegevusega N.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis on toime pandud grupi poolt. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 24.01.2010 kella 12.00 paiku viibides Tallinnas, aadressil Mustamäe tee 16 asuvas A-Selver AS-ile kuuluvas kaupluses Marienthali Selver grupis koos T.J-iga, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes kaks kreemi Revitalift L’Oreal, maksumusega 259 krooni/tükk, kogumaksumusega 518 krooni; ühe kreemi L’Oreal Age Perfekt maksumusega 249 krooni; ühe kreemi L’Oreal Deep-Set maksumusega 279 krooni; kaupa kogumaksumusega 1046 krooni, pani need endaga kaasasolnud kilekotti, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Pärast turvaväravate läbimist olid nad kinni peetud, N.L püüdis eelnimetatud kaubaga põgeneda, kuid oli pärast kauplusest väljumist turvatöötaja poolt kinni peetud. Sellise tegevusega N.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, mis on pandud toime avalikult, kuid vägivalda kasutamata, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
OTSUSE PÕHJENDUS T.J ja N.L tunnistasid end neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nende süü on tõendatud kohtueelses menetluses kogutud ja kriminaalasja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega. NB asjade enda kasuks pööramine. Kannatanu NB eeluurimisel antud ütluste kohaselt andis ta 2009.a aprillikuus üürile oma 1toalise korteri aadressil XXXnaisterahvale nimega T.J . Paar kuud maksis naisterahvas üüri kenasti ja probleeme polnud, kuid hiljem tekkisid tal makseraskused. Mõni aeg peale seda, kui ta Irinale korteri välja üüris, tekkis Irina juurde mingi meesterahvas, kellega koos nad siis üüri osade kaupa tasusid. Irina koos selle mehega on kannatanu teadmata korterist varastanud järgmised esemed: diivanvoodi (halli värvi) maksumusega 2500 krooni, peegeluksega kapp (heledat värvi puidust) maksumusega 3000 krooni, elektrilise veekeedukannu maksumusega 600 krooni, tolmuimeja (kirsipunane) maksumusega 800 krooni, pokaalid, pitsid kogusummas 300 krooni. Samuti on üürniku käes korterivõtmed, trepikoja- ja postkastivõti. Kokku on talle vargusega tekitatud varalist kahju 7380 krooni. Kokku elas Irina tema korteris 2009.a aprillist kuni 2009.a septembrikuu lõpuni. (tl 94-98). T.J eeluurimisel antud ütluste kohaselt umbes 2009.a.aprilli algul sõlmis ta rendilepingu ning kolis elama korterisse aadressil XXX. Korteris olid perenaise asjad: diivan, 5 kapp, teekann, tolmuimeja ja natukene nõusid. Rohkem midagi korteris polnud. Kuu aega hiljem kolis sellesse korterisse ka N.L. Renti maksid algul õigeaegselt, kuid pärast tekkisid maksmisega raskused ning nad otsustasid välja kolida, sest üüri maksmiseks ei olnud raha. Siis otsustasid nad koos Alekseiga korjata korterist kõik asjad kokku ja sõita sealt enne perenaise Natalja tulekut ära. Aleksei tellis auto, tema pakkis asjad kokku ja viibis ka asjade auto peale laadimise juures. Asjad viisid nad korterist välja
1,4 järgi. NBle kuulunud diivan, kapp, veekeedukann, tolmuimeja ja pokaalid olid ajal, mil süüdistatavad korteris elasid nende valduses, mõlemad on varem varguste eest karistatud ja kuritegu pandi toime isikute grupis. 01.11.2009.a. OPi vara vargus. T.J süü kuriteo toimepanemises on tõendatud: - kannatanu OPi kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt 01.11.2009 kella 06:0007:00 vahel sõitis ta taksoga hotellist Metropol, milline asub Coca Cola Plaza juures, Tallinna Mööblimaja suunas. Taksos sõitis koos temaga ka üks talle tundmatu naisterahvas. Mööblimaja juures asuva baari juures takso peatus ja naisterahvas väljus ega tulnud tagasi. Nad ootasid kuskil 10-15 minutit ning ta tahtis edasi sõita. Sel hetkel katsus ta oma taskuid ning avastas, et tema telefon („IPhone 3GS“, musta värvi, ), sularaha 700 krooni ning tema toavõti on varastatud. Ta läks baari tüdrukut otsima, kuid teda ei olnud seal. Baaridaami sõnade kohaselt käis see tüdruk korraks sees, aga lahkus kohe. Seejärel toimetas taksojuht kannatanu Kesklinna Politseiosakonda. Ta oli kindel, et kui Metropoli hotelli ees taksosse istus, siis mobiiltelefon, võti ja sularaha olid taskus, kuna ta katsus ja kontrollis seda. Varguses kahtlustab sama naisterahvast, kellega koos taksos istusid. Varguse momenti ei näinud. Talle tekitatud varalise kahju summa on 11 600 krooni; - äratundmiseks esitamise protokolliga, millest nähtub, et OP tundis temale näidatud fotodel ära naisterahva, keda kahtlustab tema mobiiltelefoni, sularaha 700 krooni ja maja välisukse võtme varguses. Äratuntuks osutus T.J; - kahtlustatava T.J eeluurimisel antud ütlustega, milles ta tunnistas end täielikult süüdi ja selgitas, et umbes kella 05.00 paiku läks ta mööda klubist Veenus, kus kohtas ühte meesterahvast, kellega hakkas rääkima. Nad võtsid Veenuse eest takso ja sõitsid Metropoli hotelli juurde. Seal ootasid hotelli fuajees. Meesterahvas oli purjus ja jäi fuajee diivanile tukkuma. Jope taskust oli aga diivanile kukkunud mobiiltelefon. Ta võttis selle endale ja läksid edasi takso peale ning sõitsid Mööblimaja juurde. Tema läks Mööblimaja juures maha ja läks seal lähedal asuvasse söögikohta. Sisenes peauksest ning tuli tagumisest uksest välja ja läks minema. Peale IPhone ta midagi meesterahvalt rohkem ei varastanud. Sama päeva päeval läks ta Balti jaama turule ja müüs IPhone maha võõrale inimesele 1000 krooni eest. Tõendeid kogumis hinnates, on leidnud tõendamist T.J poolt OPile kuulunud vara vargus. Kuigi süüdistatav tunnistas kohtueelses menetluses vaid mobiiltelefoni vargust, siis kohtus tunnistas end täielikult süüdi, see tähendab ka kannatanu raha ja toavõtme varguses. 05.11.2009.a. SKi käekotist asjade vargus. Varguse toimepanemine on tõendatud kannatanu SKi ütlustega, mille kohaselt 05.11.2009.a Tallinnas Kadriorus Uus-Sadama trammipeatuse R-Kioskis umbes kella 16:00 paiku sooritas ta oste. Sel momendil, kui ta müüjaga suhtles, jättis ta oma avatud käekoti kioski väikesele alusele. Oli koti poole seljaga mõne hetke ning kui oli oma ostud teinud, pani rahakoti kilekotti ja võttis oma käekoti ning lahkus kioskist. Seda ta ei kontrollinud, kas telefon siis tal veel oli alles või mitte. Sama päeva õhtul umbes kella 21:00 paiku kodus avastas, et tema mobiiltelefon №kia, väärtusega 1500 krooni, on kadunud. Telefon oli klapiga. Peale kadumist helistas kohe Elisasse ja palus telefon sulgeda ning talle öeldi, et peale kella 16:00 on tema telefoniga tehtud kõnesid 600 krooni eest. Kuna telefoni oli kasutatud peale seda, kui ta oli Uus-Sadama trammipeatuses, siis meenus talle, et kui ta oli kioskis, siis tema selja taga oli üks naisterahvas umbes 30-aastane, heledate õlgadeni juustega ja umbes 170 cm pikk, kõhnema kehaehitusega ja tal oli seljas lillakat värvi pooljope või mantel. Kahju on kokku 2100 krooni, millest 1500 krooni telefoni väärtus ja 600 krooni eest tehtud kõned peale vargust. 7 T.J tunnistas SKi telefoni vargust ja andis selle kohta ütlusi, mille kohaselt läks ta 2009.a. novembris, täpset kuupäeva ei mäleta, Uus-Sadama trammipeatuses asuvasse R-kioskisse, et osta šokolaadi. Nägi, et tema ees oli naisterahvas, kes samuti midagi ostis enne teda ning tema käekott oli avatud. Sealt paistis mobiiltelefon, mille ta võttis ja lahkus. Seda ta ei mäleta, mis telefon see oli, aga see oli kindlasti klapiga telefon, vanem mudel. Peale seda läks bussi peale ja sõitis Lasnamäele. Seal laadis varastatud telefonilt enda numbrile 200 krooni, N.L-i numbrile samuti 200 krooni ja veel ühele numbrile 200 krooni. Seda ei mäleta, mis ta telefoniga tegi, ilmselt andis kellelegi ära. 05.12.2009.a. TTe käekoti vargus Varguse toimepanemine on tõendatud kannatanu TTe kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt töötab Viimsi Perearstikeskuses perearstina. 04.12.2009.a õhtul läks ta Viru hotelli all asuvasse Amigo klubisse aega veetma. Algul oldi viiekesi, lõpuks jäid nad kolmekesti Peetri ja Priiduga. Kella 02:30 paiku läks ta koos Priiduga tantsima ja pani oma käekoti diskoripuldi juures olevale rinnatisele. Mingil hetkel märkas koti kadumist. Telefoni kaardi pani ta kinni kell 03:04, kasutades teist telefoni, kuhu jäi märge, et sel ajal on tehtud kõne. Enne seda oli ta jõudnud kinni panna pangakaardi ja kirjutada varguse kohta ka avalduse Viru hotellile. Käekott oli musta värvi maksumusega 200 krooni, kus sees oli rahakott, prillid, mobiil, huulepulk ja garderoobinumber. Rahakott oli tumepruuni värvi nahast maksumusega 200 krooni, kus sees oli sularaha 130 krooni ja SEB deebetkaart. Prillid maksumusega 2000 krooni olid ostetud Viimsi SPA prillipoest. Huulepulk, punakaslilla pulgaga, maksumusega 300 krooni oli ostetud Amsterdami lennuväljalt. Garderoobinumbriga oli välja võetud tema kasukas, sall ja kindad. Kasukas, maksumusega 2000 krooni oli lühike kapuutsiga tumepruuni värvi kunstkarusnahast. Sall oli talle kingitud, sinist värvi kašmiirist. Kindad olid villased valget värvi maksumusega 100 krooni. 20.01.2010.a sai ta Kesklinna politseiosakonnast tagasi temale kuuluva kasuka. Seega on talle tekitatud materiaalne kahju kokku 5623 krooni. T.J tunnistas end käekoti varguses süüdi. 2009.a. detsembris, täpset kuupäeva ei mäleta, läks ta koos N.L-iga ööklubisse Amigo. Mingi hetk märkas tantsupõranda juures ühte naiste käekotti. Võttis selle käekoti ja läks natuke eemale. Kotis olid raviprillid, huulepulk, sularaha, mobiiltelefon ja garderoobinumber. Seda ta ei mäleta, kui palju seal sularaha oli, samuti ei mäleta, mis mobiiltelefon seal oli, kuna oli väga purjus. Võttis kotist asjad endale, aga käekoti viskas kusagile baari nurka. N.L-ile ta ei öelnud, et oli käekoti varastanud ning nad läksid garderoobi ja ta võttis sealt võõra garderoobinumbriga välja naiste kasuka. Tema üleriided jäidki baari. Kasukas oli pruuni värvi, lühemat sorti. Peale seda lahkusid nad koos baarist. Järgmisel päeval müüs ta mobiiltelefoni Balti jaama turul maha võõrale inimesele. 18.01.2010.a. Stockmanni kaubamajast varguse katse. Varguse katse toimepanemine on tõendatud: - õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt 18.jaanuaril 2010.aastal kell 15:25 väljus Stockmanni kaubamajast T.J toodete „Bourjois“ huuleläiked, 3 tk, kogumaksumusega 627 krooni, 1 huuleläike maksumus 209 krooni eest tasumata; -tunnistaja Svetlana K kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt oli ta 18.01.2010.a tööl kell 15.30 Stockmanni kaubamajas, kui valvekeskusest tuli teade, kus paluti kinni pidada paarike parklauksest väljumisel. Läbides turvaväravad, pidasid nad paari kinni. Naisel oli seljas punane karvane müts, must kapuutsiga mantel, mustad püksid ja botased. Mehel oli seljas pruun nahktagi ja suur spordikott. Kuna nad mehel midagi ei avastanud, siis tal lubati lahkuda. Naisele turvakontrolli tehes, avastas ta, et tal puudub üks kinnas. Kui selle kohta küsis, siis naine väitis, et kaotas ära. Nad otsisid parklaukse ümbruse läbi ja avastasid kinda prügikasti tagant, mille seest leidsid 3 Stockmanni kaubamajale kuuluvat toodet („Bourjois“ 3 tk, 1 tk hind 209 krooni), mille eest ei olnud tasutud; 8 - tunnistaja Vladimir T ütlustega, mille kohaselt oli ta 18.01.2010 Stockmanni kaubamajas turvateenistuse juhtimiskeskuse monitooringus tööl. Umbes kell 15.10 märkas, kuidas peaukse kaudu sisenes üks paar, mehel oli seljas must jope, jalas sinised püksid ning tal oli sinine kott. Naisel oli seljas must jope ja peas punane läkiläki. Naine läks kosmeetikaosakonda, tegi ringi peale, nuusutas lõhnaõlisid ja läks Loreali toodete juurde. Seal võttis ta kolm huuleläiget ning pistis need märkamatult labakindasse. Sealt liikusid nad kahekesi parkimisuste juurde. Seejärel andis ta käsu nad kinni pidada. Kui neid turvaruumi viidi, viskas naine kinda märkamatult prügikasti. Kinnipidamine toimus hetkel, kui nad turvaväravatest läbi olid minemas. Kontrolli käigus ei avastatud mehe juurest midagi ning tal lubati minna. Naine peeti kinni, kuna tema kindas leiti kolm Bourjois huuleläiget hinnaga 209 kr/tk; - T.J ütlustega, milles tunnistab end täielikult süüdi. 18.01.2010.a kella 15:20 paiku sisenes ta üksinda Stockmanni kaubamajja, kust võttis riiulilt ning peitis kinda sisse kolm huuleläiget firmalt „Bourjois“. Pärast seda möödus kassast nende eest tasumata. Kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni. Kui nad läksid turvaruumi, viskas ta kinda koos huuleläigetega prügikasti taha, kuid turvatöötaja leidis selle üles ning tõi turvaruumi. Ta varastas müümiseks. 24.01.2010.a. Marienthali Selveri kauplusest varguse katse ja
. Varguse katse ja kehalise väärkohtlemise toimepanemine on tõendatud: - õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt
5,7,9 järgi. Marienthali Selverist kreemide varguse katse pandi toime avalikult, sest algul salaja alustatud vargus kasvas üle avalikuks ajal, mil nad peeti kinni koos kreemidega, kuid nad üritasid lahti rabeleda ja püüdsid kilekotti enda valdusse saada, et sellega minema joosta. Seesama kuritegu pandi toime isikute grupis ja T.J puhul on alust rääkida varguste toimepanemisest süstemaatiliselt, sest juba ainuüksi antud 11 kriminaalasja raames on tõendamist leidnud tema poolt seitsme varavastase kuriteo toimepanemine. N.L on varem ühel korral varguse eest karistatud. Koos T.J-iga varguse katse toimepanemine Marienthali Selverist on tal teine varavastane kuritegu. Seega on kvalifikatsioon tema suhtes
4,5,7 järgi õige. Kohus leiab, et subjektiivsete tunnuste poolest on kõik kuriteod toime pandud kavatsetult. Tsiviilhagid Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagid kannatanud OP summas 10947 krooni, SK summas 2100 krooni, TT 3450 krooni ja Viimsi Perearstikeskus summas 2490 krooni. VÕS § 1043 alusel kuulub kahju väljamõistmisele kahju tekitanud isikult, kui ta on kahju tekitamises süüdi. T.J tekitas kannatanule kahju kuriteoga, tema suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud, seega ta on süüdi kannatanutele kahju tekitamises ja peab kahjud hüvitama. Kohtuistungil süüdistatav tsiviilhagidele vastu ei vaielnud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kriminaalasjas tuleb tsiviilhagide lahendamisel juhinduda tsiviilkohtumenetluse sätetest, kuuluvad T.J-ilt kannatanute kasuks väljamõistmisele neile tekitatud kahjud. Karistuse mõistmine T.J-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige toimepandud kuritegude arvu. Süüdistatav pani toime valduses oleva vara omastamise, neli vargust, kolm varguse katset ja ühe kehalise väärkohtlemise. Nende kuritegude eest on kohtu arvates põhjendatud mõista pooleteise-aastane vangistus, mis lühimenetluse tõttu väheneb ühele aastale. Lühema karistuse mõistmine ei ole põhjendatud ega kooskõlas kohtupraktikaga. Kannatanutele on tekitatud kahjud, millised on kõik hüvitamata. Kuigi T.J avaldas kahetsust, leiab kohus, et see ei ole siiras ja kohus ei arvesta seda kergendava asjaoluna. Toimepandud kuriteoepisoode on liialt palju, et uskuda tema puhtsüdamlikku kahetsust. Ta on kahetsenud ka ülekuulamistel, aga ometi on jätkanud kuritegude toimepanemist. Teda ei peatanud ka teadmine, et kriminaalasi on kohtusse saadetud ja tulemas on kohtuistung - 14.märtsil 2010.a. varastas jälle. Kohus leiab, et T.J tuleb vangistus reaalselt ära kanda. Tingimisi karistusest vabastamiseks puuduvad tema isikut iseloomustavad sellised asjaolud, mis annaksid kohtule veendumuse, et karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik karistusest tingimisi vabastamisega. T.J on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Teda vabastati 07.08.2008.a. kohtuotsusega tingimisi karistuse kandmisest, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole T.J isik, kes suudab katseaja vastu pidada ilma kuritegusid toime panemata. Sellist veendumust kinnitab ka kuritegude suur arv küllalt lühikese aja jooksul. Lisaks kuritegudele on ta korduvalt karistatud ka väärtegude eest. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et põhjendatud ei ole ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. N.L pani toime ühe varguse katse ja valduses oleva vara omandamise. Nende eest võib talle mõista 9-luulise vangistuse, mis lühimenetluse tõttu väheneb poole aastani. Samuti on tema puhul võimalik tingimisi karistusest vabastamine. Teda on varem varguse eest karistatud ühel korral. Ta töötab heakorratöödel. Kuna ta on aga varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, määrab kohus katseaja minimaalsest natuke pikema. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.