Ärakiri 1-06-2964 KOHTUMÄÄRUS 08.03.2006 Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Heli Väinaste Rakvere kohtumajas läbi vaadanud kahtlustatava A A taotluse tema vahi alt vabastamiseks, t e g i k i n d l a k s: Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna politseiinspektor K K menetleb kriminaalasja, milles alustati menetlust
- novembril 2005 KarS § 118 p 1 tunnustel selles, et 25.11.2005 kella 01.00 paiku xxxxx linnas xxxxx asuvas ööklubis O2 peksti S V ja A M, mille tagajärjel tekitati S V raske tervisekahjustus. Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Ain Tali taotles eeluurimiskohtunikult luba vahistada kahtlustatav A A (isikukood xxxxx, elukoht xxxxxxx), et ta ei saaks kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda ja jätkuvalt toime panna kuritegusid. Kahtlustatavat A A on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning lisaks sellele mõisteti A A 24.04.2003 Soomes süüdi narkokuriteos, mille eest talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 10 kuud vabadusekaotust ja millest ta vabanes tingimisi katseajaga kuni 17.11.
- Lisaks sellele põhjendatakse vahistamistaotlust sellega, et A A kahtlustatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest on karistusena ette nähtud vangistus. Lääne-Viru Maakohtu vahistamismäärusega 30.11.2005 anti luba kahtlustatava A A vahistamiseks. Kahtlustatav A A on esitanud kohtule taotluse kontrollida tema vahistuse põhjendatust ning vahistamise aluse puudumisel taotleb ta enda vabastamist. Kahtlustatav A A on seisukohal, et käesolevaks ajaks on äralangenud tema vahistamise alus, kuivõrd uurija on kõik vajalikud uurimistoimingud kriminaalasjas nr 05259001908 läbi viinud. Lisaks sellele märgitakse esitatud taotluses, et tõkendi vahistatuse põhjendatuse kontrollimisel peab kohus kontrollima, kas esineb mõistlik kahtlus selles, et isik on kuriteod toime pannud. Kahtlustatava A A kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine piisavalt mõistlikku kahtlust, et A A pani toime talle inkrimineeritavad kuriteod. Isiku suhtes mõistliku kuriteo kahtluse puudumisel on äralangenud ükskõik millise tõkendi kohaldamise olulisim eeldus. Kaitsja on seisukohal, et isiku vahi all pidamist ei ole võimalik motiveerida ainult võimaliku kuriteo raskusega. Kuna kahtlustatava A A suhtes ei esine vahistamise aluseid – mõistlikku kahtlust, kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu või jätkuvat kuritegude toimepanekut, siis on kaitsja arvates põhjendatud kahtlustatava A A vabastamine. Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokurör Marge Voogma palub jätta kahtlustatava A A taotlus rahuldamata, sest vahistamise alus on endiselt olemas. Lisaks sellele märgib prokurör, et nüüd kahtlustatakse A A kahe kuriteo toimepanemises. Prokurör märgib, et tõkendit valides tuleb samuti lähtuda KrMS § 127 lg 1 sätetest. Kahtlustatava A A kaitsja v.-adv. K N palub rahuldada oma kaitsealuse taotlus, lisades täiendavalt, et viimasel ajal ei ole kahtlustatav A A Eesti Vabariigis kuritegusid toime pannud. KrMS § 137 lg 1 sätestab, et vahistatu või tema kaitsja võib vahistamisest 2 kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida vahistuse põhjendatust. Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga, leiab, et kahtlustatava A A taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, sest kahtlustatava A A vahistamismääruses äratoodud vahistamise alus – jätkuv kuritegude toimepanemine ei ole ära langenud. A A kahtlustatakse KarS § 118 p 1 ja 263 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning ta on kahtlustatavana nimetatud kuritegudes üle kuulatud. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et tõkendi vahistatuse põhjendatuse kontrollimisel on vajalik esmase eeldusena kontrollida põhjendatud kuriteo kahtluse olemasolu, kuid seejuures ei saa kohus hinnata veel tõendeid isiku süü kindlaks tegemise aspektist, vaid kontrollib üksnes kahtluse olemasolu. Kohus nõustub prokuröriga selles, et tõkendi valikul tuleb juhinduda KrMS § 127 lg 1 sisust, mis ütleb, et tõkendit valides arvestatakse kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus leiab, et kahtlustatava A A vahistamisel on eelnevaga arvestatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 137 eeluurimiskohtunik m ä ä r a s: Jätta kahtlustatava A A’a (isikukood xxxxxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxxxx, töökoht xxxxxxx varustaja, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibib vahi all Ida Politseiprefektuuri järgi Tallinna Vanglas) taotlus tema vahi alt vabastamiseks rahuldamata. Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Eeluurimiskohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige Eeluurimiskohtunik Heli Väinaste Kohtumäärus jõustus 08.märtsil 2006.a Eeluurimiskohtunik Heli Väinaste