p 1,3,4; § 199 lg 2 p 4,5 järgi, N.S süüdistuses
p 1,4 järgi ja S.M süüdistuses
p 1,4 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja A.R , Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta, viibib vahi all alates 17.05.2005a, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 18.04.2001a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 140 lg 2 p 1,3 järgi vabadusekaotus 2 aastat, tingimisi katseaeg 3 aastat; Aleksandr Kustov S.M (M) , Venamaa kodanik, keskharidus, töökoht: Spratfil tööline, varem kriminaalkorras karistamata; viibis vahi all 17.05.2005-19.05.2005a, tõkend: elukohast lahkumise keeld S.P Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus N.S , kodakonduseta, kesk-eriharidus, töökoht: kohvik Laki 32 kokk, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld Irina Solovjova Eelpooltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1, § 248 lg 1 p 4 o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi A.R
2. Tunnistada süüdi A.R
lg 2 p 4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 /kaheksa/ kuud.
2 ja § 64 lg. 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista vangistus 1/üks/ aasta ja 8 /kaheksa/ kuud.. Vastavalt
2,3 mitte pöörata osaliselt mõistetud karistust täitmisele, koheselt kuulub ärakandmisele 8 /kaheksa/ kuud vangistust alates 17.05.2005a, ülejäänud osa vangistuse - 1 /ühe/ aasta kandmisest vabastada A. R tingimisi
lg 2,3 ja § 75 lg 1 alusel allutamisega käitumiskontrollile, kui A.R ei pane temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib
elab oma alalises elukohas:
p 1,4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, arvestades miinimumpäevamäära 50 krooni, s.o 5000 krooni /viis tuhat krooni ja 00 senti/.
lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.05.200519.05.2005a, s.o 3 päeva.
lg 1 alusel vastab ühele eelvangistuses viibitud päevale vastab 3 päevamäära, seega on kantud 9 päevamäära, see on 450.- krooni rahalisest karistusest. Tasumisele kuuluv rahaline karistus on seega 91 päevamäära – 4550.- krooni.
lg.1 alusel määrata, et rahalist karistust tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades, tasudes igakuiselt vähemalt 379.20 krooni alates 11.02.2006a. kuni 11.01.2007a. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 4100064939 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
p 1,4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, arvestades miinimumpäevamäära 50 krooni, s.o 5000 krooni /viis tuhat krooni ja 00 senti/.
lg.1 alusel määrata, et rahalist karistust tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades, tasudes igakuiselt vähemalt 416.70 krooni alates 11.02.2006a. kuni 11.01.2007a. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 4100064939 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, avalikult N.S ja S.M nähes 08.05.2005.a. kella 21.30 paiku Tallinnas Sõle 76a maja hoovis omades tahtlust võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis maast Heinar Mustale kuuluva mobiiltelefoni Siemens C-60 hinnaga 2500 krooni ning lahkus. Selliselt A.R isikuna, kes on varem toime pannud varguse, avalikult pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
Vastavalt 02.11.2005a prokuröri abi H-M.M, süüdistatav A.R ja tema kaitsja Aleksandr Kustov vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatava A.R karistamist
p 1,3,4 järgi 1 aasta ja 8 kuulise vangistusega,
lg 2 p 4,5 järgi 8 kuulise vangistusega .
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, lõplikuks karistuseks lugeda 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Vastavalt
Koheselt kuulub ärakandmisele 8 /kaheksa/ kuud vangistust alates 17.05.2005a.
lg 1,3 ja § 75 lg 1 alusel vabastada ülejäänud karistuse, s.o 1 aasta vangistust kandmisest allutamisega käitumiskontrollile, kui A.R ei pane temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib
lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid: 1) elab oma alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatavatele selgitati otsuse jõustumisel sundraha ja menetluskulude tasumise kohustust. N.S on kohtu alla antud süüdistatuna süüdistusakti järgi selles, et tema 08.05.2005.a. kella 21.30 paiku Tallinnas Sõle 76a maja hoovis kasutas vägivalda Heimar Must`a suhtes grupis koos S.M ja A.Rga ja nimelt peksis teda jalgadega vastu pead ja keha, samal ajal kui A.R oli Heinar Musta pikali lükanud ja S.M peksis Heinar Musta samuti vastu pead ja keha ning A.R koer pures Heinar Musta jalgadest. Selliselt N.S pani toime avaliku korras raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, s.o
Vastavalt 31.10.2005a prokuröri abi H-M.M, süüdistatav N.S ja tema kaitsja Irina Solovjova vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatava N.S karistamist
p 1,4 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 5000 krooni.
alusel kandma karistus osadena 12 kuu jooksul, s.o ligikaudu 416.70 krooni igakuiselt. S.M on kohtu alla antud süüdistatuna süüdistusakti järgi selles, et tema 08.05.2005.a. kella 21.30 paiku Tallinnas Sõle 76a maja hoovis kasutas vägivalda Heimar Must`a suhtes grupis koos N.S ja A.Rga ja nimelt peksis teda jalgadega vastu pead ja keha, samal ajal kui A.R oli Heinar Musta pikali lükanud ja N.S peksis Heinar Musta samuti vastu pead ja keha ning A.R koer pures Heinar Musta jalgadest. Selliselt S.M pani toime avaliku korras raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, s.o
Vastavalt 26.10.2005a prokuröri abi H-M.M, süüdistatav S.M ja tema kaitsja Irina Solovjova vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatava S.M karistamist
Arvestada kantuks eelvangistuses viibitud aeg 17.05.2005-19.05.2005a, s.o 3 päeva, mis vastavalt
Ühele eelvangistuses viibitud päevale vastab 3 päevamäära.
alusel kandma karistus osadena 12 kuu jooksul, s.o ligikaudu 379.20 krooni igakuiselt. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatavad kinnitavad, et jäävad kokkulepete juurde, on süüdi neile esitatud süüdistuses. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsjad jäävad kokkulepete juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järelduse, et A.R enda süüditunnistamine
p 1,3,4; § 199 lg 2 p 4,5 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on tema tõelise tahte avaldus. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järelduse, et S.M ja N.S enda süüditunnistamine
p 1,4 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatavate tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang. Süüdistatavad on süüvõimelistena ja tahtlikult toime pannud teise astme kuriteod. Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.. S.M ja N.S esmakordselt toime pannud kuriteo, neil on kindel sissetulek, kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged. Kohus leiab, et ülaltoodust tulenevalt on süüdistatavaid võimalik kokkuleppe kohaselt karistada. A.R süüvõimelisena ja tahtlikult toime pannud teise astme kuriteod. Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Ta on varem kriminaalkorras karistatud, ta on üheaegselt toimepannud mitu erinevat kuritegu. Arvestades tema isikut ja süüd leiab kohus, et teda on võimalik kokkuleppe kohaselt karistada. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi on kannatanule hüvitatud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p3, 4,9 sätestatud menetluskulud (ekspertiisikulud, määratud kaitsjatasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2006a on kuupalga alammäär 3000.- krooni, seega sundraha II astme kuriteos 4500.- krooni. Katrin Puhkason Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.