1-06-2335/66

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohus Aeg ja koht 18.08.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-06-2335 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks G.T sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 14.09.2005 ja lõpp 14.09.2012 Jätta G.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGINI taotlus ja määrata tema poolt G.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks 1807 (üks tuhat kaheksasada seitse) krooni 20 senti (s.h. kohtus osalemine 250 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 800 krooni, sõidukulu 456 krooni, käibemaks 301,20 krooni). Välja mõista G.T-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 300 (kolmsada) krooni. Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN) makstud tasu summas 1507 (üks tuhat viissada seitse) krooni 20 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.07.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §214 lg.2 p.4 ja §200 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 7 aastat alates 14.09.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 7 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav õpib Jõhvi Gümnaasiumi 8-ndas klassis, sotsiaalprogrammis ei ole tal olnud võimalik temast mitteolenevatel põhjustel osaleda. 2009 aasta esimesel poolel osales kinnipeetav lühiajalises teraapias, mis oli läbi viidud psühholoogi poolt ja kus käsitleti eneseanalüüsi ja toimepandud kuriteo teemasid. Kinnipeetaval on rahalisi nõudeid 131 003 krooni ulatuses. Kinnipeetav on käitunud, mõtlemata tagajärgedele, võib käituda impulsiivselt, tal on küll tulevikuplaanid, kuid ta ei suuda mõista, et alkoholijoobes võib osutuda ohtlikuks teistele isikutele. Kinnipeetav ei näe mõtet osaleda rehabilitatsiooniprogrammides. Kinnipeetaval on eakohased sotsiaalsed oskused, kindlad tulevikuplaanid. Kinnipeetav on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ta ei ole kriminaalhooldusele määramiseks sobilik. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, seega ka sissetulekut, tal puudub põhiharidus ja eriala, mis raskendab töö leidmist. Kinnipeetava riskifaktorid on seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Alkoholi kuritarvitamise jätkamine vabaduses võib teda kallutada uute kuritegude sooritamisele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud 9 korda, karistused on kustunud. Rikkumiste suur arv näitab seda, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetav oma käitumist ja mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta ta oma käitumist kontrolli alla. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korda, ta pole sellest vastavaid järeldusi teinud. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Positiivne on asjaolu, et vanglas asus kinnipeetav õppima. Kriminaalhooldusametnik leidis, et kinnipeetaval on mõttekas jätkata reaalse karistuse kandmist kinnipidamiskohas ja seal on kinnipeetaval soovituslik läbida sotsiaalprogramm, mis on seotud sõltuvusprobleemide lahendamisega ning jätkata õpinguid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Tegemist on 7-toalise korteriga, mis on erastatud kinnipeetava ema nimele. Korteri eest võlgu 3000 krooni, mida kinnipeetava ema kustutab võimaluste piires. Kinnipeetava vanemad garanteerivad kinnipeetavale täieliku ülevalpidamise kuni tema tööle asumiseni. Kinnipeetava ema töötasu on 12 000 – 15 000 krooni kuus ja lastetoetus 300 krooni, kinnipeetava isa on töötu, tema sissetulek on töötuskindlustushüvitis 50% ulatuses töötasust. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval vabanemise korral puudub. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav G.T taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et võrreldes möödunud istungiga vabastamise küsimuses on ta asunud paranemise teele ja distsiplinaarkaristused tal seekord puuduvad. Küll puudub tal endiselt töökohta garanteeriv kiri, kuid seda on raske vangistuses saada. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungil vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. kinnipeetava vabastamist Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Käesoleval ajal kannab karistust raske kuriteo eest KarS §200 lg.2 p.4, 7, 8 ja §214 lg.2 p.4 järgi. Nimetatud karistusest on kinnipeetaval käesolevaks ajaks kantud 4 aastat 11 kuud ja kanda jääb veel 2 aastat 1 kuu. Väärteokorras on kinnipeetavat vabaduses karistatud kaheksal korral. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud 7 korda, viimased korrad jaanuarist märtsini 2009, karistused on kustunud. Kinnipeetava puhul ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga. Olles 2001 karistatud kriminaalkorras vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta, ei teinud kinnipeetav sellest vajalikke järeldusi ja jätkas kuritegude toimepanemist. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuriteod julmemaks. Kuigi maakohus peab positiivseks asjaolu, et alates märtsist 2009 puuduvad kinnipeetaval distsiplinaarkaristused vangistuses, ei anna üksnes see alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Arvestades toimepandud kuritegude raskust ja karistuse tähtaega on kinnipeetav seaduskuulekalt vangistuses käitunud veel väga lühikest aega. Kinnipeetava seletustest maakohtu istungil nähtub, et distsiplinaarkaristusest hoidub ta eelkõige ennetähtaegseks vabanemiseks, mõttemaailma muutust toimunud ei ole. Vabanemise korral on kinnipeetav avaldanud soovi asuda elama ema juurde. Tegemist on 7-toalise korteriga, kus lisaks kinnipeetava emale elavad ka kinnipeetava õed. Käesoleval ajal on kinnipeetava emal tekkinud korteri eest kommunaalvõlad. 3 Maakohtu istungil seletas kinnipeetava, et tegelikkuses on tal vabanemise korral plaanis koos abikaasaga asuda elama üürikorterisse. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral on KarS §75 lg.1 p.1 kohaselt oluliseks tingimuseks elamine kohtu määratud alalises elukohas, elukoha vahetamine toimub vaid kriminaalhooldusametniku loaga. Eeltoodu alusel ei ole võimalik asuda elama üürikorterisse, kuna tegemist ei ole alalise elukohaga. Samuti ei osanud kinnipeetav nimetada aadressi, kus koos abikaasaga elama asuks. Maakohus ei pea põhjendatuks ka seda, et peale vabanemist oleks esimeseks asjas kriminaalhooldusosakonnas elukoha vahetuse menetlemine. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset, töökogemuse-, harjumuse ja eriala puudumist ei ole tõenäoline, et tänapäevases majandussituatsioonis Ida-Virumaal leiab kinnipeetav oma minevikuga koheselt endale töö, mille töötasust peab ta üleval nii ennast kui abikaasat. Maakohus ei pea võimalikuks, et kinnipeetava ema, kellel on veel 2 last ja kommunaalvõlad, hakkaks üleval pidama ka kinnipeetavat. Kinnipeetava isa ei ela pere juures ja on töötu. Maakohus leiab, et materiaalsete raskuste tekkimisel kinnipeetav hakkab toime panema uusi kuritegusid. on seega suur oht, et Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kuriteod toime pannud alkoholijoobes, samuti on teda väärteokorras korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samast iseloomustusest nähtub ka, et alkoholijoobes võib kinnipeetav käituda agressiivselt. Kinnipeetav individuaalses täitmiskavas on kinnipeetavale märgitud tegevuseks muuhulgas osalemine sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mida siiani pole kinnipeetavast olenemata põhjustel võimaldatud. Maakohus leiab, et osalemine sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammis aitab kinnipeetaval hilisemalt vabaduses toime tulla sõltuvusainete ja nende tarbimise ning tagajärgedega. Sotsiaalprogrammi läbimine vangistuses on aga efektiivsem ja kindlam kui vabaduses kriminaalhoolduse käigus. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et G.T vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud ja on ennatlik. vangistusest Kinnipeetava taotlusel osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kelle taotluse kohaselt on õigusabi tasu suuruseks 1807,20 krooni. Maakohus leiab, et nimetatud summast kuulub kinnipeetavalt väljamõistmisele tasu õigusabi eest 250 krooni, millele lisandub käibemaks 50 krooni. Antud kohtuasja arutamine toimus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajas, mis asub Kohtla-Järve linnas. Samas linnas on registreeritud 1 advokaadibüroo, lisaks sellele asub 12 km kaugusel Jõhvis veel mitu advokaadibürood. Puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, miks peab sellisel juhul riigi õigusabi andma kaitsja, kes tuleb hoopis teisest linnast (käesoleval juhul Narvast). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud aja- ja sõidukulude väljamõistmine kinnipeetavalt, kuna riigil on olemas kõik 4 võimalused kindlustada kinnipeetav vajadusel kaitsjaga, kes tuleb kohalikust advokaadibüroost. Seetõttu jätab maakohus vandeadvokaadi vanemabi poolt esitatud taotluses märgitud aja- ja sõidukulud kokku summas 1507,20 krooni Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 15.09.10 №oremreferent Liivi Õun 5