lg.2 p.7 järgi 4 aasta ja 2 kuulise vangistusega;
lg.2 p.7 järgi 8 (kaheksa) kuulise vangistusega.
lg.1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust, millest
lg.2 alusel kuulus kohesele ärakandmisele 1 aasta ja 2 kuud vangistust ning ülejäänud 3 aastase vangistuse kandmisest vabastati Aires Gerts tingimisi
Katseaja alguseks loeti 17.09.2008.
lg.1 sätete alusel kohustas kohus Aires Gertsi järgima kontrollnõudeid
lg.2 p.2 ja 8 alusel kohustati Aires Gerts katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis 30.09.2009 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande Aires Gertsile määratud katseaja pikendamiseks, kuna tema ei täida kohustust mitte tarvitada alkoholi.Viru Maakohtu 20.10.2009 määrusega pikendas kohus Aires Gertsile määratud katseaega kahe kuu võrra, so kuni 16.11.2010 26.10.2010 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule järjekordse erakorralise ettekande taotlusega katseaja pikendamiseks kahe kuu võrra, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
MS § 427 lg 1 sätestab, et
lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning esitatud asjaoludel saab käesoleval ajal katseaja pikendamist pidada piisavalt mõjusaks abinõuks süüdimõistetu mõjutamisel ja distsiplineerimisel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 427 ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.