lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud.
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat.
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.H, 1-10-11915, kaitsjatasu“. 14. G.H-lt välja mõista
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 21 (kakskümmend üks) krooni ja 80 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.H, 1-10-11915, koopiate kulu“. 15. G.H-lt välja mõista
§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „G.H , 1-10-11915, sundraha“. 16. K.R-ilt välja mõista
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel 2 määratud kaitsjale makstud tasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.R, 1-10-11915, kaitsjatasu“. 17. K.R-ilt välja mõista
§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „K.R , 1-10-11915, sundraha“.
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: G.H süüdistatakse selles, et tema 17.10.2009 ajavahemikul kella 12:00 kuni 20:00 Tallinnas Virbi 12 asuva Konsumi kaupluse parklas tema kasutuses olnud sõiduautos BMW reg nr-ga xxx vähemalt kolmel korral on edasi andnud eeluurimisel tuvastamata isikutele 0,5-1 grammi kaupa, s.o väikestes kogustes, narkootilist ainet marihuaana, pärast mida jäi G.H ebaseaduslikku valdusesse edasiandmise eesmärgil 2,5 grammi marihuaanat. Oma tegevusega rikkus G.H Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 sätestatud nõudeid. Oma tegevusega G.H pani toime narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 183 lg 1 alusel. 3 Samuti G.H grupis K.R-iga 02.08.2010 kella 01:20 ajal Tallinnas Narva mnt 20 maja juures lõi KA ühe korra rusikaga näo piirkonda ja surus ta vastu maja seina. Samal ajal võttis K.R kinni KA ning katsus läbi kannatanu taskud ja nõudis koos G.H-ga kannatanult sularaha ja mobiiltelefoni ära andmist. G.H võttis kaasasolnud kotist klaasist pudeli ning lõi sellega KA pea piirkonda mille tagajärje pudel purunes. G.H võttis uue pudeli ning lõi sellega taas kannatanule pea piirkonda nii, et pudel purunes. Löökide tagajärjel tundis KA valu ning andis ära taskus olnud mobiiltelefoni №kia 6210 väärtusega 4500 krooni ning rahakotis olnud sularaha 30 krooni. G.H ja K.R müüsid telefoni kriminaalmenetluses tuvastamata isikule 200 krooniga ning kulutasid saadud raha alkoholi ostmisele. Oma tegevusega G.H pani toime võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise selle omastamise eesmärgil vägivallaga, grupi poolt ja relvataolise eseme kasutamisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 200 lg 2 p 7 ja 8 järgi. K.R-i süüdistatakse selles, et tema grupis G.H-ga 02.08.2010 kella 01:20 ajal Tallinnas Narva mnt 20 maja juures kui G.H lõi KA ühe korra rusikaga näo piirkonda ja surus ta vastu maja seina, võttis kinni KA ning katsus läbi kannatanu taskud ja nõudis koos G.H-ga kannatanult sularaha ja mobiiltelefoni ära andmist. G.H võttis kaasasolnud kotist klaasist pudeli ning lõi sellega KA pea piirkonda mille tagajärje pudel purunes. G.H võttis uue pudeli ning lõi sellega taas kannatanule pea piirkonda nii, et pudel purunes. Löökide tagajärjel tundis KA valu ning andis ära teda rünnanud isikutele nende nõudmisel taskus olnud mobiiltelefoni №kia 6210 väärtusega 4500 krooni ning rahakotis olnud sularaha 30 krooni. G.H ja K.R müüsid telefoni kriminaalmenetluses tuvastamata isikule 200 krooniga ning kulutasid saadud raha alkoholi ostmisele. Oma tegevusega K.R pani toime võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise selle omastamise eesmärgil vägivallaga, grupi poolt ja relvataolise eseme kasutamisega, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 200 lg 2 p 7 ja 8 järgi. Kohtuistungil süüdistatav G.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Nõustus Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil süüdistatav K.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 02.08.2010 episoodis 02.08.2010 koostatud kannatanu KA ülekuulamisprotokolli kohaselt 02.08.2010 kella 01:20 paiku kõndis ta koos kahe sõbraga klassiõe juurest (Asula tänavalt). Sõbrad läksid koju vanalinna, tema kõndis üksi edasi. Oli kaine. Kõndis Vana Toomase alkoholipoest mööda. Pood oli kinni, aga poe ees seisid kaks meest. Ta ei jõudnud meestest mööda kõndida, jõudis nendega umbes samale joonele, sel hetkel üks neist küsis midagi. Ta ei saanud täpselt aru, mida ta küsis. Kuna mees küsis midagi üsna viisakalt, jäi seisma, et täpsustada mida ta soovib. 4 Siis hakkasid mehed midagi nii vene kui inglise keeles midagi rääkima, ta sai aru, et nad küsivad, kus asub Kadriorg. Samuti nad küsisid suitsu. Ta vastas, et suitsu tal ei ole. Samuti näitas neile suunda, kus asub Kadriorg. Sel hetkel ei tekkinud tal mingit kahtlust, mehed olid väga viisakad, kuigi oli näha, et mehed olid joobes. Mõlemal olid õllepudelid käes. Hakkas kodu poole edasi kõndima, mehed tulid temaga kaasa. Nad üritasid talle midagi seletada nii vene kui inglise keeles, ta ei saanud nende jutust hästi aru. Näitas neile mitu korda, kus asub Kadriorg. Üks meestest kõndis temast veidi eespool, teine kõndis kõrval. Tal oli seljas sõjaväe jakk. Üks mees rääkis midagi vene keeles, et sakslane, et talle ei meeldi sakslased, et sakslased on fašistid. Näitas talle varruka küljest olevat Kanada lippu ning ütles, et see pole sakslaste sõjaväega üldse seotud. Umbes 10 meetrit enne tema maja (Narva mnt 20) trepikoda, mees, kes tema kõrval kõndis, ulatas talle kätt. Kannatanu arvas, et soovib talle öelda head aega. Surusid mehega käed ära, äkki mees lükkas teda mõlema käega õlgadesse vastu maja seina. Siis lõi ta paar korda näkku (täpselt ei mäleta mitu korda, aga kindlasti rohkem kui üks). Tundis löökide tagajärjel füüsilist valu. Näol mingeid silmaga nähtavaid vigastusi ei ole, kuna löögid ei olnud väga tugevad. Siis tuli teine mees ka, kes võttis õlast kinni ja hakkas tema taskutes sobrama, teine mees lõi teda samal ajal ühe korra õllepudeliga pähe. Löögi tagajärjel pudel purunes. Siis võttis mees sõbralt teise pudeli ning lõi teda sellega. Pudel purunes. Peale teist lööki tundis kannatanu, et peast tuleb verd. Tundis sel hetkel tugevat valu. Jalad läksid nõrgaks, toetus vastu maja seina. Löömise ajal karjusid nad midagi vene keeles, sai aru sõnast „dengi". Mees, kes taskutes sõbras, nägi, et pükste parempoolses taskus on mobiiltelefon. Kuna tal olid jalas kitsa lõikega püksid, et saanud ta ise telefoni kätte ning nõudis selle väljaandmist. Kannatanu andis talle mobiiltelefoni №kia 6210 Navigator, koos Tele2 sim-kaart nr XXX ja mälukaardiga (telefoni väärtus on umbes 4500 krooni, mälukaardi väärtus on u 300 kr) ära. Samuti tahtis mees, kes telefoni ära võttis, kätte saada ka rahakoti, mis oli pükste parempoolses tagataskus. Kuna ta oli seljaga vastu seina, ei õnnestunud mehel rahakotti kätte saada. Võttis rahakoti ise taskust välja, kuna teadis, et rahakotis tal palju raha ei ole. Andis neile u 30 krooni. Teine mees toksis teda samal ajal vastu nägu. Sel ajal ta füüsilist valu enam ei tundnud. Palus neid inglise keeles, et rahunege. Ta ei oska täpselt öelda, mitu korda teda löödi. Peale raha kättesaamist jooksid mehed Vana Toomase alkoholipoe suunas tagasi. Ta ei näinud, kas nad keerasid Pronksi tänavale või jooksid otse. Siis tuli maja ette taksoga naabermaja elanik, keda on paar korda näinud ja teab, et ta elab kuskil lähedal. Palus, et ta helistaks häirekeskusesse ja kutsuks kiirabi. Siis naaber küsis, kas soovib, et helistab ka politseisse. Ütles, et soovib küll. Naaber helistaski, politsei tuli umbes 10 minuti pärast kohale. Naabri telefonilt helistas emale koju, ema tuli alla ja helistas Tele2 ning sulges kaardi. Teda röövinud mehi kirjeldab järgmiselt: mees kes teda peksis oli 25-30-aastane, u 185 cm pikk, sportliku kehaehitusega, tumedad keskmist kasvu juuksed, pruunid silmad, nägu oli täiesti tavaline. Seljas oli lühikeste varrukatega must T-särk, jalas olid mingid heledad põlvedeni püksid. Mees nägi väga elegantne välja. Seda meest tunneb kindlasti ära, tema nägu jäi talle väga hästi meelde. Mees, kes temalt telefoni ära võttis tundus talle peksjast veidi vanem, tumedad hobusesabas juuksed, põsed veidi vajunud, u 180 cm pikk, keskmise kehaehitusega. Seljas oli pikkade varrukatega kas pruunikas või rohekas jakk, jalas olid pikad püksid (värvi ei mäleta). Selle mehe tunneks ka kindlasti näo ja soengu järgi ära. Röövimisega tekitati talle varalist kahju kokku u 4830 krooni. Kohale tulnud kiirabibrigaad vaatas ta üle, puhastas haavu ja lubas koju. Hiljem helistas talle koju arst, kes teatas, et röövlid on kinni peetud. Politseijaoskonnas ülekuulamisel avastas, et tema rahakott on samuti kahjustatud. Rahakotil väärtus puudub. (kd I t/l 3-5) 02.08.2010 koostatud KA läbivaatuse protokollist koos fototabeliga nähtub, et kannatanul oli peas kaks nahapinna vigastust (läbimõõtudega 1 cm ja 2cm), samuti vasakul kõrval olid kuivanud vere jäljed. (kd I t/l 6-9) 02.08.2010 koostatud kiirabikaardist nr B212 nähtuvalt 02.08.2010 kell 01:45 aadressil Narva mnt 20 tuvastati KA pealae pindmised vigastused. (t/l 10) 02.08.2010 koostatud isiku äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt kannatanu KA tundis ära fotol nr 1 oleva isiku, kes võttis temalt ära raha ja mobiiltelefoni. Tundis ta ära näokuju, vajunud põskede, nina ja pikkade juuste järgi. Fotol nr 1 esitatud isikuks oli K.R . (kd I t/l 13-15) 5 02.08.2010 koostatud isiku äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt kannatanu KA tundis ära fotol nr 2 oleva isiku, kes lõi teda pudeliga. Tundis ta ära näojoonte, näokuju ja juuste järgi. Fotol nr 2 esitatud isikuks oli G.H. (kd I t/l 16-18) 02.08.2010 koostatud kahtlustatava K.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt ta end kuriteos, milles teda kahtlustatakse süüdi ei tunnista. 02.08.2010 öösel kohtas noormeest, võib-olla nimega Igor. Jalutasid linna ja jõid õlut. Käisid kesklinnas ringi, kui neile vastu tuli noormees. Igor ütles noormehele midagi, aga ta rääkis vene keeles, selle pärast ta ei saanud aru. K.R ei rääkinud noormehega üldse. Äkki Igor ründas seda noormeest, ta lõi noormehele mitu korda rusikaga näkku. Tema oli neist paari meetri kaugel, K.R oli liiga purjus, et pidi äärepealt auto alla jääma. Ta ei peksnud kannatanut üldse. Ta nägi, et Igor lõi kannatanut ühe korra pudeliga vastu pead, pudel läks puruks. Pärast seda Igor veel lõi kannatanut rusikaga. K.R oli nii purjus, et ei näinud seda, kuidas Igor võttis kannatanult mobiiltelefoni. Pärast Igor näitas talle mobiiltelefoni. Igor näitas talle sularaha, mis oli tema käes. Läksid mingisse restorani, aga ta ei mäleta restorani nime. Ta ei mäleta mis olukorras oli kannatanu, kui nad lahkusid. Restorani terrassil politsei pidas neid kinni. Nad ei öelnud neile midagi, mille pärast nad pidasid neid kinni. Rohkem ei mäleta midagi. Tahab lisada, et Soomes ta on ametlikult töötu ja kodutu. (kd I t/l 25-27) 02.08.2010 koostatud kahtlustatava G.H ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta oma süüd täiel määral kahtlustuses märgitud kuriteo toimepanemises ja selgitab, et 02.08.2010 öösel läks mööda Ahtri tänavat koju, oli tugevasti purjus, tal oli kaasas veel kolm pudelit õlut. Talle tuli vastu mees, kes temaga kohakuti jõudes küsis temalt tikke. Pakkus talle õlut, nii nad tuttavaks saidki. Mees ütles, et tema ise on Indiast, aga elab Helsingis. Rääkisid inglise keeles. Kõndisid temaga natuke, istusid pingile, jõid õlut. Mees oli samuti tugevasti purjus. Ta rääkis, et tuli paar päeva tagasi Soomest Tallinnasse. Kui ta Tallinnasse kohale oli jõudnud, oli ta end väga täis joonud ning mingisugused inimesed olid temalt raha, telefoni ja dokumendid ära võtnud ning ta ei saa enam Soome tagasi minna. Läksid temaga õlut juues Narva maantee suunas. Kui nad Narva maanteele välja jõudsid, siis nägid noormeest, kellelt küsisid sigaretti. Tal ei olnud sigarette ning ta pakkus talle õlut. Algul lihtsalt seisid, ajasid juttu, noormees jõi nendega õlut. Ta ei oska seletada, mis temaga juhtus, sest tugeva joobe tõttu ei mäleta kuigi palju. Mäletab, et lõi noormeest rusikaga pea piirkonda ja surus ta vastu majaseina. Samal ajal tuli juurde soomlane, haaras noormehel kaelast kinni. Mäletab, et sel ajal võttis kotist tühja pudeli ja lõi noormehele vastu pead. Järgmisena mäletab, et noormees andis talle oma mobiiltelefoni ja raha. Mobiiltelefon oli №kia, raha oli umbes 30 krooni. Saanud telefoni ja raha, läks maja nurga taha, vaatas, mis seal edasi saab. Soomlane tuli tema juurde ning nad läksid koos temaga kohe ära. Läksid kesklinna, et telefon taksojuhtidele maha müüa. Ööklubi Venus juures nõustus üks taksojuht telefoni 200 krooni eest ära ostma. G.H ütles talle, et soomlane müüb oma telefoni 200 krooni eest maha, sest tal on kojuminekuks raha vaja. Selle raha andis ta soomlasele koduteele kaasa. Pärast seda astusid sisse baari, mis asub Venus klubiga samas hoones. Kutsusid soomlasele kiirabi, sest ta oli kusagil kätt vigastanud, ta ei tea, kus nimelt, baarmen helistas oma telefonilt. Baaris ostis soomlane omale vodkat ja džinni, aga talle õlut, mille eest maksis ta selle sama rahaga, mis nad telefoni müügist said. Pärast ostis endale veel õlut ning andis raha juurde sellest 30 kroonist, mille noormehelt ära võtnud oli. Tuli kiirabi, soomlase käsi seoti kinni. Kui kiirabi ära läks, jäid istuma terrassile, kust politsei neid kinni võttis. Kahetseb toimepandut siiralt. Ta pani selle kuriteo toime selleks, et aidata soomlasel koju sõita, sest tal ei olnud raha. Aga tema jõi selle raha maha. (kd I t/l 28-33) 17.10.2009 episoodis 30.11.2009 koostatud asitõendi täiendavast vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks sõiduauto BMW 520i, registreerimismärgiga xxx, mis oli paigutatud Rahumäe tee 6, Tallinnas, Lõuna Politseiosakonna territooriumil asuvasse piirdeaiaga parklasse. Auto seisis nelja ratta peal, vaatluse momendil olid sõiduki uksed kinni, kuid lukustamata. Juhiukse klaas puudus, ukseava oli kaetud kilega. Juhipoolse päikesesirmi tagant leiti täiendava vaatluse 6 käigus üles pooleks murtud 6 (kuus) saja kroonist rahakupüüri, millised pildistati ja võeti kaasa. (kd II t/l 23-25) 16.03.2010 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks sõiduauto BMW 520i, reg.nr xxx, juhipoolse päikesesirmi tagant leitud pooleks murtud kuus sajakroonist rahakupüüri. Eesti Panga rahakupüüride seerianumbrid on järgmised: DK994321, DJ765284, DG528196 (vt foto 1) ja BF469038, CU047740, DC104999 (vt foto 2). (kd II t/l 26-28) 12.05.2010 koostatud kahtlustatava G.H ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 17.10.2009 orienteeruvalt keskpäevast kuni kella 8 õhtul ta tõepoolest istus endise kaupluse Konsum juures sõiduautos BMW 520i registreerimismärgiga xxx, mis kuulub tema vennale DK. Temaga koos viibis selles sõiduauto AR, aga õhtu poole ühines nendega ka A . Mängisid poistega kaarte, poisid jõid õlut, aga tema muude asjaajamiste kõrvalt kauples marihuaanaga. Selle marihuaana müügiks sai paar päeva enne 17.10.2009, aga ta ei mäleta kellelt, kust kohast ja mis koguses ta seda sai. Sellel päeval 17.10.2009 tal oli kaasas umbes 10 polüetüleenkotikest marihuaanaga (peenestatud kuivatatud kanepiõisikutega, ). Marihuaana oli pakendatud 0,5 grammi kaupa eraldi kilekotikestesse. Ühe marihuaanaga kilekotikese hind oli 150 krooni. Kilekotikesed olid nelinurkse kujuga, kotikese mõõtmed orienteeruvalt 5x3 cm. Neid kilekotikesi marihuaanaga hoidis sõiduauto BMW 520i reg nr xxx juhiukse taskus. Ta ei mäleta, kui palju tal sel päeval 17.10.2009 kliente oli, aga mitte vähem kui kolm. Kes olid nende kolme kliendi hulgas ning kui palju kilekotikesi marihuaanaga nad temalt ostsid, seda ta ei mäleta. Kliendid helistasid talle telefoninumbrile 56300414, said teada, kus ta asub ning kas tal „kaupa" on, seejärel nad sõitsid kaupluse Konsum juurde. Kui kliendid sõitsid kaupluse juurde, siis ta võttis sõiduautost BMW 520i reg nr xxx „kauba" ning läks kliendi autosse, kus toimuski marihuaana ost-müük, tehingu lõppemisel pöördus tagasi oma sõiduautosse. Marihuaana müügist teenitud raha pani sõiduautos BMW 520i reg nr xxx juhi iste kohal asuva päikese(kaitse)sirmi taha. Mõned kliendid, tulles kaupluse Konsum juurde, istusid autosse (tema venna autosse) ning siis toimus tehing autos. Kui palju kilekotikesi marihuaanaga jäi sõiduauto BMW 520i reg nr xxx juhiistme taskusse kuni 17.10.2009 kella 20.00ni. st kuni neile toimepandud röövkallaletungi hetkeni, seda ta ei mäleta. Paaril korral on enda müüdavat marihuaanat ise ka proovinud. Tekkis lõdvestumise ja lõbususe tunne, mis kestis umbes 3 tundi, seejärel tekkis terav näljatunne ning väga tugev vajadus süüa. Välimuselt meenutas tema poolt müüdav marihuaana katkimurtud tumeroheliste kuulikeste peotäit. (t/l II 120-125) 29.03.2010 koostatud tunnistaja ATülekuulamisprotokolli kohaselt 17.10.2009 kella seitsme paiku õhutul läks ta baari Lime, mis asub Lasnamäe turul. Seal sai kokku sõprade RB ja KN. Baaris tarbisid alkoholi. Kuna varem on poistega vahest marihuaanat suitsetanud, siis tol õhtul, võtnud viina, tahtsid jälle suitsetada aga raha neil peaaegu polnud. Tema arust oli ainult Kirilill 100 krooni, kuid sellest oli vähe isegi poole grammi marihuaana ostmiseks, mis maksab „barõgadel" (edasimüüjatel) 150 krooni. Teadsid, et Dmitri ja tema vend Roman müüvad marihuaanat Laagna teel kaupluse Konsum juures, otsustasid poistega seal ära käia. Teadsid, et Dmitri ja tema vend Roman vähemalt 2009 suve algusest alates müüvad narkootikume oma sõiduautost BMW 520i, reg nr 49U MFX. Läksid samal õhtul kella kaheksa paiku kaupluse Konsum juurde ja leidsid selle auto pargituna kauplusest vasakul pool. Sõiduauto roolis oli Roman (G.H), peale teda oli sõiduautos veel kaks poissi. Sundisid kõiki kolme autost väljuma, pärast seda ajasid auto Koorti tänaval asuvasse hoovi, kus nad selle läbi otsisidki. Juhiukse taskust leidis Roman B viis väikest kilekotikesi marihuaanaga, igas kilekotikeses oli 0,5 grammi st kokku 2,5 grammi. Koguseid nad üle ei kaalunud. Silma järgi oli kotikestes tavaline kogus kanepit, kilekotikesed olid täidetud umbes veerandi mahu ulatuses. Kilekotikestes oli kuivatatud ja peenestatud kanep (kanepi lehed ja õisikud). Segu oli rohelist värvi. Võtnud sel õhtul sõiduautost ära viis kilekotti kanepiga läksid koos Roman B ja K N tagasi baari Lime, kus Roman jagas ära nende poolt kätte saadud marihuaana: kaks kilekotikest jättis endale, kaks andis tunnistajale ja ühe koti tarvitasid ära samal õhtul baaris. Võib kindlalt öelda, et sel õhtul suitsetatud kanepil oli tavaline efekt: umbes pooleteiseks tunniks tuju tõusis põhjuseta. Ülejäänud RB saadud kaks 7 kilekotti marihuaanat tarvitas tunnistaja ära hiljem, efekt oli samasugune nagu sellest marihuaanast, mida nad suitsetasid baaris. (kd II t/l 90-95) 29.03.2010 koostatud tunnistaja KN ülekuulamisprotokolli kohaselt G.H ta ametlikult ei tunne, perekonnanime sai teada alles kriminaalasja nr 09230117489 eeluurimise käigus. Tundis G.H ainult visuaalselt ja teab, et G.H juba aasta ringi tegeles narkootikumide müümisega. Võib seda väita, sest on ise selle aasta jooksul mitu korda ostnud marihuaanat temalt ja tema vennalt Dmitrilt. Teiste narkootikumide müümisest ei tea ta midagi. Teab, et müüsid nad kogu aeg marihuaanat oma sõiduautost BMW, reg nr xxx, musta värvi. See sõiduauto seisis pidevalt, kas Laagna teel kaupluse Konsum juures või tegutseva lasteaia territooriumil, mis asub Lindakivi keskuse hoone sissepääsu vastas. Seal narkootikumide müümine toimuski. 17.10.2009 õhtul läks tunnistaja koos naisega baari Lime, mis asub Pae tänaval. Seal sai ta kokku oma sõprade Roman B ja A T . Baaris tarbisid alkoholi, pärast mida otsustasid marihuaanat suitsetada. Tunnistajal oli kaasas 100 krooni, mida ta pakkus poistele kulutada marihuaana ostmiseks. Kuid lõpuks otsustasid, et need 100 krooni kulutavad viina peale, aga marihuaana võtavad lihtsalt ära barõgadelt (edasimüüjatelt). Helistasid telefoninumbrile, mida kasutasid nii G.H , kui ka tema vend Dmitri, selgitasid välja, et edasimüüjate sõiduauto seisab Konsumi kaupluse juures, mis tähendab, et kaup on neil olemas. Jõudnud kella seitsme-kaheksa ajal kaupluse juurde, leidsid sõiduauto BMW selle tavalisel kohal, kauplusest vasakul pool. Sõiduauto roolis oli Roman peale tema oli sõiduautos veel kaks poissi. Sundisid kõiki kolme autost väljuma pärast seda võtsid auto ära, ajasid selle ühe elamu hoovi Koorti tänaval, kus nad selle läbi otsisidki. Juhiukse taskust leidis Roman B mitu (vähemalt kaks) väikest ristkülikukujulist kilekotikesi marihuaanaga. Kilekotikeste suurus oli umbes 6 x 3 cm. Võtnud sõiduautost mõned asjad ära, läksid poistega tagasi baari Lime. Baaris jagasid Roman B ja A T sõiduautost leitud kilekotikesed marihuaanaga omavahel ära. Tunnistaja keeldus, sest pärast kogu seda lugu, kadus tal soov seda suitsetada. Poisid kosutasid marihuaanaga baaris kedagi, ise suitsetasid, aga pärast lahkusid baarist ja läksid koos Roman B viimase koju ja tunnistaja otsustas koos temaga suitsetada G.H sõiduautost saadud marihuaanat. Kilekotikeses oli kuivatatud ja peenestatud kanep, seejuures põhiliselt kanepi kuivatatud õisikud (rahvas nimetab neid kuivatatud õisikuid šiškadeks). Kilekotike oli täidetud umbes 1/3 ulatuses, st nagu tavaliselt. Romaniga suitsetasid neid šiškasid, efekt oli tavaline: närvipinge langes, hakkas põhjuseta lõbus. Marihuaana mõju kestis samuti nagu tavaliselt: tund - poolteist. Võtsid G.H sõiduautost ära vähemalt kaks kilekotikesi marihuaanaga, millest igaüks sisaldas vähemalt 0,5 grammi narkootikumi. (kd II t/l 96-101) 06.04.2010 koostatud tunnistaja Roman B ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta 17.10.2009 õhtul baaris Lime, mis asub Pae tänaval, sai kokku ATja K N . Tarbisid alkoholijooke, jutuajamise käigus tuli neile meelde narkootikumide müüja, kelle teenuseid nad aeg-ajalt kasutasid. Täpsemalt, oli narkootikumide müüjateks kaks venda: Dima sõiduauto BMW, reg nr xxx, omanik, ja tema vend – G.H (G.H eesja perekonnanime sai teada tunnistaja kriminaalasja eeluurimise käigus, mis oli alustatud tema, st G.H, röövimise fakti kohta.) Otsustasid karistada neid selle eest, et nad lasteaedade juures narkootikume müüvad ja samas otsustasid ära võtta neilt marihuaana, mida nad müüsidki. Võtnud vastu sellise otsuse, helistasid nendele narkootikumide edasimüüjatele, veendusid, et kauba müümine toimub, nagu tavaliselt sõiduautost ja see auto seisab kaupluse Konsum juures Laagna tee piirkonnas vist Virbi tänaval. Jõudnud kolmekesi kaupluse Konsum juurde, leidsid sõiduauto BMW, reg nr xxx, mis oli pargitud kauplusest vasakul pool. Sõiduautos istus kolm inimest, roolis oli G.H . Sundisid kõiki kolme autost väljuma, istusid nende kohtadele ja sõitsid kaupluse juurest ära. Ajasid sõiduauto ühe elamu juurde, mis asub Lindakivi keskuse taga, seal otsisid selle läbi. Narkootikumid leidis tunnistaja sõiduauto juhiukse taskust (5 kilekotikest „šiškadega“ e kanepi õisikuid). Kilekotikesed olid mõõtmetega umbes 6 x 3 cm. Iga kilekotike oli täidetud poole mahu ulatuses kuivatatud kanepi õisikutega (kuid mitte nii ära kuivatatud, et pudeneksid tolmuks, vaid nagu hein, näiteks). Tunnistaja on täiesti kindel, et kilekotikestes olid „šiškad", kuna on neid korduvalt ostnud erinevatelt müüjatelt ja selle pärast teab hästi, kuidas need välja näevad. Võtnud sõiduautost kilekotikesed marihuaanaga ära, tulid poistega tagasi baari Lime. Seal 8 tegi ma poistele ettepaneku kätte saadud marihuaana omavahel ära jagada, kuid K keedus jagamises osalemast. Siis andis ta kaks kilekotikest marihuaanaga A T , ühe andis tuttavatele poistele baaris, et nad suitsetaks, aga kaks kilekotikest jättis endale, nendest poolteist jagas samuti baaris laiali. Lõpuks jäi tal alles ainult pool kilekotti marihuaanat, mille ta koos K N samal õhtul ära tarvitas oma kodus pärast lahkumist baarist Lime. Suitsetanud seda narkootikumi, tundis ta end samamoodi, nagu tavaliselt marihuaana suitsetamisel: hakkas lõbus, kerge, see kestis umbes tund - poolteist. Selle pärast pole tunnistajal mingit kahtlust, et 17.10.2009 õhtul sõiduauto BMW, reg nr xxx, juhiukse taskust ta leidis ja võttis ära viis kilekotikest marihuaanaga (igasse kilekotikesse, nagu ta teab, pakendatakse 0,5 grammi marihuaanat). (kd II t/l 102-108) 20.04.2010 koostatud tunnistaja A D ülekuulamisprotokolli kohaselt 17.10.2009 päeva jooksul helistasid sõbra A R üksteisele mitu korda, otsustasid õhtupoole kokku saada. A pidi tulema koos nende ühise tuttava G.H-ga viimase sõiduautoga BMW 520i, musta värvi, kaupluse Konsum juurde, mis asub Virbi tänaval. Olid Alekseiga ka varem aega veetnud Romani sõiduautos, täpsemalt, tema venna Dmitri sõiduautos. See sõiduauto seisis kaupluse Konsum juures peaaegu iga päev. Viibides selles sõiduautos, istus alati sõiduauto tagumisele istmele, sest kaassõitja esiistmel istus tavaliselt A R , aga sõiduauto roolis oli G.H . Lisaks sellele. et lihtsalt veetsid üksteise seltskonnas aega, müüs Roman samal ajal „Šiškasid" (peenestatud kuivatatud kanepit). On ise ka kunagi tema kaupa proovinud, kolmekesi suitsetasid ära sigareti. Ainult tunnistaja tuju selline sigarett ei tõstnud, lihtsalt tekkis mingi nüristumise seisund, mis kestis umbes tund aega, aga poistele mõjus see selliselt, et nad hakkasid naerma mistahes põhjusel, ajendiks võis olla mistahes pisiasi. „Käbid" olid Romanil pakendatud läbipaistvatesse ristkülikukujulistesse kilekotikestesse mõõtudega umbes 6 x 3 cm. Iga kilekotike oli täidetud „käbidega" umbes poole mahu ulatuses või vähem. Ühe kilekotikese sisu kaalub 0,5 grammi, aga ühe kilekotikese hind oli 150 krooni. Mitte millegi muuga peale „käbide" Roman tema juuresolekul ei kaubelnud. Nii palju, kui tunnistaja teab, hakkas ta „käbidega" kauplema alates 2009 veebruarikuust. See juhtus selle pärast, et ta oli töötu, aga elatist oli vaja teenida. Kes tarnis Romanile narkootikume, tunnistaja ei tea. Klientuur oli Romanil küllaltki püsiv, alaliste klientide numbrid olid salvestatud Romani mobiiltelefoni. Seejuurest klientide numbrid polnud tähistatud mitte inimeste nimedega, vaid kahe-kolme tähega. Tavaliselt toimus narkootikumide ost-müük otse Romani sõiduautos, kuid vahest ta väljus sõiduautost ja läks kliendiga eemale. Reeglina helistas klient ette Romani telefoninumbrile ja küsis kus Roman sel hetkel seisab ning kas „kaupa" on. Pärast telefonikõnet klient sõitis või tuli jalgsi kohale ja ostis Romanilt „käbisid". 17.10.2009 tuli ta Romani sõiduautosse õhtul umbes kella kuue ajal. Sõiduautos oli sel hetkel Roman ise ja A R . Nagu tavaliselt, istus sõiduautosse tagumisele istmele A taha. Röövkallaletung neile oli sel õhtul toime pandud umbes kella 20 paiku. Selle kahe tunni jooksul, mis ta sel õhtul istus sõiduautos, külastas G.H umbes 10 klienti. See tähendab, et kõned tulid neilt üksteise järel iga väikese ajavahemiku tagant. Pärast igat kõnet sõitis kohale või tuli jalgsi klient. Klientidest suurema osa juurde läks Roman ise välja, võtnud eelnevalt juhiukse taskust kilekotikesed „käbidega", läks kliendi sõiduauto juurde, viibis seal umbes viis minutit, aga pärast tuli nende juurde sõiduautosse tagasi. Narkootikumide müügist saadud raha jättis ta enda juurde, tunnistaja nähes ei pannud ta seda kuhugi. Kuid umbes kolm klienti selle kahe tunni jooksul istusid Romani sõiduautosse ja ostsid „käbisid" tunnistaja ja A nähes. Roman näitas klientidele mitut kilekotikest korraga, et klient saaks ise valida. Klient valis kilekoti, ülejäänud koos rahaga tagastas Romanile. Oma sõiduautos klientidelt saadud raha pani Roman juhi sirmi taha. Autos müüs Roman kuskil 1,5 gr aga võib-olla ka rohkem. Tunnistaja ei tea, kas sõiduautos oli veel „käbisid“, kui neile kallale tungiti. Enne kui nad Romani sõidukiga ära sõitsid, küsisid Romanil, et kus on kaup ja raha. Roman vastas neile, et kõik on autos.(kd II t/l 109-114) 20.04.2010 koostatud tunnistaja A R ülekuulamisprotokolli kohaselt G.H tunneb ta paar aastat. On sõbrad, kokku saavad tihti. Kuni 17.10.2009 kohtusid Romaniga praktiliselt iga päev, tihti istusid temaga tema sõiduautos BMW 520i, musta värvi, kaupluse Konsum juures Virbi tänaval. Istudes autos, kuulasid muusikat, mängisid kaarte, jõid õlut. Vahest ühines nendega A D . 17.10.2009 seisuga ta teadis, et juba aasta aega või veidi vähem 9 müüb Roman marihuaanat. Kelle käest sai Roman müümiseks marihuaanat, seda ta ei tea. Marihuaanat müüs ta otse sõiduautost, täpsemalt, Dmitri sõiduautost. Marihuaana oli tal pakendatud ristkülikukujulistesse kilekotikestesse, mis olid umbes tikutoosi suurused. Igas kilekotikeses oli 0,5 grammi kuivatatud kanepit rohekate tükikeste näol. See kuivatatud mass võttis umbes 1/3 kilekoti ruumalast. Iga kanepikilekotikese hind oli 150 krooni. Tavaliselt kliendid helistasid Romanile, küsisid, kas „kaup" on olemas, jaatava vastuse korral küsisid, kus on Romani sõiduauto, pärast mida sõitsid või tulid kohale „kaubale“ järele. Kui klient oli sõiduautoga, siis Roman võttis oma sõiduauto juhiukse taskust kilekotikesed marihuaanaga ja läks kliendi auto juurde, istus autosse, aga paari minuti pärast väljus sellest ning tuli oma sõiduautosse tagasi. Klient sõitis ära. Aga kui klient tuli jalgsi, siis kas Roman läks tema juurde välja või klient istus Romani sõiduauto tagumisele istmele, Roman andis talle mitu kilekotikest marihuaanaga ja klient võis nende seast valida kilekotikese, mis talle meeldis. Valinud kauba välja, tasus klient raha ja väljus sõiduautost. Marihuaana müümisest saadud raha pani Roman endale taskusse või sirmi taha sõiduauto rooli kohal. Sõiduautost koju ära minnes, võttis Roman kaasa raha, mis tal sirmi taha kogunenud oli. Erinevatel päevadel oli Romani sõiduauto külastatavus erinev: mõnel päeval võis Romani külastada umbes 20 klienti, aga teisel päeval - vaid paar inimest. Kuna 17.10.2009 sai tunnistaja nende suhtes toimepandud röövkallaletungi käigus tõsise peatrauma, siis ei suuda ta meenutada, kui palju kliente külastas Romani 17.10.2009 selle aja jooksul, mis eelnes röövimisele. Tal on meeles, et tol päeval istusid Romaniga sõiduautos umbes keskpäevast alates, aga juba õhtupoolikul ühines nendega A D . Nagu tal meeles on, enne A i kohale jõudmist, st selle aja jooksul, kui nad Romaniga istusid sõiduautos kahekesi, külastas Romani umbes viis klienti, aga mis oli juba õhtupoolikul enne röövimise aega, seda ta ei mäleta. Nendest viiest kliendist istus keegi Romani sõiduautosse, aga kellegi juurde autosse istus Roman. Üks klient käis sel päeval kaks korda. Ta ei oska isegi umbes öelda, millise summa eest Roman tol päeval „kaupa" maha müüs, samuti ta ei tea, kas autosse jäi „kaupa" röövimise hetkel. Tal on meeles, et järgmisel päeval pärast röövimist Roman mainis, et sõiduautosse jäi raha 1,5 tuhat krooni või „kaupa" selle summa väärtuses, või ühte ja teist. Ise on ta samuti Romani „kaupa" proovinud: vahest suitsetas tema poolt müüdavat marihuaanat. Efekt oli alati üks: nalja hakkas tegema, lõbus oli ja see efekt püsis umbes tunni aja jooksul. (kd II t/l 115-119) Teatisest kahtlustatava K.R-i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (kd I t/l 63) Teatisest kahtlustatava G.H päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (kd I t/l 64) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavate G.H ja K.R-i ütlusi, kannatanu KAütlusi, tunnistajate A T , K N , R B , A D i ja A R ütlusi, isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga, asitõendite vaatlusprotokolle, äratundmiseks esitamise protokolli, kiirabikaarti nr B212, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.H ja K.R-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena vägivallaga selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja relvana kasutatava muu esemega. G.H on oma süüd tunnistanud, K.R oma süüd ei tunnistanud. Samas nähtub kannatanu ütlustest, millised üldjoontes riimuvad G.H ütlustega, et G.H lõi kannatanut näkku ja pudelitega pähe, samal ajal K.R otsis kannatanut läbi ning kannatanu loovutas mobiiltelefoni ja raha. Sellisest käitumisest saab järeldada, et kannatanu ründamise eesmärgiks oli kannatanult vallasasjade äravõtmine, milliste üle valduse murdmiseks kasutati füüsilist vägivalda, pekstes kannatanut rusikaga näkku ja seejärel pudeliga pähe. Seega valduse murdmiseks tegutses aktiivselt G.H ja vägivalla tõttu vastupanu osutamise lõpetanud kannatanut otsis läbi K.R. Sellest saab järeldada, et süüdistatavad 10 tegutsesid kannatanult vallasasjade äravõtmisel kooskõlastatult, kusjuures K.R haaras kannatanul ka riietest, hoides kannatanut kinni, millest saab teha järelduse, et süüdistatavad tegutsesid kaastäideviijatena ja isikute grupis. Kohus leiab, et kuivõrd G.H lõi kannatanut ka kahe pudeliga pähe, siis kasutas ta pudeleid relvana kui relvana kasutatava muu eseme mõttes, süvendamaks kannatanus arusaama tema suhtes kasutatava vägivalla tõsidusest ja murdmaks valdust vallasasjade üle. Arvestades kannatanu suhtes kasutatud vägivalda, leiab kohus, et vägivald oli vallasasjade üle valduse murdmise vahendiks. Arvestades eeltoodud motiive leiab kohus, et süüdistatavate käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 7 ja 8 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.H käitumine kvalifitseeritud ka KarS § 183 lg 1 järgi narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisena. Süüdistuse kohaselt G.H 17.10.2009 ajavahemikul kella 12:00 kuni 20:00 Tallinnas Virbi 12 asuva Konsumi kaupluse parklas sõiduautos BMW reg nr-ga xxx vähemalt kolmel korral müüs eeluurimisel tuvastamata isikutele 0,5-1 grammi kaupa, s.o väikestes kogustes, narkootilist ainet marihuaana, pärast mida jäi G.H ebaseaduslikku valdusesse edasiandmise eesmärgil 2,5 grammi marihuaanat, mis temalt seejärel ära võeti. Kriminaalasjas üle kuulatud süüdistatava ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatav omandas tuvastamata isikult tuvastamata koguses narkootilist ainet ning müüs seda tunnistajate juuresolekul tuvastamata jäänud isikutele ning valdas allesjäänud narkootilist ainet, mis temalt tunnistajate ütluste kohaselt vägivaldselt ära ja kolmandate isikute poolt ära tarvitati. Kriminaalasjas on narkootilise aine olemasolu tõendatud vaid süüdistatava ja tunnistajate ütlustega. Samas nähtub süüdistatava ütlustest, et tema eesmärgiks oli omandada narkootilist ainet ja seda edasi müüa, edasiandmise juures viibinud tunnistajad A.R ja A.D teadsid, et süüdistatav annab edasi just narkootilist ainet ning need isikud, kes süüdistatavalt aine ära võtsid, so K.N , R.B ja A.T teadsid, et võtavad ära just nimelt narkootilise aine ja ka tarvitasid seda, veendudes selles, et äravõetud aine oli narkootiline aine. Seejuures ei esitanud ka ükski isik, kellele süüdistatav oli oma teada müünud kanepit, mingit pretensiooni selle kohta, et neile oleks müüdud midagi muud. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatav omandas, valdas ja andis edasi just nimelt kanepit, mis on narkootiline aine, mille käitlemine keelatud, välja arvatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud juhtudel, millega rikkus sama seaduse § 3 lg 1 sätestatud nõudeid. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies süüdistuse mahus ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 183 lg 1 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on KA esitanud tsiviilhagi 4830 krooni nõudes, milline sisaldab endas kannatanult röövitud mobiiltelefoni maksumust ja sularaha summat. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed röövisid G.H ja K.R . Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud rööviga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 4830 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule 11 süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses solidaarselt välja mõista G.H-lt ja K.R-ilt KA kasuks. G.H-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava kahetsust kohtueelsel menetlusel ei saa kohus võtta tõsiseltvõetavana, kuivõrd narkootilise aine edasiandmine kui niisugune on teadlik ja tahtlik tegevus teiste isikute tervise kahjustamisel, millega samaaegselt parandatakse oma majanduslikku olukorda. Varavastase süüteo toimepanemiseks oli aga väidetavalt kaastäideviijale rahaliste vahendite hankimine ärasõidu võimaldamiseks ning rahalised vahendid saadi kõrvalise isiku tervise ja vara arvelt. Seega ühele isikule suunatud heategu pandi toime teise isiku suhtes kuriteo toimepanemisega ning lõppkokkuvõttes kulutati saadud vara alkoholile. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud kahel korral. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli kannatanu suhtes põhiliseks vägivalla kasutajaks G.H, kes lõi kannatanut näkku ja pudelitega pähe, tekitades kannatanule tervisekahjustusi. Seega võrreldes kaastäideviija D.M.Holmateni süü ja teopanusega on süüdistatava G.H süü ja teopanus suurem ning kohus leiab, et see tingib ka mõistetava karistuse kohaldamise erinevuse süüdistatavate suhtes. Süüdistatavale G.H-le peab kohus võimalikuks mõista karistuse KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe röövimise toimepanemises, millega tekitati kannatanule kerged tervisekahjustused ja varalist kahju, mis ei olnud oluline. Süüdistatavale G.H-le KarS § 183 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Arvestades kriminaaltoimikust ilmnenud andmeid, mille kohaselt puudus süüdistataval sissetulek ning ta pani kuriteo toime selleks, et saada elamiseks elatusvahendeid, leiab kohus, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks, millele annab kinnitust ka hilisem varavastase kuriteo toimepanemine. Seetõttu leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse süüdistatavat väikeses koguses narkootilise aine edasiandmises vähemalt kolmele isikule ja edasiandmise eesmärgil 2,5 grammi narkootilise aine valdamises. Arvestades tuvastatud narkootilise aine koguseid ja süüdistusakti kohaselt tuvastatud isikute arvu, kellele süüdistatav narkootilist ainet edasi andis, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole väga suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav temale KarS § 183 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toime pannud enne Harju Maakohtu 13.01.2010 otsusega karistuse mõistmist. Kriminaalmenetluse ökonoomikat silmas pidades pidanuks nii käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olev ja KarS § 183 lg 1 järgi inkrimineeritud tegu ja Harju Maakohtu 13.01.2010 otsusega tuvastatud tegu olema menetletud ühes menetluses ja kuritegude kogumis pidanuks mõistetama ka üks liitkaristus kuritegude kogumis. Kuivõrd aga eelmise otsusega mõistetud karistus on suhteliselt tühine, leiab kohus, et Harju Maakohtu 13.01.2010 otsusega mõistetud kergema karistuse võib kaetuks lugeda süüdistatavale KarS § 183 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest mõistetava rangema karistusega KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätete alusel. Samas nähtub kriminaalasjast, et süüdistatavat süüdistatakse ka esimese astme varavastase kuriteo toimepanemises, mis oma liigilt ja ründe objektilt oluliselt erineb KarS § 183 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteost ja mis on toime pandud pärast eelmist kohtuotsust ja kohtu poolt määratud katseajal. Kuivõrd erinevad teod on toime pandud erineval ajal, erineva tahtluse ja eesmärgiga, leiab kohus, et kuritegude kogumis liitkaristuse mõistmisel tuleb erinevad karistused täies ulatuses liita, seda ka 12 olukorras, kus KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus sisaldab endas ka eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistust, milline tuleb nii või teisiti KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 sätteid kohaldades liita hiljem toime pandud kuriteo eest mõistetavale karistusele. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt kahel korral süüdi tunnistatud ning esimene kord vabastati süüdistatav karistusest ja tema suhtes kohaldati mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist. Sellele järgnevalt jäeti temale 13.01.2010 otsusega mõistetud lühiajaline karistus KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel kohaldamata ning uue ja seekord juba esimese astme kuriteo pani ta toime temale määratud katseajal vähem kui seitsme kuu möödudes eelmise otsuse kuulutamisest. Taolistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja ta käitub kriminaalhooldust takistavalt, mida ta on juba tõestanud ning seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. K.R ´ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatavat isikut, karistus kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata, kuid süüdistatav teatas kohtuistungil, et teda on 2009 aastal Soome Vabariigis karistatud röövimise toimepanemise eest vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata. Süüdistatavale KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kolm kuni viisteist aastat. Arvestades süüdistatava isikuandmeid, inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, so seda, et süüdistatava K.R-i süü ja teopanus on kaassüüdistatava G.H omast väiksem, samuti seda, et K.R ei kasutanud kannatanu suhtes olulist vägivalda ning hoidis kannatanut vaid kinni ja otsis äravõtmist väärt vallasasju, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistataval aga puuduvad Eesti Vabariigis alaline elukoht ja legaalne sissetulek ning arvestades kriminaaltoimikust ilmnevat süüdistatava eluviisi, siis ei ole tema suhtes võimalik kohaldada kriminaalhooldust, ja kohus leiab, et vaatamata sellele, et süüdistatavat ei ole varem Eesti Vabariigis kohtu poolt karistatud, ei saa kohus toimepandud kuriteo raskust ja ohtlikkust arvestades kohaldada süüdistatava suhtes ka KarS § 73 sätteid ning mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt leiti sõiduauto BMW520I registreerimismärgiga XXX salongist sularaha 600 krooni ulatuses. Kohtueelsel menetlusel üle kuulatud süüdistatava G.H ja tunnistajate A.D i ja A.R ütluste kohaselt oli tegemist marihuaana müügist saadud rahaga. Sellest teeb kohus järelduse, et tegemist on KarS § 183 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisest saadud rahaliste vahenditega ja kohus peab vajalikuks äravõetud sularaha kui tahtliku süüteoga saadud vara KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida ja anda riigi omandusse. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et sõiduauto BMW520I registreerimismärgiga XXX kuulub süüdistatava G.H vennale DK ning prokurör taotles selle sõiduki kui tahtliku kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist, kuivõrd kriminaaltoimiku andmetel tegelesid sellest sõidukist narkootilise aine müügiga nii G.H kui ka tema vend. Kohus asub seisukohale, et puudub seaduslik alus sõiduki kui tahtliku kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks. Olemasolevatel andmetel on sõiduki registreerimistunnistusele omanikuna märgitud DK (K ). Kriminaalasjas ei ole D.K kahtlustust esitatud ja tema süüdistuses ei ole kohtule saadetud süüdistusakti. Vastavalt KarS § 83 lg 1 sätetele võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Otsuse tegemise ajal kuulub sõiduk D.K , mitte G.H-le ja otsus tehakse G.H, mitte D.K süüdistuses. Seega ei saa kohus seda sõidukit konfiskeerida, kuivõrd kohus ei tee otsust sõiduki omaniku kohta. Asjaolu, et kriminaaltoimikus leiduvad andmed, mis annaks alust kahtlustada D.K KarS § 183 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, ei anna seaduslikku alust KarS § 83 lg 1 kohaldamiseks. Peale selle on vaidlusaluse sõiduki kohta keelumärked kolmes täitemenetluses, mida kohus ei 13 pea õigeks maha võtta, kuivõrd need keelumärke tegemise aluseks olevad täitemenetlused ei tulene käesolevast kriminaalasjast. Arvestades asjaolu, et sõiduki väljalaskeaasta on 1994, sõidukil on tuvastatud mitmed vigastused, sealhulgas puruks löödud küljeaken, siis on sõiduki kaubanduslik väärtus niivõrd väike, et tema realiseerimiseks tehtavad kulutused võivad osutuda suuremaks kui seda on sõiduki müügist saadav summa riigi omandisse. Seetõttu peab kohus vajalikuks välja anda sõiduki selle omanikule D.K . Märt Toming kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.