1-13-3531/9

(13230104659)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi F.L-i süüdistuses KarS § lühimenetluses Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav F.L 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi eluk XXXX, ik XXX, ilma kodakondsuseta, keskeriharidusega, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 30.07.1996 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi; 2) 31.03.1999 Narva Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1 järgi; 3) 08.12.1999 Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 järgi; 4) 18.03.2003 Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi; 5) 01.06.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi; 6) 14.12.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 25 lg 2 järgi; 7) 13.11.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi; 8) 27.02.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9, 200 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 6 aastat, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 4 aastat vangistust, vabanes pärast karistuse ärakandmist 25.01.2013, karistus kustumata, Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi F.L (kuus) kuud vangistust. KarS 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 6 Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2013.a., so 1 (üks) päev, ärakandmisele kuulub vangistus 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Kohaldada F.L-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 15.04.2013.a.. tõkendina Välja mõista F.L-ilt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 108 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mi kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tem kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevas päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD F.L on kohtu alla antud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on toime pannud 18.03.2013 ja 06.04.2013 väheväärtusliku vallasasja vargusi, 11.04.2013 kella 10.13 ajal Tallinnas Mustamäe tee 41 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses Marja Säästumarket alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes ühe 500g paki kohvi Jacobs Krönung maksumusega 3,69 eurot, peitis selle endale jope varrukasse ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles isik, kes on toime pannud 18.03.2013, 06.04.2013 ja 11.04.2013 väheväärtusliku vallasasja vargusi, 15.04.2013 kella 19.57 ajal Tallinnas Kopli 35B asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes 9 paari meeste sokke kogumaksumusega 25,11 eurot ning 10 paari meeste sokke kogumaksumusega 25,90 eurot, kaupa kogumaksumusega 51,01 eurot, peitis need endale põue, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega F.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav F.L tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 11.04.2013.a. Marja Säästumarketis otsustas ta varastada paki kohvi, mille peitis jope varrukasse ning möödus kassast kohvi eest maksmata. Ta peeti kinni ning kaup tagastati. 15.04.2013.a. kella 20.00 paiku Kopli 35b Maxima kaupluses võttis 19 paari meeste sokke ning möödus kassast kauba eest maksmata. Turvatöötaja pidas ta kinni ning varastatud kaup võeti ära. Varastas sokke müümiseks. Kahetseb oma tegu. (I kd, tl 12-13, II kd, 9-11 ). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõt täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - tunnistaja L. S ütlustega selle kohta, et 11.04.2013.a.oli ta tööl Mustamäe tee 41 Säästumarketis. Kella 10.13 paiku möödus kassast meesterahvas, kes ei tasunud kohvi Jacobs eest. Ta peatas meesterahva ning kaup tagastati kauplusele (I kd, tl 3); tunnistaja A. R ütlustega selle kohta, et 15.04.2013.a. kella 19.57 paiku Kopli 35b kaupluses Maxima võttis F.L müügisaalis 19 paari sokke, peitis need põue ja möödus kassast kauba eest tasumata. Ta pidas F.L-i kinni ning sokid väärtusega 51,01 eurot tagastati kauplusele (II kd, tl 4-4a); avaldustega (I kd, tl 2, II kd, tl 2 ); kinnipeetute üleandmise leht, millest nähtub, et 15.04.2013 peeti aadressil Kopli 35B, Tallinn asuvas Maxima kaupluses kinni F.L , kes kell 19.57 läbis kaubaga meeste sokid kassaliini ning jättis kauba eest maksmata 51,01 eurot (II kud, tl 3); 18.03.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,13,001967, millest nähtub, et F.L Telliskivi tänava Säästumarketis möödus kassast, jättes 4 tüki juustu eest tasumata 15,40 eurot (I kd, tl 29); 06.04.2013.a. väärteoprotokollist nr AB1301193 nähtuvalt möödus F.L P. Pinna tn 21 Grossi kaupluses kassast, jättes tahtlikult tasuma kauba eest kogusummas 16,80 eurot (I kd, tl 30). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et I. Sminov isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järg väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. F.L vabanes eelmise karistuse kandmiselt 25.01.2013.a. ning uue varavastase süüteo pani ta toime juba vähem kui 2 kuu möödumisel karistuse kandmisel vabanemisest. Käesoleva menetluse raames inkrimineeritavad teod on toime pandud vah päeva. Seega vähem kui kuu aja jooksul (18.03.- 15.04.2013.a.) on F.L toime pannud vähemalt 3 varavastast süütegu. F.L-i näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt kriminaalkorras varavastaste kuritegude eest 7 korda karistatud, väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi samuti süstemaatiliselt karistatud ning kes viimase karistuse kandmiselt vabanemisel asus uuest toime panema varavastaseid süütegusid. Kohus leiab, et F.L-i näol on tegemist isikuga, kes sooritab varavastaseid süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt ning kellele varastamine on kujunenud elustiiliks. Seega F.L pani toime süstemaatilise varguse katsed ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorr kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.L on kriminaalkorras korduvalt karistatud varav astaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see oleks vastuolu kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (n Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine Arvestades F.L-i isikut, on välitatud tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogset kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrva obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhu esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. F.L on kriminaalkorras korduvalt karistatud, väärteokorras samuti korduvalt karistatud, sh KarS § 218 lg 1 ja NPALS § 15-1 järgi. Viimase karistuse kandmiselt vabanes F.L 25.01.2013.a. ning lühikese aja möödumisel pani toime uued varavastased kuriteod. Kohus leiab, et sotsiaaltööga ei ole võimalik mõjutada F.L-i kuritegude toimepanemisest loobuma. F on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi pikaajalise reaalse vangistuse kohaldamine ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud F.L-i loobuma süütegude toimepanemisest, siis leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Arvestades asjaolu, et kuriteod jäid katsestaadiumi ning varastatu väärtus ei ole suur võib teda karistata sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega. Kohus peab põhjendatuks kohtuotsuse täitmise tagamiseks F.L vahistada. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu summas 108 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 240 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, kuid mida KrMS § 256-5 kohaselt kohus kiirmenetluses kohtuotsust tehes vähendab, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Süüdimõistetu on kohustatud tasum menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu kohtuotsuse jõustumisest alates. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik