Väärteoasi 4-13-775 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse kuulutamise aeg 15.mai 2013.a kell 16.00, Võru kohtumaja ja koht Väärteoasja number kohtumenetluses 4-13-775 (väär

) § 57 lg 1 nõudeid mis on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

2. Kohtuvälise menetleja 04.02.2013 otsusega karistati N.L

§ 57

lg 1 rikkumise eest

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut so 420 eurot ja

§ 223lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Otsuses märgitud väärteo kirjelduse kohaselt 19.11.2012 kella 15.05 ajal toimus liiklusõnnetus Võrumaal, Urvaste vallas, Võru Kuigatsi-Tõrva tee 21,9 km-l, kus s/a xxxxxxxxx.märgiga xxxxxxx, mida juhtis kaine ja juhtimisõigusega N.L , sõitis kõrvateelt ette peateel liikunud s/s –le xxxxxxxxx, reg. märgiga xxxxxxx, mida juhtis S. L. . Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada S.Lõo. 2.1 05.02.2013 esitas N.L kohtuvälisele menetlejale avalduse, milles palus oma majanduslikust olukorrast lähtudes võimaldada rahatrahvi tasumist 4 kuu jooksul so ühes kuus 105 eurot (väärteotoimik lk 13). Kohtuvälise menetleja 07.02.2013 määrusega lükati N.L-ile määratud rahatrahvi täitmisele pööramine edasi alates 20.02.2013 kuni 20.08.2013. 3. Menetlusalune isik N.L esitas 12.02.2013 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse. Kaebuses vaidlustab N.L kohtuvälise menetleja otsuse

§ 223lg 2 järgi lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise osas.

Kaebuse esitaja leiab, et selline karistusviis on oma olemuselt juriidiliselt ebakorrektne ja ebaloogiline. Kohtuväline menetleja on valinud põhikaristuseks kergema karistuse so rahatrahv. Kui kohtuväline menetleja oleks leidnud, et rikkumine on raske või korduv oleks tulnud kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist või aresti. Neid võimalusi kohtuväline menetleja ära ei kasutanud. Seadusandja on näinud ette võimaluse

§ 223

lg 2 ettenähtud lisakaristuse rakendamise juhul, kui rikkumine on nii raske või aasta jooksul mitu korda toime pandud, et kohtuväline menetleja on sunnitud taotlema süüdlasele aresti kohaldamist.

§ 223

lg 2 sätestatud viide, et lisakaristust võib kohaldada ka kohtuväline menetleja on oma olemuselt ebaloogiline ja karistusõiguslikult põhjendamatu. 3.1 Kaebuse esitajat pole eelnevalt karistatud samalaadse rikkumise eest, eelmise rikkumisega ei kaasnenud isikule tervisekahjustuse tekitamist. Tookord tekitatud varalise kahju hüvitas kaebuse esitaja ise ja vabatahtlikult. Olukorras, kus teede korrashoid jätab soovida ning kliimatingimused on väga kiiresti muutuvad, on analoogilised õnnetused paratamatud. Vastutus on ette nähtud mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Ettevaatamatus välistab tahtluse olemasolu tagajärje suhtes. Seega peab mõistetav karistus olema oluliselt kergem ,kui see, millega teda karistas kohtuväline menetleja. 3.2 Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine seab kaebuse esitaja pere raskesse materiaalsesse olukorda. Töö sisuks on ehitusmaterjalide vedu, isikute ja iseenese transport erinevatele tööobjektidele, teeb mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine võimatuks kaebuse esitaja töökoha säilimise. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on kolm alaealist last, kas praeguse elukaaslase ja kolmanda lapse kasuks on välja mõistetud elatis. Töökoha puudumine seab kaebuse esitaja lapsed ja elukaaslase väga raskesse materiaalsesse olukorda. 3

§ 223

lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja teha selles osas uus otsus, millega jätta lisakaristus kohaldamata. 4. Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses, et kaebus ei ole põhjendatud ja karistus tuleb jätta muutmata. Liiklusõnnetuses sai kergeid vigastusi üks ja raskeid vigastusi üks isik, seega on antud juhul põhjendatud lisaks rahalisele karistusele ka lisakaristuse kohaldamine

§ 223lg 2 järgi.

Lisakaristust on kohaldatud minimaalses määras – üheks kuuks. Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
2. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna 04.02.2013 otsuses märgitud väärteo kirjeldus ei vasta väärteoprotokollis AB 1334743 kajastatud rikkumise kirjeldusele. Väärteoprotokolli kohaselt on rikkumine toime pandud Võru maakonnas, Urvaste vallas, Vaabina –Ruhingu mnt 1 km, liikumisega Võru –Tõrva mnt suunas, kuid otsuses on märgitud toimepanemise kohaks Võru maakond, Urvaste vald, VõruKuigatsi-Tõrva 21,9 km. Erinevuseid seisnevad ka faktiliste asjaolude kirjeldamisel, väärteoprotokolli kohaselt ei andnud N.L teed sõidukile, mis lähenes mööda peateed ja sõitis talle otsa, otsuse kirjelduse kohaselt sõitis N.L kõrvalteelt ette peateel liikunud sõidukile. Samuti on väärteoprotokolli kirjelduses märgitud, et N.L põhjustas tervisekahjustuse ja varalise kahjuga liiklusõnnetuse, kuid otsuses ei ole märgitud, et põhjustatud on ka varaline kahju. 6.1 Eeltoodust asjaolust tulenevalt leiab kohus, et Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna 04.02.2013 otsus tuleb tühistada, kuna väärteoprotokollis ja otsuses märgitud rikkumise kirjeldus ei ole kokkulangevad. Kohus möönab, et antud juhul võis selline viga otsuses tekkida tehnilistel põhjustel ja olla seotud politsei andmebaasi sisestatud toimunud asjaolude erinevusega. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuväline menetleja peab tegema kõik endast sõltuva kirjeldatud vigade vältimiseks. Nii väärteoprotokollis, kui ka otsuses on märgitud, et oma tegevusega rikkus N.L

§ 57

lg 1 sätteid ja väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

Kuigi V™S § 123 lg 2 tulenevalt on kohtu kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, saab kohus uues otsuses esinenud ebatäpsuse kõrvaldada. 7. Kohus juhindub V™S § 132 p –st 2, millest lähtuvalt võib kohus kaebuse lahendamisel tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus lähtub uue otsuse tegemisel väärteoprotokollis esitatud rikkumise kirjeldusest. 4

§ 57

lg 1 sätestab, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. 8.1 Tunnistaja S. L. ütluste kohaselt sõitis 19.11.2012, umbes kella 15.00 ajal Võru suunas abikaasale kuuluva autoga xxxxxxxxx, auto kiirus oli 70-80 km/h. Sõitis peateel. Autos oli sõbranna T. K. . Õnnetus juhtus Võru-Viljandi mnt Vaabina teeristis. Ristmik oli tühi, mingil hetkel sõbranna karjatas, et tuleb ja siis nägi silmanurgast mingit halli kogu Urvaste poolt tulemas. Ilm oli hea, nähtavus hea, tee kuiv. Järgmine moment oli tema poolt juhitud auto küljel ja oli tohutult valus. Ootas 8-ndat kuud last, mõtles lapse peale. Sõbranna tegi turvavöö lahti ja kutsus abi. Lõigati autost välja. Hall kogu tuli sõitnud (tunnistaja) auto juhi istmest natuke taha poole, juhipoolse külje, auto tagumise ukse vastu. Õnnetuse momenti rohkem ei mäleta. Soovib kohtule esitada väljavõtte haigusloost ja õla kohta tõendi, mis näitab millises tervislikus seisundis on, mu vasak käsi on osaliselt töövõimetu. Vigastustest tuvastatud lihasrebend ja sellest õnnetusest on pea - ja seljavalud. 8.2 Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt sõitis autoga MB 19.11.2012 aastal Urvaste poolt Antsla poole, autos oli üksi, auto taga oli järelhaagis. Tuli Urvaste poolt, sõitis rahulikult, auto kiirus võis olla 30-40 km/h. Enne ristmikku stoppi ei teinud, vaatas paremale ja vasakule ja ei näinud autot. Ristmikul ehmatas, auto oli jäänud oma auto piida varju, pidurdada jõudis vist ainult 10 cm. Sõitis otsa Passatile, milles oli 2 naisterahvast, see auto viskas pirueti ja külg ees läks eurokraavi ja jäi külje peale. Eelnevalt on karistatud 14.03.2012 ja see karistus täidetud. Leiab, et hooletult veendus ristmikul ohutuses, paremalt tulnud auto jäi piida taha varju enda hooletuse pärast, tundus hea nähtavus seal. Peale seda õnnetust on hoolikam. Juhtimisõiguse äravõtmisest sõltub töö jätkamine. Lapsi kasvatab koos abikaasaga üks laps on kodune ja 3 aastane käib lasteaias ning teda toob ja viib. Abikaasal on ka juhtimisõigus. Keeruline on abikaasal väiksem riidesse panna, et suuremat lasteaeda viia. Abikaasa ei saa olla autojuhiks minule töö juures. Peab maksma ka elatist, see on kohtumääruses kokku lepitud. Kui kaotab juhtimisõiguse, siis ei tule rahadega välja, ka puhkuse ajal ei tuleks rahadega välja. 8.3 Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja lisatud skeemist nähtuvalt on 19.11.2012 kella 15.00 toimunud liiklusõnnetuses osalenud N.L sõidukiga xxxxxxxxx Treiler, registreerimismärk xxxxxxx koos haagisega ja S. L. juhitud sõiduk xxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxxx, omanik R. L. . Kirjeldatud kahjude kohaselt on MB muljutud esimene põrkeraud, parempoolne esitiib ja vasakpoolne esitiib, mootorikate, esimesed tuled purunenud. xxxxxxxxx kahjude kirjelduses on märgitud, et liiklusõnnetuse tagajärjel on kere deformeerunud. Liiklusõnnetuse kirjelduse kohaselt sõitis MB kõrvalteelt otsa peateel otse liikunud VW-nile. Märke kohaselt on sõidutee korras. 8.4 Tunnistaja S. L. , menetlusaluse isiku N.L ütlustest ja sündmuskoha vaatlusprotokollist järeldab kohus, et 19.11.2012 kella 15.00 ajal Võru maakonnas, Urvaste vallas asuval Vaabina ristmikul sõitis N.L poolt juhitud MB 200D, registreerimismärgiga xxxxxxx kõrvateelt otsa peateel liikunud S. L. poolt juhitud sõidukile xxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxxx. 5

§ 57lg 1 kohaselt oli N.L kui kõrvalteel sõitev juht kohustatud teed andma S.

L. poolt peateel juhitud sõidukile. Selle nõude jättis N.L täitmata ja pani toime

§ 57lg 1 sätestatud liiklusnõude rikkumise.

9.

§ 223

lg 1 sätestab muuhulgas vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt tekitas N.L tervisekahjustuse S. L. ja varalise kahju R. L. . 9.1 Kohus tuvastab esmalt, kas S. L. on tekitatud tervisekahju. Kohtupraktika kohaselt peab väärteoprotokollis rikkumise kirjeldus sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta. Riigikohtu lahendist tuleneb, et üksnes väärteoprotokolli rikkumise kirjelduses sisalduvat viidet isikutele varalise kahju tekitamise kohta ei saa lugeda piisavaks teabeks kahju kohta ning lisaks kahju saanud isikule tuleb protokollis näidata ära ka, milles kahju seisnes (välja tuleb tuua autodel tekkinud kahjustused). Samas on leitud, et sellise kahju näitamise kohustuse rikkumise puhul ei ole siiski tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega V™S § 150 lg 2 tähenduses (Riigikohtu lahend 3-1-1-117-04 p 7). Kohus leiab, et nii nagu varalise kahju saanud isiku nimetamisest, ei piisa tervisekahju kirjeldamiseks üksnes kahju saanud isiku nimest. Väärteoprotokolli kirjeldusest ei nähtu, millised vigastusi S. L. toimunud liiklusõnnetuse tõttu sai. Samas nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisast, et S. L. sai vigastada. Teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nähtuvalt on 19.11.2012 kell 15.00 ajal toimunud liiklusõnnetuses kannatanu S. L. vigastused järgmised: vasaku õlavarreluu ülemise otsa mõra, parema põlve nahahaav, vasaku küünarliigese põrutus, vigastuste raskusaste on raske (väärteotoimik lk 8). Kohtuistungil esitas S. L. kohtule väljavõtte haigusloost, milles on samuti kirjeldatud S. L. vigastusi (tl 21). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N.L poolt põhjustatud liiklusõnnetuses sai raskeid tervisekahjustusi S. L. . Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et N.L põhjustatud liiklusõnnetus tekitas tervisekahjustusi kahele isikule, S. L. ja autos viibinud Tiina Kallionile. Väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud Tiina Kallionile tervisekahjustuse tekitamist ja selle tuvastamisega väljuks kohus väärteoprotokollis märgitud rikkumise kirjeldusest. 9.2. Järgnevalt tuvastab kohus varalise kahju tekkimise. Kohus leiab, et väärteoprotokollis olev kirjeldus, mille kohaselt on varaline kahju põhjustatud R. L. , kes sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on S. L. poolt juhitud sõiduki xxxxxxxxx omanik, ei ole küll piisav teave põhjustatud kahju kohta, kuid selle kohustuse täitmata jätmine ei ole menetlusõiguse oluline rikkumine (vt. otsuse p 9.1). Samas on sündmuskoha vaatlusprotokollis kahjude kirjeldusena märgitud, et liiklusõnnetuse tagajärjel on S. L. poolt juhitud ja R. L. kuuluva sõiduauto xxxxxxxxx kere deformeerunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tuvastatud on varalise kahju tekkimine. 6

§ 223lg 1 sätestatud väärteo toime hooletusest.

Isik paneb süüteo teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et heita isikule ette hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust ehk jätnud mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks ta oli kohustatud. Kohus selgitab, et liiklusnõuete täitmise kohustust peavad järgima kõik liiklejad. Kõik liiklejad peavad olema liigeldes hoolikad ja tähelepanelikud, sh peab juht hindama pidevalt liiklusolustikku ja jälgima, et ta ei ohustaks oma sõidustiiliga ennast, teisi liiklejaid, samuti teiste liiklejate tervist ja vara. Menetlusalune isik selgitas, et ilmselt ei näinud ta peateel sõitnud sõiduautot seetõttu, et see auto võis jääda tema auto piida varju. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt on juhiload temal olnud juba 10 aastat ja on liikluses osalenud kogu aeg. Sellise kogemusega juhi puhul on paratamatu, et juht muutub hooletuks, samas tuleks just sellise suure staažiga juhi puhul eeldada ettenägelikkust ka olukorras, kus peateel liikuv sõiduk võib jääda oma auto piida varju. Hoolsuskohustust täites oleks tulnud kõrvateelt peateele sõitval juhil hetkeks peatuda, et veenduda ristmiku ületamise ohutuses. Seega tuleb järeldada, et ta ei suutnud vajalikku hoolsuskohustust järgida, mistõttu põhjustas tervise – ja varakahjustusega liiklusõnnetuse. Kui N.L oleks ristmikul liiklusolusid põhjalikumalt jälginud ja hinnanud adekvaatselt liiklussituatsiooni, siis ei oleks liiklusõnnetust ilmselt juhtunud. N.L jättis täitmata

§ 57lg 1 sätestatud nõude so anda teed mööda peateed liikunud sõidukile.

11. Vastuseks menetlusaluse isiku kaebusele märgib kohus järgmist. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud seisukohaga

§ 223

sätestatud karistusviisi ebakorrektsuse ja ebaloogilisuse osas.

§ 223

sätestab alternatiivsed karistuse liigid ja seadusandja tahe ei ole olnud siduda juhtimisõiguse äravõtmine ainult juhul, kui karistuseks on mõistetud arest. Samuti on seadusandja soovinud, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist on õigus kohaldada nii kohtuvälisel menetlejal kui kohtul. Kaebuse viited teede olukorrale ei ole antud olukorras asjakohased, sest kaebuses ei ole esitatud mingeid konkreetseid seosed teede korrasoleku ja toimunud liiklusõnnetuse vahel. Menetlusalune isik on ka ise tõdenud, et liiklusõnnetus juhtus seoses tema hoolimatusest. Vastuseks menetlusaluse isiku poolt rikkumiste toimepanemisele märgib kohus, et teda on 14.03.2012 kohtuvälise menetleja otsusega karistatud muuhulgas ka

§ 223

lg 1 järgi 03.02.2012 toimunud rikkumise eest, käesolevas väärteoasjas kirjeldatud rikkumise samuti

§ 223

lg 1 järgi on toime pandud 19.11.2012, seega ühe aasta jooksul kaks samalaadset rikkumist. 12. Eeltoodu alusel leiab kohus, et 19.11.2012 kella 15.00 ajal juhtis N.L mootorsõidukit xxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxx, sõitis reguleerimata ristmikul kõrvateelt otsa peateel liikunud sõiduautole xxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxxx, eiras

§ 57

lg 1 sätestatud liiklusnõudeid so ei andnud teed peateel liikunud teisele sõidukile ja põhjustas raskeid kehavigastusi S. L. (vasaku õlavarreluu ülemise otsa mõra, parema põlve nahahaav, vasaku küünarliigese põrutus) ning varalise kahju sõiduki xxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxxx omanikule R. L. (sõiduk deformeerunud). N.L rikkus

§ 57

lg 1 sätteid ja tema tegu tuleb kvalifitseerida

§ 223lg 1 järgi. Kuna vaatlusprotokollist nähtuvalt kuulus S. L. poolt juhitud sõiduk xxxxxxxxx R. L. , tuleb lugeda tõendatuks, et varaline kahju tekkis R. L. . 7

§ 223

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ja näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. 16. Kuna kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse, ei tohi kohus uue otsusega raskendada menetlusaluse isiku olukorda. Kohtuväline menetleja määras karistuseks

§ 223lg 1 alusel rahatrahvi 105 trahviühikut so 420 eurot.

Määrusega on rahatrahvi täitmine edasi lükatud alates 20.02.2013 kuni 20.08.2013. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et määratud rahatrahvist on tasumata on üks osamakse so 105 eurot. Karistuse liigi määramisel arvestab kohus menetlusalust isikut. N.L on varasemalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, eelmine rikkumine on kvalifitseeritud

223 järgi ja kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on täidetud. Väärtegu on toime pandud asulavälises liikluses, kus toimuvat liiklust võib pidada tihedaks. Liiklusõnnetuse tagajärjel on saanud kahjustada nii isiku tervis kui ka teise isiku sõiduk, mis liiklusõnnetuse tagajärjel deformeerus. Karistuse liigi valikul arvestab kohus ka asjaoluga, et isiku ülalpidamisel on kolm alaealist last, kellest ühele maksab elatist. Samas tuleb arvestada, et N.L on toime pannud 1 aasta jooksul kaks samalaadset rikkumist

§ 223järgi.

Kohus arvestab kergendava asjaoluna kahetsust. Kohus leiab, et N.L-ile tuleb põhikaristuse liigina kohaldada rahatrahvi ja rahatrahvi määraks 105 trahviühikut so 420 eurot. Kohus on leidnud, et N.L on toime pannud

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ja seega on

§ 223lg 2 järgi lubatud lisakaristuse kohaldamine.

Menetlusalune isik on esile toonud, et lisakaristuse kohaldamisel võib ta kaotada töökoha, pere satub raskesse materiaalsesse olukorda. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla mootorsõiduki juhtimise äravõtmist välistavaks asjaoluks (vt. Riigikohtu lahend 3-1-1-26-10 p.7). Kohus tõdeb, et kuigi juhtimisõiguse äravõtmine võib halvendada menetlusaluse isiku materiaalset olukorda ja perekonna toimetulekut, on avaliku huvi ja liiklusohutuse tagamiseks vajalik

§ 223lg 2 järgi lisakaristuse kohaldamine. 8