← Eesti

1-11-13036/15

Obsah (9)§ 238§ 339§ 7§ 189§ 45§ 175§ 185§ 337§ 338

1-11-13036 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-13036 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, lii

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Artur Golovkovile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust; 5) Kars § 65 lg 1 kohaselt suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsusega mõistetud 4 (nelja) kuu 13 (kolmeteistkümne) päeva võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõista 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust; 6) Karistusest lugeda kantuks Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsusega mõistetud 4 kuud 13 päeva vangistust, mis oli asendatud 266 tunni üldkasuliku tööga ja kandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse alguseks lugeda vanglasse saabumise aeg. 7) M-L P kasuks välja mõistetud 1050,71 eurot jätta T.L kanda. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Artur Golovkovi määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 153,60 eurot (ükssada viiskümmend kolm eurot ja kuuskümmend senti) jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Pärnu Maakohtu
  6. aprilli
  7. a otsusega lühimenetluses tunnistati A. Golovkov süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi 2 aasta vangistusega ja KarS § 121 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati raskemat karistust 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu

  1. septembri
  2. a kohtuotsusega mõistetud 4 kuu 13 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi mõista 2 aastat 13 päeva vangistust. Seoses 266 tunni üldkasuliku töö sooritamisega loeti vangistusest kantuks 4 kuud 13 päeva ja vangistuse kandmata osaks loeti 1 aasta 8 kuud. Karistuse kandmise alguseks määrati vanglasse saabumise aeg. Apelleeritud kohtuotsusega on süüdi tunnistatud veel T.L, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. A. Golovkovilt ja T.L-lt mõisteti välja solidaarselt M-L P kasuks 1050,71 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks.
  3. A. Golovkov tunnistati KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna isikute grupis pani ajavahemikul
  4. aprillist kuni
  5. juunini 2011.a taas toime 7 vargust, peamiselt kaupluse müügisaalidest. 2

(6)Muuhulgas mõisteti A. Golovkov süüdi selles, et ta
  1. juuni
  2. a öösel kella 23.00 kuni 2.00 vahel koos T.L-ga varastas Järva maakonnas Paide tehisjärve ääres asunud telgi riidest seina augu lõikamise teel M.-L. P sülearvuti 600 euro väärtuses.
  3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava A. Golovkovi kaitsja, kes taotleb süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi A. Golovkovi õigeksmõistmist ja ülejäänud süüdistuse osas rahalise karistuse mõistmist. Samuti tühistada kohtuotsus A. Golovkovilt ja T.L-lt solidaarselt M.-L. P kasuks välja mõistetud 1050,71 euro osas ja jätta see T.L kanda. Kui kohus siiski leiab, et A. Golovkovi tuleb karistada vangistusega, siis taotleb kaitsja asendada see üldkasuliku tööga. Kaitsja taotles asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kaitsja leiab, et A. Golovkovi süü sülearvuti varguses ei ole tõendamist leidnud ja ta tuleb selles kuriteoepisoodis õigeks mõista. Kohtuistungil kaassüüdistatav T.L tunnistas puhtsüdamlikult, et ta võttis sülearvuti telgist omal algatusel ja A. Golovkov vargusest osa ei võtnud. Ta kinnitas, et A. Golovkov läks telki magama. Enne seda olid samasse telki läinud magama juba sülearvuti omaniku sõbranna koos oma poisiga. Sülearvuti, millest enne koos muusikat kuulati, oli selleks ajaks telgis. T.L tunnistas, et ta läks telki, lõikas telgist leitud taskunoaga telgi seina augu ja pani sealt kaudu sülearvuti koos kotiga välja põõsa alla. Sel ajal kõik magasid telgis. Taskunoa leidis ta kottide alt kompides. Eemalt keegi ütles, et ärge telki ära lõhkuge. Telgis olnutest keegi ei reageerinud. Hommikul läks ta koos A. Golovkoviga ära. Seni oli sülearvuti endises kohas põõsa all. Ta viis sülearvuti oma elukohta ja andis selle hiljem ühele sõbrale. Kohtueelsel uurimisel tahtis ta selle varguse enda pealt ära saada, et A. Golovkov süüdi jääks. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et T.L poolt kohtuistungil antud ütlusi ei saa lugeda tõesteks, kuna süüdistatav muutis oma ütlusi A. Golovkovi kasuks ilmselgelt A. Golovkovi poolt mõjutatuna. Kohus ei ole oma seisukohta küllaldaselt põhistanud. Kohtu väide, et A. Golovkov ja T.L olid koos kannatanu seltskonnaga järve ääres ja võtsid osa grillipeost, ei anna veel õiguslikku alust A. Golovkovi süüdimõistmiseks sülearvuti varguses. Puuduvad igasugused tõendid, mis annaksid alust kinnitada, et varguse pani T.L toime koos A. Golovkoviga. A. Golovkov on eeluurimise algusest peale tunnistanud vabatahtlikult üles kõik tema poolt toimepandud kuriteod, kuid sülearvuti vargust on ta kogu aeg eitanud. Kaitsja küsimusele, miks ta sülearvuti varguses end süüdi ei tunnista, kui see ei suurenda oluliselt mõistetavat karistust, vastas A. Golovkov, et ta ei saa end süüdi tunnistada teos, mida toime pannud ei ole. Kaitsja on seisukohal, et kui kohus asub seisukohale, et T.L andis kohtus teistsuguseid ütlusi A. Golovkovi mõjutusel, siis kohus peab seda seisukohta põhistama kogutud tõenditega. Antud asjas puuduvad igasugused tõendid, millest võiks järeldada, et A. Golovkov oleks mõjutanud kaassüüdistatavat T.L-d andma kohtus ebaõigeid ütlusi ja võtma sülearvuti vargus täies ulatuses enda peale. Kohus on asunud süüdistaja rolli ja täitma süüdistuses tõendamata jäänud asjaolusid siseveendumusega. Tunnistajate ütlused, et T.L ja A. Golovkov viibisid koos tunnistajate seltsis ja A. Golovkov avaldas oma pahameelt kui teda süüdistati sülearvuti varguses, ei anna veel õiguslikku alust järeldada, et ta osales sülearvuti varguses. Kuna puuduvad igasugused tõendid, mis annavad õigusliku aluse A. Golovkovi süüdimõistmiseks sülearvuti varguses, siis in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt tuleb need kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ja A. Golovkov sülearvuti varguse süüdistuses 3
(6)õigeks mõista. Seoses A. Golovkovi õigeksmõistmisega sülearvuti varguses langeb ära ka süüdistus KarS § 199 lg 1 p 7 järgi ning sülearvuti vargusega seotud tsiviilhagi summas 1050.71 eurot tuleb jätta tervikuna T.L kanda. Lisaks eelnevale leiab kaitsja, et A. Golovkovile mõistetud karistus on liialt range ja ei vasta toimepandud tegude raskusele. A. Golovkov on talle varem mõistetud asenduskaristuse, so üldkasuliku töö täielikult täitnud. Ta on valmis kannatanutele hüvitama tekitatud kahju. Kaitsja leiab, et A. Golovkovi karistamine rahalise karistusega annab tunduvalt paremaid tulemusi kui vangistus. Kui aga kohus leiab, et vangistus on möödapääsmatu, siis taotleb kaitsja vähendada A. Golovkovile mõistetud vangistuse kestvust ja asendada see üldkasuliku tööga.
  1. Apellatsioonivastuses taotleb prokurör jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokurör leiab, et kohtuotsuses ei jää kahtlusi, mida tuleks tunnistada A. Golovkovi kasuks. Prokurör nõustub kohtu seisukohaga, et süüdistatavate käimine igal pool koos, nende käitumine pärast sülearvuti kadumise selgumist ja noa leidmine nende kotist annab aluse asuda seisukohale, et sülearvuti varastati ühiselt. Ei saa nõustuda, et igasugused tõendid puuduvad, sest tõendiks on kannatanu ja tunnistaja ütlused, milles ei ole alust kahelda. Seltskonnas olid võõrad just T.L ja A. Golovkov. Nii kannatanu kui tunnistaja välistavad selle võimaluse, et keegi kolmas peale nende isikute oleks saanud telgist sülearvutit varastada. Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga, et A. Golovkovile mõistetud karistus on liiga range. Arvestades tema varasemaid korduvaid karistusi samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest on ainuvõimalikuks karistuseks vangistus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide ja kaitsja apellatsiooni ning prokuröri vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et kaitsja väited väärivad osaliselt tähelepanu. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt kohtule tehtud etteheited A. Golovkovi süüditunnistamises M.-L. P sülearvuti varguses on põhjendatud. Kohtuasja materjalidest nähtub, et A. Golovkovi süüdistus põhines selles kuriteoepisoodis eelkõige kaassüüdistatava T.L kohtueelses menetluses antud ütlustel selle kohta, et nad leppisid A. Golovkoviga sülearvuti varguses eelnevalt kokku, kuid sülearvuti toimetas telgist välja A. Golovkov. Sülearvuti viisid nad koos sündmuskohalt ära. Kohtuistungil muutis T.L oma ütlusi ja kinnitas, et pani varguse toime üksinda. Ta selgitas, et tahtis kohtueelsel uurimisel süü A. Golovkovi kaela veeretada, kuid kohtuistungil räägib tõtt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel saab teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb see tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta erineval ajaperioodil erinevaid ütlusi andis, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangu kohaselt tuleb selline rikkumine tunnistada 4
(6)kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

§ 339

lg 2 mõttes, kui sellega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-3-07, p 6,
  3. novembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-62-07, p-d 12.1-12.3,
  5. novembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-87-11, p 7 ja
  7. märtsi
  8. a otsus asjas nr 31-1-13-12 p 13). Apelleeritud kohtuotsuses ei ole maakohus kaassüüdistatava T.L kohtuistungil antud ütlusi tõeseks lugenud, sest kohtu arvates muutis ta oma ütlusi A. Golovkovi poolt mõjutatuna. Seega andis kohus kaassüüdistatava T.L ütlustele hinnangu, võtmata seisukohta tõendi lubatavuse suhtes. Riigikohtu eelpool viidatud praktikast tuleneb aga üheselt, et selline tõend tuleb tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kohtukolleegium tunnistab maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vea

§ 339

lg 2 alusel oluliseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks, sest sellega on kaasnenud selles kuriteoepisoodis A. Golovkovi suhtes põhjendamatu kohtuotsuse tegemine. Rikkumine ei too endaga kaasa kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uuesti arutamiseks maakohtule, sest rikkumist on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus. Kohtukolleegium jätab kaassüüdistatava T.L ütlused tõendina kõrvale. A. Golovkov ei ole end sülearvuti varguse episoodis kunagi süüdi tunnistanud. Kohus leidis, et A. Golovkovi süü sülearvuti varguses on tõendatud kannatanu M.-L. P ja tunnistaja P. Söödi ütlustega selle kohta, et süüdistatavad olid seltskonnas võõrad, käisid kogu aeg koos, nad ärritusid pärast arvuti kadumise selgumist, nende kotist leiti nuga ja nad süüdistasid teisi oma asjade varguses. Kohtuotsuse kohaselt annavad need asjaolud aluse asuda seisukohale, et M.-L. P sülearvuti varastasid mõlemad süüdistatavad koos. Kohtukolleegium nõustub kaitsja apellatsiooni väitega, et kohtu poolt loetletud asjaolud ei tõenda seda, et sülearvuti varguses osales A. Golovkov. Kannatanu M.-L. P ja P.S kirjeldavad küll süüdistatavate käitumist, kuid miski ei viita nende ütlustes sellele, et vargusest võttis osa A. Golovkov. Vastavalt

§ 7

lg-le 3 tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kohtukolleegium leiab, et kuivõrd maakohtus uuritud tõendite pinnalt pole kõrvaldatud kahtlust, et A. Golovkov sülearvuti vargusest osa ei võtnud, siis tuleb ta selles kuriteoepisoodis õigeks mõista. Seoses sellega tühistab kohtukolleegium ka kohtuotsuse osas, millega mõisteti A. Golovkovilt ja T.L-lt solidaarselt M.-L. P kasuks 1050,71 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ja jätab selle T.L kanda. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on A. Golovkovile karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, so arvestanud süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Süü suuruse hindamisel arvestas kohus seda, et kuritegude hulk oli lühikese ajaperioodi jooksul suur. Samuti arvestas kohus seda, et ühe vargusepisoodiga oli seotud ka vägivalla tarvitamine kannatanu T.T-i suhtes. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 5

(6)Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et varasemad karistused ei ole A. Golovkovi mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Teda on varem 6 korda samalaadsete kuritegude eest kriminaalkorras karistatud, seda nii reaalse kui tingimusliku vangistusega. Katseajal kriminaalhoolduse all viibides ei järginud ta aga kontrollnõudeid ja pani toime uusi kuritegusid, mistõttu kohtuotsused pöörati täitmisele. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et rahaline karistus ega kriminaalhooldus tema suhtes karistuse eesmärke ei täida ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamise, varguste toimepanemise ja ühistranspordis piletita sõitmise eest, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata. KarS § 69 kohaselt on lisaks üldkasuliku töö tegemise kohustusele süüdimõistetul kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-75 sätestatule. Kuna A. Golovkov on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid ja kohustusi täita ning paneb katseajal toime uusi kuritegusid, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks asendada talle mõistetud karistust üldkasuliku tööga. Kohtukolleegiumi seisukohta ei väära tõsiasi, et 26. septembri 2011. a otsusega mõistetud üldkasuliku töö on A. Golovkov ära teinud, kuna apelleeritud kohtuotsuses käsitletavad kuriteod pani ta toime enne seda kohtuotsust. 6. Kohtukolleegium rahuldas

§ 189

lg 4 alusel määratud kaitsjate tasu väljamaksmise taotlused apellatsioonimenetluses ja määras A. Golovkovi kaitsjale välja maksta 153,60 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni kaitsja.

§ 45

lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185

lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Kuna kohtukolleegium tühistab A. Golovkovi suhtes tehtud kohtuotsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, siis jääb määratud kaitsja tasu summas 153,60 eurot riigi kanda. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 338

p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 340 lg 2 p-st 2 kohtukolleegium tühistab Pärnu Maakohtu

  1. aprilli
  2. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Kaitsja apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt. Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.