Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 13.10.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-20823 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks S.K sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 23.02.2010 ja lõpp 18.05.2011 Jätta S.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus ja määrata tema poolt S.K-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. ettevalmistus 250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 100 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni). Välja mõista S.K-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) makstud tasu eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 07.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.K on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 23.02.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 2 kuud 25 päeva alates 23.02.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 12 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav õpib Viru Vanglas 8-ndas klassis ja alates aprillist 2010 teeb vanglas majandustöid koristajana. Kinnipeetavaga on läbi viidud sotsiaaltöötaja poolt individuaalvestlus väärtushinnangutest ja suhtumisest õigusrikkumisse. Kinnipeetava perekonnas on suhted toetavad, tehtud on konkreetsed plaanid, et kinnipeetav saaks omandada hariduse ja tema aeg oleks planeeritud seaduslikult. Probleemid on tutvusringkonnaga, kuna kinnipeetav on teiste poolt väga mõjutatav. Emaga suhtleb kinnipeetav kirja-, telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Täitise andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid üle 52 000 krooni. Kinnipeetaval puuduvad iseseisvad sissetulekuallikad ja majandusliku toimetuleku oskused. Kinnipeetaval on probleemid alkoholiga, mida ta tunnistab ka ise. Kinnipeetav viibib kinnipidamisasutuses teist korda. Kinnipeetaval on kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas elukoht ja perekonna toetus. Kinnipeetav on ka varasemalt olnud katseajal ning ta ei ole suutnud täita katseaja tingimusi ja on pannud katseajal toime uue kuriteo ning jätkanud rikkumiste toimepanemistega vanglas, vähendades seejuures oma teo tähendust ja näidates oma suhtumist ühiskonda. Kinnipeetavale on antud võimalusi, et õppida oma tehtud vigadest, kuid isik ei ole aru saanud talle mõistetud karistuse eesmärkidest ega teinud oma väärtushinnangutes vastavaid korrektuure. Kinnipeetaval on võimalus vanglas oma karistust kandes omandada põhiharidus ja läbida sotsiaalprogramm Sotsiaalsed oskused. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde, kus on piisavalt ruumi. Vabanemise korral kinnipeetaval töökoht puudub. Kinnipeetaval on plaanis koduõppel omandada põhiharidus. Peamiseks vabaduses kinnipeetava käitumist mõjutavaks teguriks on suhted vanade sõprade ja tuttavatega ja tema korduvate vangistuste jooksul omandatud tutvuste võimalik negatiivne mõju kinnipeetava mõtlemisele ja käitumisele. Negatiivseks asjaoluks on tööharjumuse puudumine ja püsimatus, mis raskendab töökohal püsimist ja tööturul konkurentsivõimelisena püsimist. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorite positiivsed asjaolud on järgmised: perekonna toetus, kindel elukoht ja hariduse omandamise jätkamine vanglas ning negatiivsed asjaolud: käitumiskontrolli nõuete varasem rikkumine, katseajal uue kuriteo toimepanemine, vangistuse ajal distsiplinaarrikkumiste toimepanemine, korduv karistatus, mõjutatavus ja kaasaminemine, kriminaalse taustaga tutvusringkond, suured rahalised nõuded, püsivate töökogemuste, -harjumuse ja iseseisva töötamise kogemuse puudumine, puudulik haridus, alkoholi tarvitamine. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav S.K taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, seletas, et on varasemalt kriminaalhooldusel viibinud, see ebaõnnestus ja ta pani uued kuriteod toime katseajal. Samuti seletas kinnipeetav, et peale aprillikuud 2010 on teda vanglas veel karistatud distsiplinaarkorras, karistuseks on määratud kartser. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud ja toetas kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Käesoleval ajal kannab vangistust kuritegude toimepanemise eest lehtival katseajal. Pärnu Maakohtu 27.02.2009 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega 1 aasta 1 kuu 17 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat. Uued kuriteod pani kinnipeetav toime juba juulis ja augustis
- Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasemast karistusest ja tema suhtes väljendatud usaldusest tingimisi karistuse näol ei ole kinnipeetav enda jaoks teinud mingeid järeldusi. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 12 distsiplinaarkaristust, kõik karistused on kehtivad. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale viimane distsiplinaarkaristus määratud 26.04.2010, kinnipeetava enda seletustest vastuseks kaitsja küsimusele maakohtu istungil nähtub, et peale aprilli on teda distsiplinaarkorras veel karistatud ja karistuseks määratud kartser. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde 2-toalisesse üürikorterisse, garanteeritud töökoht ja seega ka legaalne sissetulek vabanemise korral kinnipeetaval puudub. Nagu nähtub kinnipeetava seletusest maakohtu istungil, soovib ta jätkata eelkõige hariduse omandamist. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et ema plaanide kohaselt jääks kinnipeetav koduõppele. 3 Maakohus leiab, et sellise elukorralduse juures on oht uute kuritegude toimepanemiseks kinnipeetava poolt suur. Nagu nähtub asja materjalidest, on kinnipeetavat mõlemal korral karistatud kriminaalkorras muuhulgas varguste toimepanemise eest. Seega, omamata legaalset sissetulekut ja omades palju vaba a ega, on risk, et materiaalsete vajaduste rahuldamiseks paneb kinnipeetav toime uue kuriteo. Vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega. Käesoleval ajal puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav seekord saab nende nõuete täitmisega hakkama ja läbib katseaja probleemideta. Lisaks sellele leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ühiskonna ja ka üksikisikute heaolu oleks endiselt ohustatud ja uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt kõrge. Isik, kes paneb korduvalt toime kuritegusid ning sooritab neid ka katseajal ja ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi vangistuses, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Vastavalt kinnipeetavale kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt on õigusabi tasu suuruseks 652,80 krooni. Maakohus peab nimetatud summat põhjendatuks ja leiab, et s ee summa kuulub riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 30.10.2010 №oremreferent Liivi Õun 4 5