MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati 1/3 võrra, s.o 4 kuuni.
mai 2006. aasta otsusega mõistetud vangistus 3 kuud ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus 7 kuud, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega loeti kantuks 3 päeva ning karistuse ärakandmata osaks jäi 6 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 kohaselt asendati vangistuse kandmata osa üldkasuliku tööga 414 tundi, milline tuli teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kuni üldkasuliku töö lõpuni oli H.N kohustatud alluma
Kriminaalhoolduse alguses elas hooldusalune xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx ja tema hooldajaks oli Märjamaa piirkonna kriminaalhooldusametnik. Juba sel ajal tekkisid probleemid üldkasuliku töö tegemisega. H.N andis lubadusi, kuid töötunde tegema ei asunud, tarvitades sageli alkoholi. Ta ei ilmunud määratud aegadel registreerimistele ja valetas ametnikule töökohtadest. Mingi aja pärast asus H.N ajutiselt elama endise abikaasa venna ja isa juurde xxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx. Hooldusalune suutis ära teha 98 üldkasuliku töötundi, korrastades Kodila Põhikooli ümbrust. Siis aga teatas kooli direktor, et H.N viibis kooli territooriumil joobeseisundis. Pärast seda hooldusalune enam töötunde tegema ei läinud.
13.aprillil 2009.a. alustas kohtutäitur karistuse sissenõudmiseks täitemenetlust. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik ei ole sellele vaatamata asunud nõuet rahuldama ja tal puudub ka vara, mille arvel nõuet rahuldada. Seepärast on kohtutäitur esitanud taotluse rahalise karistuse asendamiseks vangistusega. H.N ei ole tänaseni ühtegi makset sooritanud. 24. septembril 2010.a. H.N tabati ja on pärast seda vahistatud. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja erakoralise ettekande juurde. Prokurör toetab samuti vangistuse täitmisele pööramist. Süüdimõistetu H.N ei vaidle erakorralisele ettekandele vastu ja võtab omaks, et lahkus Eestist ilma kriminaalhooldaja loata, kuna Eestis ei olnud tööd, üldkasuliku töö tegemise ja kohustus oli talle samal ajal teada. Vangistuse täitmisele pööramise vastu H.N ei vaidle, kuid avaldab valmisolekut jätkata üldkasulikku tööd ja kontrollnõuete täitmist Viljandi maakonnas, kus ta asuks ema juurde elama. Samuti võtab H.N omaks, et tasumata on rahaline karistus. Prokurör toetab vangistuse täitmisele pööramist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et antud juhul on küllaldane alus asendada tegemata üldkasulik töö
6 kohaselt vangistusega. Antud juhul ei ole selgunud ühtegi mõjuvat, miks H.N ei saanud teha kohtu poolt vangistuse asendamiseks määratud tööd, kui Rapla Vallavalitsuse poolt olid selleks võimalused antud. Samal ajal lahkus H.N ilma kriminaalhooldaja loata Eestist ja asus alaliselt Soome tööle, mille tõttu tuli ta kuulutada tagaotsitavaks. H.N oli võimalus tulla vabatahtlikult kriminaalhooldaja juurde, asuda kontrollnõudeid täitma ja töötunde tegema ka pärast 03. novembrit 2008.a., mil oli kriminaalhooldajaga viimane kohtumine. H.N on andnud kriminaalhooldajale varem korduvalt lubadusi ja esitanud ebaõigeid väiteid. Neil põhjustel ei saa olla enam kindel, et H.N oma lubadusi vabaduses täidab. Tegemata töötundidele vastab
lg 1 alusel võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendada selle vangistusega.
2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust ja 160 päevamäärale seega 53 päeva. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.