) §-de 120 ja 121 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Õnne-Neare Vaarmann Süüdistatav L.I elukoht: XXX isikukood: XXX kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik haridus: keskharidus töökoht või õppeasutus: ei õpi ega tööta varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) Harju Maakohtu 17.05.2011 otsusega
§-de 120, 121 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, millest kohesele ärakandmisele jäi 3 kuud, ülejäänud vangistuse osas kohaldati 18 kuu pikkust katseaega. Harju Maakohtu 23.08.2012 määrusega pikendati katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 16.11.2013. 2) Harju Maakohtu 03.04.2012 otsusega
järgi 6 kuu pikkuse vangistusega,
Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.09.2012 maakohtu otsuse muutmata ning Riigikohus jättis kassatsiooni menetlusse võtmata 16.01.2013 määrusega. L.I on asunud vanglasse karistust kandma alates 05.02.2013. tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 08.06.2012 kahtlustatavana kinni peetud 06.06-08.06.2012 Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Tunnistada L.I süüdi
Tunnistada L.I süüdi
järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra ja karistada L.I vangistusega 4 kuud.
lg 2 alusel suurendada käesolevalt mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.04.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata L.I kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 1 aasta ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates 05.02.
06.11.2012 episood L.I süüdistatakse selles, et tema 06.11.2012 kell 20.30 paiku Tallinnas, XXX asuvas korteris ähvardas suuliselt tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega VBt, kasutades väljendeid, mis on üheselt käsitletavad tapmisähvardustena, mh „Ma tapan ta ära! Kuni ta lita hauas ei lama. Vot siis rahunen maha“, seejuures aktiivselt žestikuleerides. VBoli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna L.I oli alkoholijoobe tunnustega ning tema käitumine oli agressiivne, samuti oli L.I varem samas korteris teiste isikute kallal vägivalda tarvitanud. Sellise tegevusega pani L.I toime tapmisega ähvardamise, mis on kvalifitseeritav
3 II Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et L.I tuleb
järgi õigeks mõista, sest: - teo subjektiivne külg ei ole täidetud – L.I poolt löömine võis olla tingitud OG provokatsioonist ning puudus tahtlus tekitada kannatanule füüsilist valu; OG puhul on tegemist inimesega, kellega on kerge konflikti sattuda ning kellel ongi kombeks kohtusse pöörduda, talle on kohalikus volikogus korduvalt umbusaldust avaldatud läbi aastate; Kaitsja leiab, et L.I tuleb
järgi õigeks mõista, sest: - kannatanu jäädvustas L.I käitumist ja sellest ei nähtu, et ta oleks olnud hirmunud ning püüdnud ruumist lahkuda, mistõttu ei saanud ta karta ähvarduse täideviimist, vaid pidi pidama seda purjus inimese tavaliseks jutuks; - L.I tahtlus hirmu põhjustamiseks puudus; - asjas on kogutud tõendeid ebaseaduslikult ning rikutud L.I põhiõigusi – L.I ei teadnud, et tema käitumist lindistatakse ning lindistus algas hetkest, kui algas kannatanu huvi lindistamiseks, mistõttu ei saa tõendit kasutada. L.I kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud, tema kohtueelselt antud ütluste avaldamist ei taotlenud ei kaitsja ega prokurör. III Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus leiab, et esinevad lühimenetluse kohaldamise alused KrMS § 233 järgi. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et L.I vastutab
ja
MS §-le 60 lõikele 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 19.11.2012 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 39-40) on märgitud, et L.I-ga tülitseb Anna Bogdanova. Kohus leiab, et nimetatud tõendit võib kasutada, kuna ilmselgelt on tegemist kirjaveaga ning kohtupooltel selles osas vaidlust ei olnud. Tegelikult osales tülis VB. 06.06.2012 episood Vastavalt
§-le 121 karistatakse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. L.I poolt 06.06.2012 kell 20.15 paiku Tallinnas, XXX korteris 64 OGrusikaga pähe löömine, mille tulemusel tekkis OG peapõrutus ning parema kõrva piirkonnas põrutus, on tõendatud: kannatanu OG ülekuulamise protokolliga (I kd, tl 2-3), millest nähtub, et 06.06.2012 umbes kell 20.15 paiku helistas OG politseisse, kuna teadis, et joobes L.I rikkus kriminaalhoolduse nõudeid; helistamise ajal, VBjuuresolekul, lõi L.I OG järsku seljatagant paremalt poolt rusikaga pähe, mille peale kannatanu valu tundis ning traumapunkti pöördus; 4 erakorralise meditsiini osakonna 06.06.2012 patsiendikaardiga (I kd, tl 4), millest nähtub, et kannatanul oli paremal pool peas kõrva kohal mõõdukas turse ning tegemist oli peapõrutusega ja parema kõrva piirkonnas põrutusega; tunnistaja VBütlustega (I kd, tl 5-7), mille kohaselt 06.06.2012 nägi ta XXX korteris, kuidas joobes L.I lõi seljatagant rusikaga vastu pead parema kõrva tagusesse piirkonda OG, kes teavitas parasjagu telefoni teel politseid L.I poolt kriminaalhooldusnõuete rikkumisest; 06.06.2012 joobeseisundi tuvastamise protokolliga (I kd, 21), millest nähtub, et nimetatud päeval kell 21.55 paiku on püütud kasutada indikaatorvahendit joobeseisundi kontrollimiseks, kuid L.I ei suutnud puhuda ning tal esines taju- ja koordinatsioonihäireid, ründavat käitumist ning ärritumist; asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd, tl 29-31), mille vaadeldavaks objektiks on Põhja Prefektuuri juhtimiskeskusest pärit kõnesalvestis CD-R plaadil, millest nähtub, et 06.06.2012 kell 20.25 on OG helistanud numbrile 110 ning annab teada, et temal ei lase viibida korteris, mis on ka tema ühisomandis, joobes L.I , kes on kriminaalasjas katseajal ja kellel on keelatud alkoholi tarvitada; kuulda on müra ja karjumist ning kannatanu ütleb, et L.I just praegu lõi teda. Kohtul ei ole mingit alust kahelda kannatanu ja tunnistajate ütlustes, kuna need haakuvad teiste tõenditega, sealhulgas meditsiiniliste dokumentidega (vigastused on fikseeritud) ja on seetõttu usaldusväärsed.
Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele.
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Voluntatiivse elemendi aspektist lähtudes võib isik oma teo tagajärgi soovida, kuid võib olla ka ükskõiksel seisukohal – tagajärje saabumisega leppides. L.I seljatagant OG pähe lüües teadis, et ta lööb OG ning pidi möönma, et OGvõib haiget saada või saada tervisekahjustusi. Seega pani ta teo toime otsese tahtlusega ning teo tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Nimetamist väärib ka asjaolu, et Harju Maakohtu 17.05.2011 otsusega mõisteti L.I süüdi
ja § 121 järgi oma tütre suhtes vägivalla tarvitamise ning tapmisega ähvardamise eest. See iseloomustab L.I kui isikut, kes ei tarvita vägivalda mitte ainult võõraste inimeste suhtes, vaid on olnud vägivaldne ka oma pereliikmete suhtes. Harju kriminaalhooldusosakonna vastusega päringule kriminaalasjas nr 12230107560 (I kd, tl 52), millest nähtub L.I suureks riskifaktoriks on agressiivse käitumise ilmnemine alkoholijoobes; Tulenevalt eeltoodust on alust kahelda L.I ütlustes. Tõendeid kogumis hinnates võib teha järelduse, et L.I muutub alkoholi tarvitanuna agressiivseks ning ei pruugi sündmust seejuures ka ise täpselt mäletada. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu L.I vastutab
5 06.11.2012 episood
järgi karistatakse tapmise, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. L.I poolt 06.11.2012 kell 20.30 paiku Tallinnas, XXX asuvas korteris VB suuline ähvardamine tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, kusjuures VB oli alust karta ähvarduse täideviimist üheselt mõistetavate väljendite, alkoholijoobe tunnuste, agressiivse käitumise ning varasemalt teiste isikute kallal vägivalla tarvitamise põhjal, on tõendatud: kannatanu VB ütlustega (II kd, tl 11-15), mille kohaselt kui ta 06.11.2012 koju läks aadressile XXX , Tallinn, suundus ta tualetti, kuid see oli täis urineeritud, mille peale palus Z Ž oma mehe L.I järelt ära koristada; varsti ilmus alkoholijoobes L.I, kes hakkas karjuma, solvama ja ropendama ebatsensuurselt, samaaegselt žestikuleerides, öeldes muuhulgas: „Ma tapan ta ära! Kuni ta lita hauas ei lama. Vot siis rahunen maha.“; sõimu lindistas VB telefoniga, mille lindistas ümber plaadile; kannatanu tundis reaalset ohtu oma tervisele, sest L.I joobes olles agressiivsus kannatanu suhtes kasvab ning tema käitumine on ettearvamatu; kuna kannatanu oli hirmul, helistas OG ja kutsus välja politseipatrulli; tunnistaja OG ütlustega (II kd, 19-22), mille kohaselt 06.11.2012 kell 20.40 paiku helistas temale VB, kes palus abi, kuna köögis karjus ja ähvardas L.I aadressil XXX , Tallinn; korterisse jõudes nägi ta L.I, kes oli köögis konfliktis oma naisega, mille peale OG palus mehel oma tuppa minna; selle peale L.I muutus agressiivseks ja sõimas ning solvas OG, mille peale viimane politsei kutsus ning VB tuppa ootama jäi; toas rääkis VB, kuidas L.I teda tappa ähvardas; asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd, tl 37-38), mille vaadeldavaks objektiks on CD-plaat, milles on VB poolt salvestatud konflikt, mis toimus 06.11.2012 VB ja L.I vahel aadressil XXX , Tallinn asuvas korteris ning millest nähtub, et L.I on agressiivne, ka tema naine Z Ž üritab teda maha rahustada, ning L.I lubab korduvalt, et tapab VB ära, sealhulgas väljendades: „Ma tapan ta ära! Kuni ta lita hauas ei lama. Vot siis rahunen maha.“; 06.11.2012 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (II kd, tl 46), millest nähtub, et L.I on tuvastatud alkoholijoove ning tema käitumine on rahutu ja ärritunud; 06.11.2012 joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokolliga (II kd, tl 44-45), millest nähtub, et L.I on 06.11.2012 aadressilt XXX kainenema viidud lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks, kuna on agressiivne ja võib korterinaabritele kallale minna; Harju kriminaalhooldusosakonna vastusega päringule kriminaalasjas nr 12230107560 (I kd, tl 52), millest nähtub L.I suureks riskifaktoriks on agressiivse käitumise ilmnemine alkoholijoobes; Harju Maakohtu 17. mai 2011 otsusega (I kd, tl 39-46), millest nähtub, et L.I on ka varasemalt
§-s 121 kvalifitseeritava teo toime pannud; 6 Harju Maakohtu 3. aprilli otsusega (II kd, tl 60-63), millest nähtub, et L.I on ka varasemalt
Seega arvestades tema varasemat käitumist, ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütlustes. Nagu eelpool, juba nimetatud, ongi alust arvata, et olles alkoholijoobes, muutub L.I agressiivseks, tungib teistele kallale ja ähvardab. Kaitsja leiab, et asjas on kogutud tõendeid ebaseaduslikult ning rikutud L.I põhiõigusi – L.I ei teadnud, et tema käitumist lindistatakse ning lindistus algas hetkest, kui algas kannatanu huvi lindistamiseks, mistõttu ei saa tõendit kasutada. Kohus leiab, et antud asjas on tõendeid kogutud seaduslikult. Kriminaalasjale on lisatud CDplaat, millele on kopeeritud kannatanu mobiiltelefoniga tehtud salvestis kõnealusest vestlusest. Salvestise sisu on kohtueelses menetluses ka protokollitud ning protokoll on kohtuistungil avaldatud. Kohus leiab, et L.I poolt VB ähvardamine ja sealhulgas agressiivne käitumine on tõendatud kõikide muude asjas kogutud tõenditega ning salvestis tugevdab veelkord kohtu veendumust. Kohtul pole põhjust kahelda L.I agressiivsuses, sest seda tõendavad tunnistaja OG ütlused, politsei poolt koostatud protokollid ja kõige olulisemana kannatanu ütlused agressiivsuse ja ähvarduste kohta, samuti andmed L.I kohta, mis iseloomustavad teda kui isikut, kes alkoholijoobes muutub agressiivseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-5-09 leidnud, et olukorras kus isik salvestab vestlust, millest ta ka ise osa võtab, on tegemist eraelulise vestluse salvestusega, mida tuleb tõendi seisukohalt käsitleda teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Teabesalvestises kajastuv vestlus tuleb talletada protokollis ning kohtulikult uurida. 27.02.2013 kohtuistungil on kõne all olev protokoll (II kd, tl 39-40) ka avaldatud ja uuritud. Riigikohus on nimetatud lahendis märkinud, et eraviisilise vestluse lindistus on lubatav tõend. Põhiseaduse §-s 43 sätestatud põhiõigust edastatavate sõnumite saladusele kaitseb
. Nimelt võib karistusseadustiku selles paragrahvis sätestatud süüteo subjektiks olla vaid isik, kes ei olnud sõnumi adressaat või adressant. See tähendab, et seadusandja ei ole seni soovinud kehtestada isiku vastutust talle enesele suunatud sõnumite mis tahes viisil talletamise ja avalikustamise eest.
Subjektiivsest küljest eeldab
teokoosseis muuhulgas, et süüdistatav teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Eelnevalt on tõendatud, et L.I oli agressiivne ja alkoholijoobes, kui ähvardas VBt tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega. L.I varasemast käitumisest nähtub, et teda on karistatud kehalise väärkohtlemise eest Harju Maakohtu 17.05.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-15726. Seega on ta agressiivsena võimeline teisele inimesele kallale minema. Kannatanu ütluste kohaselt käitub L.I ettearvamatult ja võib oma ähvardused täide viia, joobes olles agressiivsus VB suhtes kasvab. Kohus leiab, et L.I pidi 7 võimalikuks pidama, et VB võis ähvardusi tõsiselt võtta, sest L.I oli agressiivne ning lubas üheselt mõistetavana kannatanu ära tappa. Kuna nad on tuttavad ja elavad ühiskorteris, pidi L.I ka vähemalt aimama, et VB on teadlik, arvestades varasemat käitumist, L.I poolt tulenevast kallaletungi ohust, mille tõttu võis ähvardusi reaalsena võtta. Seega on L.I teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega
Kas süüdistatav kavatses ka oma ähvardused realiseerida, sellel ei ole kuriteo kvalifitseerimisel
Kaitsja leiab, et kuna kannatanu jäädvustas plaadile L.I käitumist ja sellest ei nähtu, et ta oleks olnud hirmunud ning püüdnud ruumist lahkuda, mistõttu ei saanud ta karta ähvarduse täideviimist, vaid pidi pidama seda purjus inimese tavaliseks jutuks. Kohus on seisukohal, et inimesed reageerivad hirmule erinevalt. Asjaolu, et VB rääkis L.I-le vastu ning salvestas samal ajal vestlust, ei välista tema hirmu antud olukorras. Inimene võib vabalt hirmu tekitavas olukorras ennast nö tugevamana näidata. Kohus leiab, et kannatanu lindistas vestluse enda õiguste kaitseks sisuliselt kestva ohu olukorras. VB on andnud ütlusi selle kohta, et tundis elu pärast hirmu ning kohus leiab, et selles pole põhjust kahelda – ka objektiivse kõrvaltvaatleja jaoks tundub hirmutav olukord, kus isik, kes on varem teisele kallale tulnud, olles alkoholijoobes ja agressiivne, lubab ära tappa. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab L.I
Karistuse mõistmine
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
:
järgi teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Harju Maakohtu 17. mai 2011 otsusega mõisteti L.I-le
ja § 121 järgi tingimisi vangistus katseajaga 18 kuud, mida pikendati 6 kuu võrra, s.o kuni 16.11.2013. 06.06.2012 pani ta toime käesoleva kuriteo. Teda on karistatud
Sellisest käitumisest nähtub, et olenemata kohtuotsustest on L.I jätkanud vägivallatsemist. Seega leiab kohus, et tulenevalt L.I sellisest käitumisest tuleb teda mõjutada karmima karistuse liigiga, s.o vangistusega. Löömisest tekkis OGpeapõrutus ning paremas kõrvapiirkonnas põrutus. Karistust kergendavad asjaolud
järgi ja raskendavad asjaolud
Arvestades eripreventsiooni ning asjaolu, et pikem vangistus võib mõjuda Vladimir 8 L.I-le pigem desotsialiseerivalt, leiab kohus, et L.I tuleb karistada
järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.
:
järgi tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Harju Maakohtu 17. mai 2011 otsusega mõisteti L.I-le
ja § 121 järgi tingimisi vangistus katseajaga 18 kuud, mida pikendati 6 kuu võrra, s.o kuni 16.11.2013. 06.11.2012 pani ta toime käesoleva kuriteo. Teda on karistatud
Sellisest L.I käitumisest nähtuvalt tuleb teda karistada karmima karistuse liigiga – reaalse vangistusega. L.I ja VBvaheline tüli oli olmetüli, mida võib ühiskorteris elavatel elanikel ikka ette tulla, kuid kohus nõustub prokuröriga, et seda oleks tulnud lahendada lugupidavama käitumisega. L.I pani teo toime alkoholijoobes ning asjaoludest nähtub, et ta muutub joobes kergesti agressiivseks. Olnuks L.I olnud sündmuse ajal kaine, siis ei oleks tüli ilmselt kuritegelikke mõõtmeid ka võtnud. Karistust kergendavad asjaolud
järgi ja raskendavad asjaolud
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.I tuleb karistada
MS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.I-lt riigituludesse menetluskuludena II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 480 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 96 eurot ja kohtumenetluses 326,40 eurot. Kuna L.I viibib vangistuses ega tööta, on ilmne, et tähtaegselt menetluskulude tasumine käib üle jõu, seetõttu leiab kohus, et L.I võib KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid - CD plaat 06.06.2012 episoodi kohta, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; - CD plaat 06.11.2012 episoodi kohta (kõnesalvestised numbril 110), mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; - CD plaat 06.11.2012 episoodi kohta (helisalvestis), mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Anne Rebane Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.