KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2013 Rapla Kohtuistungi aeg 30.aprill 2013.a. Väärteoasja number 4-12-6652 Väärteoasi B.G kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinik Raido Galjaevi 02.detsembri 2012.aasta kiirmenetluse otsusele B.G süüdistuses liiklusseaduse §§ 227 lg 2 ja 239 lg 2 järgi Kaebuse esitaja B.G , isikukood xxx, elukoht XXXXX maakond xxxxxx vald xxxxxxx küla Kaitsja Agne Koks Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuur Rapla politseijaoskond asukoht Savi 2, 79514 Rapla, laane@politsei.ee, esindaja Raido Galjaev Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 1; 133; 135 lg 5; 155 ja § 156 RESOLUTSIOON Muuta Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik Raido Galjaevi 02.detsembri 2012. a. kiirmenetluse otsust B.G süüdistuses Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi ja vähendada rahatrahvi kolmekümne
(30)trahviühikuni, millele vastab ükssada kakskümmend
(120)eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi nelja
(4)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud pangakontodele ja viitenumbriga. Esimese osamakse mittetasumise korral võib kohtuväline menetleja pöörata otsuse sundtäitmisele. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsust tervikuna ei koostata. Kassatsiooniteate esitamise korral koostatakse kohtuotsus tervikuna
- päeval pärast kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral jõustub kohtuotsus 08.mail 2013.a. Asjaolud ja kaebuse sisu Kaevatava otsuse kohaselt juhtis B.G 02.detsembril 2012.a kella 09:40 paiku Rapla maakonnas Kehtna alevikus Tallinn-Rapla-Türi maantee
- kilomeetril asulasisesel teel bussi Volvo Carrus B12 Regal registreerimismärgiga xxx xxx kiirusega 78+/-3 km/h ja ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h vähemalt 25 km/h võrra. Samuti ei olnud B.G kinnitatud turvavööga. Kohtuväline menetleja on karistanud B.G KarS § 63 lg. 1 kohaselt raskemat karistust ette nägeva liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, millele vastab 200 eurot. B.G taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. B.G leiab, et politseinikud ei oleks saanud tegelda peale tema veel kahe rikkujaga ja samal ajal jälgida liiklust. Tunnistaja Tiina Trofimova ütluste kohaselt oli politseioperatsiooni eesmärk tabada purjus juhte ja mitte kiiruse ületajaid. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et B.G poolt juhitud buss osutus tagaotsitavaks. B.G leiab, et kiiruse ületamine ei saanud toimuda tee
- kilomeetri posti juures, kuna ta lähenes politseinikele
- kilomeetri posti poolt. Antud teelõik koosneb kolmest suurima lubatud kiirusega alast- 50 km/h, 70 km/h ja 90 km/h. Kiirust on mõõdetut seadmega STALKER MDR nr S.N AS 008385, mis ei fikseeri mootorsõiduki registreerimisnumbrit ega mõõtmise kellaaega. Tõendamata on, kas mõõtmise ajal võis mõõtealasse jääda teisi sõidukeid ja kas B.G poolt juhitud buss jõudis kiiruse mõõtmise ajaks sellele teelõigule, kus on suurimaks kiiruseks lubatud 50 km/h. Kohtuväline menetleja ei selgitanud B.G-le põhjalikult te ma poolt toime pandud rikkumist ja sellepärast ei olnud tal võimalik esitada ka hiljem Rapla politseijaoskonnas vastuväiteid. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei loe kaebust põhjendatuks ja palub jätta otsus muutmata. B.G on tunnistanud, et asulasse sisenedes lülitas ta välja püsikiirusehoidja, mis oli seatud kiirusele 85-86 km/h, kuid tegi seda esmalt lohakalt ja pidi väljalülitamist kordama. Nii ületanud buss asulasse sisenemisel lubatud piirkiirust. Turvavöö olnud sõidu ajal kinnitamata seepärast, et kinnituspesa oli rikutud. Politseipatrull seisis Tallinn-Rapla-Türi maantee
- kilomeetril sõidutee kõrval asuvas parklas.
- kilomeetri tähis asus politseiautost 100 meetrit Türi poole. Asula algust tähistav liiklusmärk oli kiiruse mõõtmise kohast 500 meetri kaugusel. Kiiruse mõõtmine toimus bussi liikumise järgi sõidutee parempoolsest servast, mistõttu ei olnud võimalik kiirust mõõta enne, kui buss oli läbinud kurvi ja möödunud puude kogumikust. Kuigi oli politseioperatsioon joobes juhtide tabamiseks, pöörati tähelepanu ka teistele liiklusrikkumistele. Seade Stalker MDR nr S.N AS008385 ei pea näitama mõõtmise aega ega toimunut salvestama. Lubatust 25 km/h suurema 3 kiirusega liikuv sõiduk on väga ohtlik. Sündmuskohal antud ütlustes B.G tunnistas oma rikkumisi ja kahetses. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks arvatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on B.G käitumises tõendatud ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Asjas ei ole vaidlust B.G poolt juhitud bussi kiiruse osas, milleks oli kiirusemõõte seadme kasutamise protokolli kohaselt 78 km/h. Samuti ei ole vaidlust kiiruse mõõtmisel kasutatud seadme nõuetelevastavuse üle. Põhjendatud ei ole B.G etteheited kohtuvälisele menetlejale rikkumise sisu selgitamata jätmise kohta, sest B.G on nõustunud kohapeal kiirmenetlusega ja tunnistanud kiiruse ületamist. Asjas ei ole vaidlust sündmuse toimumise kellaja üle ega ole tekkinud küsimust, et mõõdetud on mõne teise sõiduki kiirus. Seepärast ei ole etteheited kohtuvälisele menetlejale kontrollitava sõiduki registrimärgi ja mõõtmise kellaja fikseerimise võimaluse puudumise kohta asjakohased. B.G väited, et buss pidi olema kiiruse mõõtmise momendil veel väljaspool asulat ei ole tõendatud. Tunnistajana üle kuulatud Tiina Trofimova ütlustest nähtub, et ta kontrollis mõõteseadmega B.G poolt juhitud bussi kiirust, mis oli juba silmnähtavalt suurem kui 50 km/h. Vahetult enne bussi märkamist tegeles tunnistaja teise Türi poolt saabunud sõidukiga, millega oli kõik korras ja auto sõitis ära. Politseiauto seisis Raplast Türi suunas liikudes teest paremal pool nn. tallide parklas. Kiiruse mõõtmise momendil võis buss olla tunnistajast umbes 100 m kaugusel ja pidi olema läbinud kurvi ning möödunud teeäärsetest põõsastest, sest läbi takistuste ei ole võimalik kiirust mõõta. B.G poolt juhitud buss peatus, bussi uks avanes ja tunnistaja astus bussi, kus B.G tunnistas rikkumist. Kiiruse mõõtmise ajal seisis tunnistaja tee keskel. Teine politseiametnik tegeles samal ajal teise peatatud auto kontrollimisega. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes, et tunnistaja suutis vaatamata varem Türi poolt tulnud sõiduki peatamisele märgata Türi poolt lähenenud bussi ilmset lubatust suuremat kiirust ja keskenduda koheselt seadmega bussi kiiruse mõõtmisele. Tunnistaja kinnitab, et asula algust tähistav liiklusmärk pidi olema mõõtmise kohast 700-800 m kaugusel ja B.G ei öelnud kohapeal, et buss võis jääda asula piirist kaugemale Türi suunas. Kohtul puudub alus tunnistaja ütlustes kahelda. Kaebus väide politseioperatsiooni teiste eesmärkide kohta ei ole asjakohane. Asjas lähevad lahku B.G ja politseiametnike väited kiiruse mõõtmise koha (politseiauto asukoha) osas. B.G kinnitab, et politseiauto oli tee
- kilomeetri tähise juures s.o. tunnistaja ja kohtuvälise menetleja poolt väidetud kohast ligikaudu 100 meetrit edasiTüri suunas ja seega suurimat kiirust 50 km/h kehtestavale liiklusmärgile lähemal, kust pidi buss olema näha juba enne asula algust tähistavat liiklusmärki. B.G poolt esitatud kaardiserveri väljatrüki kohaselt toimus kiiruse mõõtmine lauge kurviga teelõigul, millele jäävad asula algust tähistav märk ja kiirusepiirangut 70 km/h tähistav märk. (t.l. 29-31) Kohus leiab, et liiklusmärkide asukohad ei ole B.G poolt märgitud kaardile ilmselt täpselt ja on eksitavad. Kohus leiab, et vastuolu kiiruse mõõtmise koha osas ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest kohtule esitatud fotolt (t.l. 34), millel on B.G poolt väidetud koht, nähtub, et ka sellest kohast ei ole tee Türi suunas sirge, vaid teeb pöörde vasakule. Sama kinnitavad ka fotod 1 ja 2 (t.l. 44) ja B.G poolt esitatud foto (t.l. 33) Fotodel 5 ja 6 (t.l. 46) on kohtuväline menetleja märkinud koha, kus seisis politseiauto ja toimus kiiruse mõõtmine. Märgitud kohast Türi poolt jääb B.G poolt väidetud koht. Fotode põhjal saab järeldada, et olenemata kummast kohast mõõtmine toimus, ei saanud Türi poolt lähenenud buss olla kiiruse fikseerimise hetkel veel alas, kus oli lubatud kiiruseks kas 70 km/h või 90 km/h s.o. asula algust tähistavast liiklusmärgist Türi 4 pool. Fotod kinnitavad tunnistaja ütlusi kiirusemõõteseadme kasutamise võimaluste kohta antud teelõigul. Kaebuse kohaselt on kiiruse mõõtmise kohast asula algust tähistava liiklusmärgini 419 meetrit, asula algust tähistavast märgist kuni suurimat kiirus 70 km/h lubava liiklusmärgini 344 meetrit ja sellest edasi kuni järgmise kilomeetritähiseni veel 244 meetrit, kus on lubatud kiirus 90 km/h. Kohus leiab, et need vahemaad ei oma asja lahendamisel tähtsust. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid B.G käitumises ei ole. Kohtuväline menetleja on määranud karistuse sanktsiooni pooles ulatuses. Kohus leiab, et B.G ületas asulasse sissesõidul lubatud suurimat kiirust ettevaatamatusest. Kohapeal antud ütlustes on B.G avaldanud kahetsust. Seepärast kohus leiab, et karistus võib jääda sanktsiooni poolest ulatusest alla poole. Indrek Saar Kohtunik