4- § 25 lg 2 ja § 209 lg 2 p.1 järgi vangistusega 8 kuud 9 päeva (vabanes karistuse kandmiselt 25.07.2005.a.), VIKTOR .U,.a., kriminaalkorras karistatud viis korda, viimati 21.10.2005.a. Harju Maakohtu otsusega
Süüdistus RESOLUTIIVOSA A.M - -
T.T –
ja
4 - § 25 lg 2 V.U –
ja
M
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja A.Male mõistetavaks karistuseks lugeda 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada kinnipidamisest, s.o. 23.08.2005.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi mõista TIIT T
Süüdi mõista T.T
4 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja T.Tile mõistetavaks karistuseks lugeda 4 aastat 8 kuud vangistust Karistuse kandmise algust arvestada kinnipidamisest, s.o. 26.08.2005.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi mõista VIKTOR .U
Süüdi mõista V.U
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja Aleksandr .Uile mõistetavaks karistuseks lugeda 4 aastat 6 kuud vangistust
otsusega mõistetud karistusega (1 kuu 22 päeva vangistust), suurendades üksikkaristustest raskemat. Liitkaristuseks mõista 4 aastat 7 kuud 22 päeva vangistust. Harju Maakohtu 21.10.2005.a. otsuse järgi ärakantud karistus arvata liitkaristusest maha ja kandmata karistuseks lugeda 4 aastat 6 kuud vangistust.
– 1 kuu 22 päeva karistuse hulka ja ärakandmisele kuulub V.Uil 4 aastat 4 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada 31.10.2005.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista A.Malt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: *sundraha 2,5 palga alammäära – 7500.- krooni *ekspertiiside maksumus 12736.75 krooni Välja mõista T.Tilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: *sundraha 2,5 palga alammäära – 7500.- krooni *ekspertiiside maksumus 12736.75 krooni Välja mõista V.Uilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: *sundraha vahe 3465.- krooni. *ekspertiiside maksumus 13456.80 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta süüdistatavate kaitsmise eest kaitsjatele makstud tasud kokku 42055.20 krooni riigi kanda. 2 Asitõendid: DNA proovid (asuvad kriminaalasja juures) – hävitada. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatavad ja kaitsjad esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatavatel ja nende kaitsjatel 15 päeva jooksul alates süüdistatavatele kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast SÜÜDISTUS A.Ma, T.Tit ja V.Uit süüdistatakse selles, et nemad, olles alkoholijoobes, ajavahemikul 09.08.2005 - 12.08.2005.a. Tallinnas Akadeemia tee 42-7 asuvas Raissa Ivanova elukohas hakkasid korterisse hiljem tulnud neile tundmatu Gennadi Nikolajeviga tekkinud tüli käigus peksma Gennadi Nikolajevit tugevajõuliste rusika- ja jalalöökidega valimatult pähe ja keha elutähtsatesse osadesse, tekitades kannatanule elule ohtlikud tervisekahjustused – tömbi peaaju trauma aju kõvakelmealuse verevalumi ja peaajupõrutusega, mis oli eksperdiarvamuse kohaselt Gennadi Nikolajevi, kes suri sündmuskohal, surma põhjuseks. Gennadi Nikolajevi surnuks peksmisega, s.o. tapmisega panid A.M, T.T ja V.U toime
Lisaks sellele süüdistatakse T.Tit selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, uuesti pani toime alljärgnevad varguste katsed:
4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale tapmise süüdistatakse V.Uit selles, et tema, leidnud 2005.a. maikuus Tallinnas Balti jaamas pensionitunnistuse nr. 87884 Eerik Zamanovi nimele, võltsis dokumendi – kleepis pensionitunnistusele oma foto eesmärgiga saada õigust kasutada soodustatud tingimustel ühistranspordi teenuseid. Tegelikult võltsitud pensionitunnistust ta kasutada ei jõudnud, kuid kandis seda endaga kaasas kuni see temalt 31.08.2005.a. kinnipidamisel ära võeti. Sellise tegevusega pani V.U toime
MENETLUS KOHTUS Kohtus süüdistatavad tunnistasid end süüdi nendele esitatud süüdistuses ega taotlenud ülekuulamist. Kohus avaldas ja uuris kohtuistungil prokuröri poolt süüdistusaktis loetletud kirjalikke tõendeid. 3 KOHTU SEISUKOHT T.Ti süü kauplustest varguste toimepanemise katsetes on tõendatud tema enda ütlustega kohtus, mille kohaselt ta tunnistas talle süüks arvatud kuritegude toimepanemist, ja kohtueelses menetluses antud ütlustega. Varguste toimepanemise põhjuseks oli rahapuudus. Kaubad, mida ta soovis varastada, pani spordikotti ja jättis nende eest kassas maksmata (II kd. lk. 7-9, 18-19, 30-31, 41-42, 59-61). T.Ti süüd tõendavad ka kauplustes koostatud kinnipidamisaktid: *akti nr.251 kohaselt peeti 29.07.2005.a. kell 15.00 Lootsi HyperRimi kaupluses kinni T.T, kelle juurest leiti kauplusest varastatud viis martsipani „Tallinna vaade“ (II kd. lk. 15 pöördel); *akti nr. 1275 kohaselt peeti Paldiski mnt. 102 asuvas Prisma Peremarketis 30.07.2005.a. kell 17.45 kinni T.T, kelle juurest leiti kauplusest varastatud 13 Merci assortiišokolaadi (II kd. lk. 26); *akti nr. 2124 kohaselt peeti Endla 45 asuvas Prisma Peremarketis31.07.2005.a. kell 21.45 kinni T.T, kelle juurest leiti kauplusest varastatud neli lahustuvat kohvi Nescafe ja 12 Merci šokolaadi (II kd. lk. 2); *Comarketi AS-le kuuluvas kaupluses aadressil Tallinn Jaama 2 koostatud akti kohaselt peeti kinni isik, kelle nime aktis ei ole märgitud, kuid kelle spordikotist leiti kauplusest varastatud kaks pudelit Presidendi õlut (II kd. lk. 34). Aktide ja süüdistatava T.Ti ütlustega on tõendamist leidnud, et T.T pani kaupluste müügisaalides kauplusele kuuluvad kaubad spordikotti ja möödus kassadest kotis olevate kaupade eest mitte tasudes, millega alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost võõraste vallasasjade äravõtmist nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes toime
4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kaubad tagastati rikkumatutena kauplustele ja T.Ti tegevuse tagajärjel ei tekkinud materiaalset kahju. V.Ui süü pensionitunnistuse võltsimises on tõendatud: *V.Ui ütlustega kohtus enda süüditunnistamise kohta; *V.Ui kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt leidis ta 2005.a. mais Balti jaamas bussipeatuse juures pensionitunnistuse. Kuna tal ei olnu isikut tõendavat dokumenti, otsustas võtta selle dokumendi endale. Kleepis pensionitunnistusse oma pildi, et seda saaks kasutada kohalikel rongiliinidel 50% soodustusega piletite ostmiseks. Ta kandis pensionitunnistust küll kaasas, kuid kuni kinnipidamiseni seda kordagi ei kasutanud (I kd. lk. 214-216); *ekspertiisiaktis nr. DM-0391-05/7182 oleva eksperdiarvamusega, mille kohaselt pensionitunnistuses nr. 87884 Eerik Zamanovi nimele on foto vahetatud (I kd. lk. 47-48). Seega kinnitab eksperdiarvamus V.Ui ütlusi tema poolt pensionitunnistusele oma foto kleepimise kohta. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et V.U pani võõras pensionitunnistuses, s.o. dokumendis foto vahetamisega toime dokumendi võltsimise eesmärgiga omandada õigust sooduspileti ostmiseks. Selline tegevus on kvalifitseeritav kuriteona
lg 1 järgi.
Gennadi Nikolajevi surm on vastavalt surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 665 antud arvamuse kohaselt saabunud tömbi peaaju trauma, s.o. aju kõvakelmealuse verevalumi ning peaajupõrutuse tagajärjel, milline kuulub eluohtlike kehavigastuste liiki. Surma põhjustanud vigastused võisid olla tekitatud korduvatest löökidest pea ja näo piirkonda, võimalik, et rusikaga, jalaga, kängitsetud jala pöiaga (I kd. lk. 15-19).
järgi süüdistatavatele esitatud süüdistuses on tõenditeks süüdistatavate poolt kohtueelses menetluses antud ütlused: *Süüdistatav A.M tunnistas, et peale kannatanu poolt Raissa Ivanova sõimamist lõi prillidega meesterahvas diivanil istuvat kannatanut mitmel korral rusikaga näkku, misjärel kannatanu kukkus põrandale. Prillidega meesterahvas lõi kannatanut ka jalaga paar korda roiete piirkonda. Kolmas meesterahvas hakkas põrandal lamavat kannatanut jalgadega ja rusikatega peksma vastu 4 nägu ja keha, lõi kuni 10 korda. Seejärel lõi ta ise ka kannatanut viis korda rusikaga näkku ja paar korda jalaga kehasse. Siis lohistati kannatanu, kelle nägu oli katki pekstud kõrvaltuppa ja visati kõhuli põrandale (I kd. lk. 86-91, lk. 99-109, lk. 111-118); *Süüdistatav T.T on öelnud, et kuna kannatanu käitus nahaalselt ja ütles jämedusi, lõi ta teda jalaga näo ja õlgade piirkonda, mille peale ta kukkus selili põrandale. Lõi teda ka rusikaga näkku. Siis kannatanu tõusis ja jätkati joomist. Kannatanu hakkas Raissat solvama. Selle peale lõi Aleksandr teda rusikaga näkku ja kannatanu kukkus taas põrandale selili. Siis hakkasid Aleksandr ja Viktor teda jalgade ja rusikatega peksma vastu nägu, pead ja keha. Hoope oli palju. Ta sekkus kaklusse ja käskis kõigil maha rahuneda. Ka kannatanu istus ja jõi edasi. Kui kannatanu uuesti märatsema hakkas, hakkasid Aleksandr ja Viktor teda jälle peksma. Jälle rahuneti ja kolmandal korral, kui kannatanu jõhkrutsema hakkas, lõi ta ise teda paar korda jalaga kehasse ja paar korda rusikaga näkku. Ka Viktor ja Aleksandr hakkasid peksma rusikate ja jalgadega keha, näo ja pea piirkonda. Lõpuks tirisid nad kolmekesi läbipekstud kannatanu teise tuppa ja viskasid põrandale. Toas, kus teda peksti, oli palju verd (I kd. lk. 143-147, lk. 157 – 172); *Süüdistatav V.U on analoogselt teiste süüdistatavate ütlustega kinnitanud kannatanu-poolset Raissa Ivanova solvamist. Esimesena lõi kannatanut rusikaga näkku A.M, seejärel lõi ka tema ja T.T. Kannatanu kukkus põrandale ja jäi lamama. Peksti rusikatega, kuid võimalik, et ka jalgadega. Hästi ei mäleta, sest oli purjus. Löödi umbes 15 korda. Kannatanu nägu oli verine, ta korises. (I kd. lk. 186-188, lk. 195 – 204). Kannatanu peksmine kõigi kolme süüdistatava poolt pea ja näo piirkonda on tõendatud ka tunnistajana üle kuulatud Raissa Ivanova ütlustega ülekuulamise protokollis (I kd. lk. 59-63) ja ütluste ja olustiku seostamise protokollis ((I kd. lk. 67-74). Kuigi A.M on kohtueelses menetluses rääkinud prillidega meesterahvast, nimetamata tema nime, on ta temale esitatud fotode pealt ära tundnud T.Ti kui prillidega meesterahva, kes Akadeemia tee 42 majas esimesena hakkas kannatanut peksma (I kd. lk. 92-95). Kuna Gennadi Nikolajevi laip leiti Tallinnas Akadeemia tee 42 majas esimeselt korruselt tühjast toast ja sellessamas majas esimesel korrusel Raissa Ivanova korteris toimus süüdistatavate ja Raissa Ivanova ütluste kohaselt meesterahva peksmine, kelle nad peale peksmist tühja tuppa lohistasid ja sinna lamama jätsid, kuni ükskord avastasid, et ta on surnud, siis järelikult peksti süüdistatavate poolt Gennadi Nikolajevit. Süüdistatavate ja tunnistaja Ivanova ütlustega on tõendatud, et kannatanut löödi nii jalgadega kui rusikatega igale poole, sealhulgas ka pähe ja näkku. Surm saabus peksmisega põhjustatud peaajutrauma tagajärjel. Seega on põhjuslik seos A.Ma, T.Ti ja V. .Ui käitumise – peksmise – ja saabunud tagajärje – G.Nikolajevi surma vahel olemas. Tunnistamaks isikuid süüdi
järgi, tuleb lisaks kausaalseosele teo ja tagajärje vahel tuvastada, et teo toimepanijad tegutsesid saabunud tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega ehk teisiti öeldes, pidasid võimalikuks surma saabumist peksmise tagajärjel ja möönsid seda. Ükski süüdistatavatest ei ole tunnistanud, et oleks soovinud Gennadi Nikolajevi surma. Seega puuduvad tõendid, et tapmine on toime pandud kavatsetult või ka otsese tahtlusega. Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-1-1-1605 väitnud, et tahtluse tuvastamisel on abipakkuvaks kriteeriumiks objektiivne sündmustik ning et kaudset tahtlust tuleb objektiivsete tehiolude põhjal jaatada enamasti juhul, kui kannatanu vigastus asetseb südame- või mõnes muus elutähtsas piirkonnas, sest sellisel juhul on tavalise elukogemusega inimesel alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi. Pekstes kannatanut mitmel korral tugevajõuliste rusika- ja jalalöökidega valimatult keha elutähtsatesse osadesse, näeb süüdlane ette, et seeläbi võib saabuda ükskõik milline tagajärg, sealhulgas ka surm. Gennadi Nikolajevit peksid kolm meesterahvast. Kõik nad lõid valimatult erinevatesse keha piirkondadesse, sealhulgas ka näkku ja pähe, kus asuvad inimese elutähtsad organid. Peksid 5 mitte ainult rusikatega vaid ka jalgadega. Sündmuskohal tehtud fotodelt on näha, et laiba nägu on moondunud ja verine. Süüdistatavate A.Ma ja T.Ti ütluste kohaselt oli ka toas, kus nad Gennadi Nikolajevit peksid, põrandal palju verd. Eeltoodu tõendab, et löögid olid tugevajõulised. Just selliste tugevajõuliste ja hulgaliste löökidega tekitasid süüdistatavad kannatanule peaajutrauma, mille tagajärjel ta suri. Seega on A.M, T.T ja V..U pannud toime G.Nikolajevi tapmise kaudse tahtlusega. Kuritegu on kõikide süüdistatavate suhtes kvalifitseeritud õigesti
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavatel süüd välistavate asjaolude puudumist. Toime oli pandud raske, inimese eluvastane esimese astme kuritegu. Karistuse pikkuse mõistmisel arvestab kohus kõikidel süüdistatavatel karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavate asjaoludena puhtsüdamlikku kahetsust, aga ka kannatanu enda provotseerivat käitumist. Oli ju peksmise ajendiks temapoolne solvavate ja ebatsensuursete väljendite väljaütlemine seltskonnas viibinud ainsa naisterahva Raissa Ivanova aadressil. Eeltoodud asjaoludel on võimalik süüdistatavaid karistada miinimumilähedase vangistusega. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 3 , lg 2 Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.