ja § 280 lg 1 järgi lühimenetlus Prokurör Egon Oja Süüdistatav G.A Ik: , armeenlane, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: VMC Ehitus OÜ,. Varasem karistatus: 18.12.2001 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 1 aastase katseajaga Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. G.A süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud. 2. G.A süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 3.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista G.Aile karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes G.Aile lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 5.
lg 1, 3 alusel jätta G.Aile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 kuud G.Ai suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.A temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 sätestatud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758) 1 6.
lg 1 alusel kohustada G.Ai täitma järgmisi kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises elukohas Võru 8-113 Tallinnas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. 7.
p 1 alusel arvestada G.Aile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.03.2006. 8.
lg 1 alusel kohaldada G.Ai suhtes lisakaristust, võttes G.Ailt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 9 (üheksa) kuuks. 9.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Samuti tema, 19.11.2005 kell 08.55 Tallinnas, Lasnamäe linnaosas Laagna teel, liikudes Varraku tänava suunas ja olles kinni peetud Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabli poolt, väärteoprotokolli AB 785929, alkoholijoobe tuvastamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostamisel, saabuvast vastutusest vabanemise eesmärgil, esines tahtlikult oma venna Dmitri A nime all ja väljastas teised 2 Dmitri A isikuandmed, millega esitas Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaablile valeandmed enda isiku kohta. Seega G.A, esitades ametiasutusele valeandmed, eesmärgiga vabaneda vastutusest, pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtuistungil süüdistatav G.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süütegude toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 04.09.2003 koostatud otsus väärteoasjas nr 2310,03,054245, millest nähtuvalt karistati Dmitri Ai Liiklusseaduse § 7419, § 741 lg 1, § 74 35 lg 1 ja Liikluskindlustusseaduse § 661 lg 1 ning Liiklusseaduse § 7422 lg 3 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 12 000 krooni 16.08.2003 toime pandud väärteo eest. (t/l 8 ) 19.11.2005 koostatud väärteoprotokollist nr AB 785929 nähtub, et samal päeval kell 08.55 peeti Tallinnas Lasnamäel Mustakivi – Smuuli tänavate juures kinni Dmitri Ai mootorsõiduki MB C 180 registreerimismärgiga 537 ATI juhtimisel ja Dmitri Ail tuvastati alkoholijoove. D.A on omakäeliselt protokolli märkinud, et on protokolliga tutvunud ja see on talle arusaadav. (t/9 ) 19.11.2005 kell 09.05 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel nähtub, et mõõteriista Lion 500 SD kasutades on tuvastatud end Dmitri Aiks nimetanud isikul alkoholijoove ja mõõteriista näit oli 0,40 mg/l. D.A on näiduga nõustunud. D.Aiga suhtlemisel on politseiametnik täheldanud silma sidekestade punetust, silmade läikimist ja alkoholilõhna suust. (t/l 10) 19.11.2005 koostatud menetlusaluse isiku, so end Dmitri Aiks nimetanud isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt on D.A omakäeliselt kirjutanud, et eelmine päev oli ta sõbra juures külas. Oli sünnipäeval, jõi kaks klaasi veini ja 80 g konjakit. Jäi sõbra juurse ööbima. Hommikul tundis end hästi ja otsustas sõita oma sõiduautoga Mercedes Benz registreerimismärgiga 537 ATI koju, kuna tal oli kiire, siis tähelepanematuse tõttu ületas kiirust. Antud ajal käis autokoolis ja ootas juhilubade saamist. Kahetseb toimunut. (t/l 11) 16.12.2005 tunnistaja Dmitry Akopyani ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt 2003 märtsis Dmitri A, sünd 12.05.1975 sõitis riigist välja tööle. Dima sõitis ära ja alates 2003 märtsist ei ole Eestis käinud, mida kinnitab ja Dima passi koopia. 19.11.2005 Dmitri A ei juhtinud sõiduautot Mercedes Benz reg nr 537 ATI, kuna sel ajal Dmitrit ei olnud riigis. Samuti ei juhtinud Dima autot 2003 a augustis, kuna ta sel ajal Eestis ei viibinud. Kes juhtis autot 2003 aastal, seda tunnistaja ei tea, kuid 19.11.2005 sõiduauto Mercedes Benz reg nr 537 ATI roolis oli Dmitri Ai vend G.A, sünd 10.06.1980, kes tunnistas kodus üles, et juhtis autot 19.11.2005 ja kui peatas politsei, andis venna Dmitri isiklikke andmeid. Dima saatis mõneks ajaks passi tunnistajale selleks, et taastada poja Dima meremehe dokumendid. (t/l 24-25) Põhja Maksu- ja Tollikeskuse andmetel Dmitri Ail deklareeritud tulu 2004 aastal ei olnud (t/l 20) 29.12.2005 tunnistaja G.Ai ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt 18.11.2005 oli ta sõprade juures külas ja õhtul jõi 80 g konjakit, kaks klaasi veini ja pudeli õlut. Viimast alkoholilonksu tegi öösel kella kolme paiku. Magama ei läinud, kuid peale kella kolme ei olnud midagi joonud. Hommikul teel koju Härma tänaval peatas teda roheline VW Passat. Politseinik küsis dokumente. Tunnistaja andis autodokumendid, isikut tõendavat dokumenti tal kaasas ei olnud. Pärast seda politseinik kutsus oma autosse ja andis alkomeetrisse puhuda. Tunnistaja ei näinud, mida näitas alkomeeter, kuid politseinikud ütlesid, et tal on jääktunnused ja palusid kirjutada millal ja mida oli joonud. Politseinik 3 küsis tema nime, mille peale ta vastas, et tema nimi on Dmitri A, andis venna isiklikke andmeid. 19.11.2005 kell 8.55 liikudes mööda Laagna teed Varraku tänava suunas, sõiduauto MB 180 registreerimismärgiga 537 ATI roolis olin mina G.A, ik xxx. (t/l 31-32) 06.12.2004 koostatud menetlusaluse isiku G.Ai ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt tal ei olnud raha ja telefoni krediit sai läbi, ta ei teadnud kuidas kohale toimetada tüdrukuid, kes olid alla 18 eluaasta ja keda kodus ootasid vanemad, kes olid mures, kus viibivad nende lapsukesed. Menetlusalune isik otsustas nad koju viia. (t/l 44-45) 28.12.2004 koostatud otsus väärteoasjas nr 2314,04,032617, millest nähtuvalt karistati G.Ai 06.12.2004 toime pandud Liiklusseaduse § 7419 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 12 000 krooni (t/l 46) Põhja Maksu- ja Tollikeskuse andmetel G.Ail deklareeritud tulu aastatel 2003, 2004 aastal ei olnud (t/l 52) 06.02.2006 koostatud kahtlustatava G.Ai ülekuulamise protokollist nähtuvalt ta pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse ja kahetseb seda. 18.11.2005 kahtlustatav oli sõprade juures külas ja õhtul jõi 80 g konjakit ja kaks klaasi veini ja pudeli õlut. Viimase lonksu alkoholi jõi öösel kella kolme paiku. Magama ei läinud, kuid öösel peale kella kolme ei olnud midagi joonud. Hommikul teel koju Härma tänaval peatas teda rohelist värvi sõiduauto VW Passat. Politseinik küsis dokumente. Esitas autodokumendid, isikut tõendavat dokumenti tal kaasas ei olnud. Pärast seda politseinik kutsus ta oma autosse ja andis alkomeetrisse puhuda. Kahtlustatav ei näinud, mida alkomeeter näitas, kuid politseinikud ütlesid, et tal on jääktunnused ja palusid kirjutada millal ja mida ta joonud oli. Politseinik küsis tema nime, mille peale ta vastas, et Dmitri A, ütles oma venna andmed. 19.11.2005 kell 8.55 Laagna teel suunaga Varraku tänava poole sõiduauto MB C 180 reg nr 537 ATI roolis oli G.A, ik xxx. Kahtlustatav on nõus, et oli alkoholijoobes. Ülalpeetavaid tal ei ole, on võimeline kandma rahalist karistust. (t/l 5355) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud G.Ai süüd tunnistavaid ütlusi, otsust väärteoasjas nr 2314,04,032617, 19.11.2005 koostatud väärteoprotokolli ja joobe tuvastamise protokolli, samuti tunnistajate Dmitri Ai (ik: 37505120262) ja Dmitry Ai (ik: 34001260277) ütlusi. asub seisukohale, et süüdistatava G.Ai süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on G.Ai varem karistatud Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 28.12.2004 otsusega väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 12 000 krooni. Uue liiklusalase väärteo pani ta toime 19.11.2005, seega vähem kui aasta möödudes eelmise karistuse kohaldamisest ning senini ei ole määratud rahatrahvid tasutud, mistõttu ei olnud ka LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistus uue teo toimepanemise ajaks, so 19.11.2005 kustunud, mistõttu oli G.A 19.11.2005 mootorsõidukit joobeseisundis juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seega on kohtueelsel menetlusel G.Ai käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
G.Ai süüdistatakse ka
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so ametiasutusele valeandmete esitamises eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kriminaaltoimikust võib järeldada, et süüdistatav esitas kinnipidamisel oma venna isikuandmed, et pääseda võimalikust määratavast karistusest nii väärteomenetluses kui ka kriminaalmenetluses. Vastavalt
lg 1 sõnastusele on karistatav ametiasutusele valeandmete esitamine kui see on toime pandud ametliku dokumendi või muu hüve või tulu saamiseks. Kohus asub seisukohale, et ametiasutus kui niisugune hõlmab endas ka ametiasutuse teenistujat, käesoleval juhul riigi eelarvest finantseeritava Põhja Politseiprefektuuri politseiametnikku, kellele on seadusega 4 pandud järelevalve ja kontrolli ülesanded ning kes tegutseb õiguskaitseasutuse nimel. Seetõttu oli süüdistatava kinni pidanud politseiametniku puhul tegemist olukorraga kus esitati andmeid ametiasutusele. Süüdistatav esitas politseiametnikule sõiduki dokumendid, millistest nähtuvalt kuulus sõiduk D.Aile ning süüdistatav esitles ka ennast Dmitri Aina, varjates oma tegelikke isikuandmeid. Sellise tegevusega esitas süüdistatav enda kohta andmeid, mis ei vastanud tegelikkusele, seega esitas süüdistatav teadlikult valeandmeid. Süüteo toimepanemine eeldab eesmärki saada valeandmete esitamisega dokumenti või muud hüve või tulu. G.Ai eesmärgiks oli pääseda vastutusest ja sellega kaasnevast karistusest. Kohus hindab taolist eesmärki muu hüve saamise eesmärgina, kuivõrd valeandmete esitamise tulemusena jätkuks menetlus teise isiku suhtes ning süüdlane ise pääseks menetlustoimingutel osalemisest tingitud ajakulust ja kahtlustatava ning süüdistatava staatusest ja sellega kaasnevatest võimalikest kulutustest, vältides samas ka süüteo toimepanemisele järgnevat karistust, mis võib olla nii rahaline karistus kui ka isiku vabadust piirav karistus. Seega tegutses süüdistatav eesmärgiga säilitada oma varaline seisund ja vabadus, vältides sellega rahalise seisundi halvenemist ja vabaduse võtmist, mida kohus hindab muu hüvena, millise saamise eesmärgil tegu toime pandi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest 2001 aasta detsembris, so üle nelja aasta tagasi. Pärast seda on teda karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on senini tasumata. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt puudus süüdistataval ka pikemat aega alaline ja legaalne sissetulek ning kohtuistungil esitatud tõendist nähtuvalt on süüdistatav tööle vormistatud alles 17.03.2006. Seega on tal alalist sissetulekut väga lühikest aega. Taolised andmed välistavad kohtu arvates võimaluse kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistatava rahalised kohustused riigi ees tasumata trahvide näol ulatuvad kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ning uue rahalise karistuse mõistmine halvendaks oluliselt süüdistatava majanduslikku olukorda veelgi, kuivõrd süüdistataval lasub ka käesoleva kriminaalmenetluse kulude tasumise kohustus. Seetõttu peab kohus vajalikuks ja otstarbekaks kohaldada süüdistatava suhtes karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kuivõrd süüdistatavale mõistetud eelmine kohtu poolt määratud karistus jäeti süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata ja süüdistatav oli suuteline katseaja suhteliselt edukalt läbima, leiab kohus, et ka seekord võib mõistetava karistuse jätta süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile ning andes sellega süüdistatavale võimaluse käitumiskontrolli tingimustes tõestada oma soovi käituda edaspidi seaduskuulekalt. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid kahe kuriteo toimepanemises, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd tegemist on ohtliku liiklusalase kuriteoga, peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes ka lisakaristust, võttes süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.