Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 7531 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 17. juunil 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Maris Karna juuresolekul prokuröri: Rainer Amur kaitsja:

§ 76

p 1/ ning jättes kontrollimata, kas sõidukis viibivad sõitjad on nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud /

§ 68

p 5/, mootorsõidukit Opel Omega registreerimisnumbriga xxx, jättis kohandamata oma sõiduki sõidukiiruse selliseks, mis arvestaks teeoludega /sõi-dutee oli märg ja libe/, ilmastikutingimustega /pime aeg; tehisvalgustus/ ja kõikide muude või-malike liiklusoludega /teised liikuvad sõidukid ja inimesed/, et ta suudaks eespoolse nähtavus-ulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees oma sõiduki ohutult peatada /

§ 123

/, kuid olles alkoholi tarvitamise tagajärjel häiritud kehaliste reaktsioonide ja funktsioo-nidega, ei tulnud Jõe tänaval maja nr 2 juures sõiduauto juhtimisega toime, kaotades mootor-sõiduki üle juhitavuse, sõites paremale teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai eluohtlikke kehavigastusi tagaistmel viibinud AO. Oma käitumisega rikkus H.L järgmisi liiklusnõudeid:

§ 68

p 5 /juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud/; § 76 p 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutin- gimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; LS § 22 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus/. Oma tegevusega pani H.L toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus. Samuti süüdistatakse H.L selles, et tema olles 23.07.

1. a. süüdi mõistetud ja karistatud Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 10 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks /kohtuotsus jõustus 31.07.2008/, juhtis uuesti 08.02.
2. a. kella 04:05 ajal Tallinnas Jõe tänaval maja nr 2 juures mootorsõidukit Opel Omega registreerimisnumbriga xxx, liikudes Tallinna Reisisadama suunas, omamata juhtimisõigust, mis oli karistusena kohtu poolt ära võetud. Samuti süüdistatakse H.L selles, et tema olles 23.07.
3. a. süüdi mõistetud ja karistatud Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 10 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks /kohtuotsus jõustus 31.07.2008/, juhtis uuesti 23.12.
4. a. kella 20:48 ajal Raplas Tallinna mnt
5. km-l mootorsõidukit Opel Omega registreerimisnumbriga xxx, omamata juhtimisõigust, mis oli karis-tusena kohtu poolt ära võetud. Seega H.L , hoides kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime KarS § 329 kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav H.L tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süütegude kvalifikatsioonid on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine tõendatud. Süüdistatav H.L ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 23.12.2008 a. ta oli kodus ja külla tuli sõber. Ta otsustas sõita Raplasse, et auto remonti toimetada. Roolis oli sõber. Ta istus tagaistmel Raplas sõber väljus ja läks poodi, kuid lahkus teise tuttava juurde. Ta nägi lahkumas politseid ja otsustas auto panna õigesse kohta ning hakkas sõidukit juhtima. Saanud sõita umbes 20 m. tulid politseinikud tema juurde ja ta toimetati politseiautosse. Tal tuvastati alkoholijoove ja oli selle näiduga nõus, sest oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Talle koostati väärteoprotokoll. Samuti kinnitab ütlusi selles, et 07.02.2009 a. õhtul tarvitas Raplas alkoholi ja mingil ajal õlu sai otsa ning kutsus ühe sõbra, kes tooks veel õlut. Sõber RVtuli autoga ja ta istus rooli ning sõideti edasi. 10 km. kaugusel olev bensiinijaam oli kinni ja õlut ei saadud ning sõideti uude kohta. Joodi kolme peale veel 8 õlut ja tali oli mälulünk. Hilisemat mäletab selles, et oli mingi avarii ja kohal olid politseinikud ja kiirabi. Eelnevalt AO istus tagaistmel. Ta juhtis sõidukit ja kõrvalistmel oli RV. Liiklusõnnetuse kohas ta puhus alkomeetrisse ja tal tuvastati alkoholijoove ning seejärel toimetati politseisse kainenemisele. Kohtuistungil lisab täiendavalt, et alates 18.03.2009 a. alustas alkoholivastast ravi, laskis seljale naha alla ampulli panna. Abiellus käesoleva aasta veebruaris. Kannatanu AO poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 08.02.2009 a. liiklusõnnetuse kohta midagi ütelda ei oska. Ei mäleta mis juhtus ja miks üldse Tallinna sõideti. Ei mäleta juhtunust midagi. Tajuma hakkas ümbrust siis, kui juba haiglast kodus oli. Alates 30.09.2009 a. on teda tunnistatud 80 % töövõime osas töövõimetuks ja saab pensioni. Töövõimetus on seotud liiklusõnnetuse tagajärjega. H.L-i vastu mingeid materiaalseid pretensioone ei ole. Tunnistaja Janno Juurik poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 23.12.2008 a. ta oli politseipatrullis ja Rapla bussijaamas nägi sõidukit Opel Omega reg. nr. xxx, millel andmebaasi andmetel puudus ülevaatus ja kindlustus. Nägid, et sõiduk hakkas liikuma ja otsustasid sõiduki peatada. Sõiduk peatus lähedal olevas parklas ja sõidukit juhtinud isikuks oli H.L. Isikul oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Tunnistaja Tiit Hiiemäe poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta töötab politseis ja 08.02.2009 a. oli väljakutse Jõe tn. 2, kus sõiduk reg. nr. xxx oli sõitnud vastu puud. Sõitnud kohale, selle sõiduki juhipoolse ukseakna kaudu ronis välja H.L. Tagumisel istmel istus isik, kes ei olnud kontaktivõimeline. Joobnud olekus olnud H.L toimetati politseiosakonda ja kannatanu AO Mustamäe haiglasse. H.L-i süü on peale tema, kannatanu ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel

idnud tõendamist H.L-i suhtes vormistatud väärteoprotokolli ja juurde lisatud materjalidega, protokolliga H.L alkoholijoobe olemasolu kohta liiklusõnnetuse akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, kannatanu AO ekspertiisiaktiga – millest lähtu-valt tal eluohtlikud vigastused ja alkoholijoove 3, 17 promilli, mis vastab raskele alkoholijoobele / t.l. 2 – 5, 67 – 78, 79 – 84, 92 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, alkoholivastase ravi alustamist alatse 2009 a. märtsist, kannatanu olekut alkoholijoobes, H.L-i ja kannatanu perekondliku suhte vahelist olemasolu majanduslikult rasket olukorda selles, et pere ainukeseks toitjaks on H.L seetõttu kohus järeldab, et isik tuleb vabastada sundraha väljamõistmisest, kohus

iab, et teda tuleb karistada vangistusega Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada H.L KarS 63 lg. 1 alusel § 422 lg. 1 ja § 329 järgi ning mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta 6 ( kuus ) kuud vangistust Süüdi tunnistada H.L KarS § 329 järgi ( sündmus 23.12.2008 a. ) ja mõista karistuseks 45 ( nelikümmend viis ) päeva vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta 6 ( kuus ) kuud vangistust. Mõistetud liitkaristuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) aasta vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.07.2008 a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 10 ( kümme ) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta 10 ( kümme ) kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1 p. 1, 2, 3 alusel mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele 6 ( kuus ) kuud vangistust ja 1 ( üks ) aasta 4 ( neli ) kuud vangistust jätta täitmisele pööramata kui H.L kohtu poolt määratud 2 ( kahe ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised määratud KarS § 75 lg. 1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt. Mõistetud kohesele kandmisele kuuluva karistuse 6 ( kuus ) kuud vangistust kuulub kandmisele kohtuotsuse jõustumise ajast ja Harju Maakohtust H.L-ile laekunud teate sisus märgitud karistuse kandmisele asumise ajast ja kohast. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista H.L-ilt kaitsjatasu 4533.30 krooni 3 Välja mõista H.L-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 2875 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellat- sioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik