Obsah (9)

§ 76§ 751§ 75§ 209§ 263§ 120§ 64§ 65§ 199

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. augustil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-08-17132 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Prokurör Alar Hä

§ 76

lg 4 alusel määrata Sven Šikovile ühe aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema alates tema ennetähtaegsest vabastamisest.

§ 751

lg-le 3 vastavalt määrata Sven Šikovi elektroonilise valve kestuseks 3 (kolm) kuud. Kohustada Sven Šikovit katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas xxx;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 4, 7, 8 alusel määrata Sven Šikovile katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
2. asuda tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest;
3. läbida kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetud sotsiaalprogrammid. Kohustada Sven Šikovit elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil.

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Sven Šikovi keha külge. Välja mõista Sven Šikovilt menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 900 (üheksasada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 30.12.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-17132 mõisteti Sven Šikov süüdi

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuu pikkune vangistus;

§ 263

lg 1 järgi 3 kuu pikkune vangistus;

§ 120

järgi 2 kuu pikkune vangistus.

§ 64

alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuu pikkune vangistus.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.09.2006.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu 4 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti Sven Šikovile 1 aasta 6 kuu 4 päeva pikkune vangistus. Kinnipeetava karistusaeg algas 24.02.

1. a ja lõpeb 28.08.
2. a. Sven Šikov on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Tartu Maakohtu 19.09.
3. a otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi

§ 65lg 2 alusel vangistusega 9 kuud 28 päeva.

Tartu Maakohtu 15.09.

1. a määrusega vabastati ta tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, karistuse ärakandmata osa oli 1 kuu 4 päeva. 2 Tartu Vangla leiab, et Sven Šikovi ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 44% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 49%. Kriminaalhooldaja nõustub Sven Šikovi tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, kuna see annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad Sven Šikov seletas, et soovib jätkuvalt vabaneda elektroonilise valve alla. Ta on aru saanud, kuhu võib kuritegudega jõuda ja ei soovi enam sellega jätkata. Prokurör toetab Sven Šikovi karistuse kandmiselt ennetähtaegset elektroonilise valve alla vabastamist. Kaitsja palub Sven Šikovit vabastada karistuse kandmiselt. Ta on elektroonilise valvega võtnud endale suured kohustused ja piirangud. Kohtuniku seisukoht Sven Šikov kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest alates 24.02.
2. Vastavalt

§-le 76 lg 1 p 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.08.

1. Kuna käesolevaks hetkeks on süüdimõistetul kantud enam kui 1/3 karistusajast ja rohkem kui kuus kuud ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, on olemas formaalne alus kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.
2. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangu kohaselt on Sven Šikovi tulevane elukoht (xxx) sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas ka elektroonilise järelevalve kohaldamise eeldused. Vastavalt

§-le 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sven Šikov on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Ta on kuritegusid toime pannud katseajal. Samas ei ole Sven Šikovil karistuse kandmise ajal ühtegi distsipliini rikkumist. Tal on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik, seega kõik eeldused õiguskuulekaks eluks. Tal on olemas selleks ka motivatsioon, soov toetada oma last. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Sven Šikovi ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. Käitumiskontroll ning koostöö kriminaalhooldajaga tagab regulaarse abi tegevuse planeerimisel, tagajärgede ettenägemisel ning käitumisele vajalike piirangute seadmisel. 3 Vangla iseloomustusest nähtuvalt kuuluvad Sven Šikovi suhtlusringkonda ka kriminaalse käitumisega isikud. Enamik kuritegudest on toime pandud grupiviisiliselt, väidetavalt oli ta ise tegude algataja. Seega tuleb Sven Šikovi distsiplineerimiseks ning uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks määrata talle katseajaks kohustused mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Sven Šikov on kuritegusid toime pannud ka majandusliku olukorra parandamise eesmärgil, mistõttu on kindla töökoha olemasolu oluline uute kuritegude toimepanemise riski maandav faktor. Eeltoodud põhjusel tuleb Sven Šikovit

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt ühe kuu pärast vabanemist.

Sven Šikovi ärakandmata karistuse osa on kohtumääruse jõustumise ajaks lühem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt

§-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata üks aasta. Menetluskulud Menetluskuludeks on määratud kaitsjale makstud tasu 900 krooni, mis tuleb Sven Šikovilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 4