1-08-12755/39

Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 01.11.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-12755 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks D.G sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt venelane, elukoht puudub, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 17.04.2008 ja lõpp 17.08.2011 Jätta D.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI taotlus ja määrata tema poolt D.G-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. kohtuistungiks ettevalmistamine 250 krooni, kohtistungil osalemine 250 krooni, käibemaks 100 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni). Välja mõista D.G-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.G on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.06.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 4 kuud alates 17.04.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 13 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetavale pakuti Viru Vanglas tööd vangla majandustöödel, kuid ta keeldus. Kinnipeetaval puudub põhiharidus ja eriala, samuti puuduvad töökogemused ja -oskused. Kinnipeetav jätkas alguses õpinguid Viru Vanglas, kuid seoses tunnikorra pideva rikkumise ning õppetöö mittetegemisega vabastati õppetööst. Vanglas viibimise ajal toetab kinnipeetavat rahaliselt ema, tasumata võlanõudeid on umbes 15 000 krooni. Kinnipeetav on alates 9-ndast eluaastast elanud lastekodus. Vangistuse ajal suhtleb ema ja vanaemaga telefoni, kirjade ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Kinnipeetava üks vendadest vabanes 2008 Viru Vanglast, teine vend viibib vanglas välismaal. Kinnipeetava tutvusringkonnas on palju tuttavaid kriminaalse taustaga ja narkomaane. Kinnipeetav on pikka aega tarvitanud narkootikume, põhiliselt amfetamiini, kuid ka fentanüüli. Kinnipeetav on emotsionaalselt ebastabiilne, teatavate kohanemisraskustega, arendamist vajavad suhtlemis- ja analüüsioskus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 1 aasta jooksul on 24%, 2 aasta jooksul 40%. Viru Vangla leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur ja kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral elukoht, isikut tõendav dokument ning tema sotsiaalne võrgustik on nõrk. Varasemal kriminaalhooldusel ei täitnud kinnipeetav kohtuotsust ja kriminaalhoolduse eesmärke ei olnud võimalik teostada. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele, kuna KarS §76 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Kuigi kinnipeetava vanaema on nõustunud kinnipeetava enda juurde elama võtma, ei ole selles korteris kolmandale isikule magamiskohta. Tegemist on väikese toaga sotsiaalmajas, kus elavad kinnipeetava vanaema koos abikaasaga, kaks koera ja kass. Elukohakontrolli ajal oli tuba koristamata, laual ja kraanikausis mustad nõud. Tuba on ülerahvastatud. Samuti peab kinnipeetaval seal majas elamiseks olema luba. PõhjaTallinna sotsiaalhoolekande spetsialist kinnitas, et kinnipeetav on alates 2007 korteri järjekorras, kuid praegu saavad korteri need, kes panid ennast järjekorda
2. Maakohtu istung Kinnipeetav D.G taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest, kinnitas, et asub elama ema juurde, kuid seda elamispinda ei ole kriminaalhooldusametnik kontrollinud. Samuti kinnitas kinnipeetav, et käesoleval ajal puudub tal kehtiv isikut tõendav dokument. 2 Prokuröri abi Kristiina Erte leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole tingimused täidetud ja seega vabastamine ei ole põhjendatud. Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov märkis maakohtu istungil, et tuleks uskuda kinnipeetava poolt väljendatut ema juurde elama asumise kohta. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Uue, I astme kuriteo, mille eest kannab karistust käesoleval ajal, pani kinnipeetav toime kehtival katseajal. Varasemalt on kinnipeetav kriminaalhooldusel olnud, kuid see ebaõnnestus, kuna ta pani toime uue kuriteo. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetavale määratud 13 distsiplinaarkaristust, neist 9 korral on karistuseks määratud kartser, mis näitab süütegude tõsidust. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides. Tema puhul oli juba üles näidatud usaldust ja talle määratud kriminaalhooldus, kuid seda usaldust ei suutnud kinnipeetav õigustada. Maakohtul puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt ning täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja katseajal mitte toime panna uusi kuritegusid. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll maakohtu istungil, et ta läheb vabanemise korral elama ema juurde, kuid nimetatud elamispind ei ole kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud ja teada ei ole, kas ema on nõus kinnipeetava sellele elamispinnale elama asumisega. Samuti ei ole teada sealsed elamistingimused ja -võimalused. Kinnipeetava elama asumist vanaema juurde ei pea kriminaalhooldusametnik ja maakohus võimalikuks. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetav on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset ja eriala puudumist, ei pea maakohus reaalseks, et tänapäevases situatsioonis tööjõuturul on antud kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökoht. 3 Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal ei ole seaduse kohaselt võimalik. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 652,80 krooni. Maakohus peab nimetatud summat põhjendatuks ja leiab, et see summa kuulub riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 4