lg 1, 2 ja
lg 1 alusel asendada Andres Raiglale Tartu Maakohtu 01.10.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-07-12217 mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, mis on 39 päevamäära, millele vastab 13 päeva vangistust, 26 (kakskümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata Andres Raiglale üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
lg 4 alusel on Andres Raigla kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 5196 krooni.
Kohtuotsus jõustus 08.10.2007.a. 06.09.2010.a esitas kohtutäitur Andrei Krek kohtule avalduse Andres Raiglale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks. Avalduse kohaselt on Andres Raigla suhtes 20.10.2008.a algatatud täitemenetlus. Täitmisteade on kätte toimetatud 27.10.2008.a. Vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul võlgnik rahalist karistust ei tasunud ega palunud ka täitmise tähtaja pikendamist. 13.01.2009.a arestiti võlgniku arveldusarved, kuid laekumisi ei ole. Võlgnikule vara ei kuulu. Täitemenetluse raames koostati sissetuleku (töötasu) arestimise akt, mis suunati 13.01.2009.a võlgniku töökohta OÜ Vikaleks Ehitus. Töökohast teatati, et võlgniku palk ei ületa kuupalga alammäära ja kinnipidamisi palgast ei ole. Rahalise karistuse tasumata jääk on 3396 krooni. Kuna võlgnik ei ole rahalist karistust tähtajaks tasunud ega taotlenud ka selle tasumise tähtaja pikendamist ning tal puudub vara, millele sissenõuet pöörata, esitas täitur materjalid kohtule otsustamaks rahalise karistuse asendamist. Kohtuistungil selgitas Andres Raigla, et tal ei olnud vahepeal tööd. Nüüd on ta jälle tööl OÜ-s Vikaleks, kuid saab seal miinimumpalka. Lisaks käesolevas asjas tasumata rahalisele karistusele, on tal veel tasumata trahve ja igakuiselt peab ta maksma ka elatist. Eeltoodud asjaoludel ei ole tal jätkunud raha kogu rahalise karistuse tasumiseks. Andres Raigla andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, samas soovib ta edasi töötada ka enda põhitöökohas. Prokurör leidis, et Andres Raiglale mõistetud rahaline karistus tuleb asendada ja käesolevalt on võimalik see asendada 26 tunni üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Andres Raigla ei ole kogu rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole tal esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi üldse töö leidmisega ja töötasud on vähenenud, kuid rahalist karistust oleks ta pidanud tasuma juba alates 2007.a lõpust väikeste osamaksetena, kui süüdimõistetu samuti töötas ja omas igakuist sissetulekut. Kohtu poolt määratud igakuist maksekohustust (450 kr kuus) on ta aga täitnud vaid 4-l korral. Andres Raigla ei ole taotlenud täitemenetluse tähtaja pikendamist või peatamist. Andres Seega tuleb rahaline karistus asendada. Andres Raigla oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.
lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb Andres Raiglal sooritada kokku 26 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb määrata üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks kolm kuud, arvestades
lg 2 sätestatut ja tegemisele kuuluva töö kestust – sellise tähtaja jooksul ei tohiks üldkasuliku töö tegemine seadma ohtu tema tavapärast töötamist. Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb Andres Raigla
lg 4 alusel allutada
Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.