lg 4 alusel määrata L.U-le katseajaks 1 (üks) aasta.
Kohustada L.U täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxx linn, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
lg 2 alusel määrata L.U-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda ametlikult tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast arvele Töötukassa Tartumaa osakonnas; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) pöörduda psühhiaatri vastuvõtule mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest
ke eluviisi jätkamiseks; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; 5) hüvitada rahalisi nõudeid igakuiselt alates tööleasumisele järgnevast kuust vähemalt 500 krooni kuus. Määrus L.U suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. L.U karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK L.U on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.11.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 109-12922
ja § 329 järgi ning karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.02.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust.
lg 1 p 1 alusel võeti L.U-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.01.2010.a ja lõpeb 11.06.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.09.2010.a. Tartu Vangla edastas 09.09.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 04.10.2010.a seisuga on L.U kandmata karistusaeg 8 kuud 7 päeva vangistust. L.U on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 21.02.2007.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 9 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 05.11.2007.a Tartu Maakohtu poolt
järgi 6 kuud vangistust, mis
alusel asendatud 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud ning sõiduki juhtimise õigus äravõtmine 8 kuuks. Mõistetud vangistus pööratud täitmisele Tartu Maakohtu 13.06.2008.a määrusega. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta L.U tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuid märgib, et juhul kui kohus peab võimalikuks vabastada, siis oleks otstarbekas määrata lisakohustused asuda ametlikult tööle kahe nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast arvele Töötukassa Tartumaa osakonnas, mitte tarvitada alkoholi, pöörduda psühhiaatri vastuvõtule kahe nädala jooksul vabanemisest
ke eluviisi jätkamiseks, hiljemalt kahe nädala möödumisel vabanemisest liituda AA Tartu rühmaga, mitte suhelda kriminaalkorras 2
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. L.U on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, et L.U on vangistuse ajal käitunud korralikult, distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vanglas olles on ta analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis ning teadvustanud endale alkoholiprobleemi ja avaldas soovi jätkata selle lahendamisega ka vabaduses. Samas on ta märkinud, et vajaks esialgu toimetulekuks tugiisikut. Vabanemisel on L.U olemas ka lähedaste toetus – onu on nõus võtma ta enda juurde elama ja esialgu teda materiaalselt toetama. Kindlat kohta, kuhu tööle asuda, L.U ei osanud nimetada, kuid loodab selle vabanemisel leida. Tal on valmidus tööd teha, mida näitab ka asjaolu, et vangistuse ajal ta töötab. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et L.U vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb L.U-le lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule kahe nädala jooksul vabanemisest, et jätkata
ket eluviisi. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku AA rühmaga liitumise kohustusena kinnitamiseks, kuid kohus ei pea seda õigeks. AA liikmelisus on rangelt vabatahtlik ja sellega liitumata jätmise sidumine
sätestatud võimalike tagajärgedega, s.h uuesti vangistusega, ei ole kohtu arvates kohane. Kui L.U soovib ennast AA liikumisega siduda on tal võimalus seda teha ka lisakohustust seadmata. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb L.U
Arvestades hetke olukorda majanduses, võib töö leidmine olla raskenadatud, mistõttu tuleb 3
lg 4 alusel panna süüdimõistetule kohustus hüvitada igakuiselt rahalisi nõudeid vähemalt 500 kr. Arvestades kinnipeetava mõjutatavust ja varasemat käitumismustrit, tuleb tal
lg 2 p 7 alusel keelata tal katseajal suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Kuna L.U karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui aasta, tuleb
lg 4 alusel katseaja pikkuseks määrata üks aasta, mis hakkab kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.