4-09-27811/10

4-09-27811 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2010.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-27811 Kohtunik Galina Jasnjuk Menetlusalune isik/kaebuse N.V /isikukood XXX, elukoht XXX esitaja Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuur, Narva politseiosakond /asukoht: Vabaduse 5, 20303Narva, e-post: ida.narva-pj@politsei.ee/ Väärteoasi N.V kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi 16.11.2009.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,09,
2. Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §120 , § 132 p1 ja § 135 lg 2 Jätta N.V kaebus rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi 16.11.2009.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 19 2330,09,014227 N.V karistamisest Liiklusseaduse § 74 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 (üheksa tuhat) krooni, muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna konstaabel Julia Essaulova koostas 17.10.2009.a N.V-le väärteoprotokolli (AB 1145786) selle eest et ta samal päeval kell 01.45 juhtis mootorsõidukit Nissan reg. märgiga 531 TEM seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,75 ± 0,05 mg/l, lõpptulem 0,70 mg/l. Nimetatud tegevusega rikkus N.V 1 4-09-27811 LS § 20 lg 4 ja LE § 76 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1 järgi. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov karistas N.V väärteoasjas nr 2330,09,014227 16.11.2009.a tehtud otsusega rahatrahviga 150 trahviühiku 19 ulatuses, so. 9000 krooni LS § 74 lg 2 järgi. Viru Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja N.V kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja leiab et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusnorme, kuna väärteoprotokoll on kohtuvälise menetleja poolt üle kirjutatud, mis rikub menetlusaluse isiku kaitseõigust (menetlusalusele isikule teatavaks tehtud väärteoprotokollis on väärtegu kvalifitseeritud LS § 7419 lg 1 järgi, kohtuvälise menetleja poolt 19 ülekirjutatud väärteoprotokollis ja otsuses LS § 74 lg 2 järgi). Väärteoprotokollis märgitud 19 teokirjeldus ja süüteo kvalifikatsioon LS § 74 lg 1 järgi on teineteist välistavad, kohtuvälise menetleja poolt on kvalifikatsiooni ebaseaduslikult parandatud ning menetlusalusele isikule seda saadetud ei ole. Kohtuväline menetleja on teadlikult väljunud väärteoprotokolli piiridest. Kaebuse esitaja arvates on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud ka tõendite kogumise korda, kuna konstaabel Julia Essaulova on samal ajal üle kuulanud kahte isikut. Tunnistaja ülekuulamise protokoll ei ole koostatud Julia Essaulova poolt, ehkki see on tema poolt allkirjastatud. Väärteoprotokolli põhiosa ja ka otsus ei vasta V™S § 69 lg 2 p 1 nõuetele, kuna Narva linnas ei ole olemas maja aadressiga Kangelaste 2a. Ei saa panna toime väärtegu kohas, mida ei eksisteeri. Kohus saatis Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnale kaebuse ärakirja. Ida Prefektuuri vastuse kohaselt nõustub viimane kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu järeldused: Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et N.V tegevusele on antud õige hinnang ja tema poolt LS § 19 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses juhul, kui kaebuse koopia on saadetud kohtumenetluse teisele poolele, selgitatud tema seisukoht kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Pooled on teatanud et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 4, 24). Isik ei vaidlusta alkoholi piirmäära ületamist ega selle astet, kuid leiab et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusõigust (V™S §-d 150 lg 1 p 8, 150 lg 2) ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: 2 4-09-27811 - väärteoprotokolli (tl 13), mille kohaselt juhtis N.V 17.10.2009 kell 01.45 Kangelaste 2a juures Narvas mootorsõidukit Nissan, reg. märgiga XXX TEM, seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,75 ± 0,05 mg/l, lõpptulem 0,70 mg/l; - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 14), kontrolliti 17.10.2009 kell 01.45 N.V alkoholisisaldust väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga ALCOQUANT nr. A111236, indikaatorvahendi näit 0,70 mg/l; - alkoholimõõtmise test (tl 15); millest nähtub, et N.V joobeseisundi tuvastamiseks kasutati 17.10.2009 kell 02:02 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110EST (ARAF 0012), seadme lugem 0,75 mg/l, lainedmääramatus 0,05 mg/l ning lõpptulemus 0,70 mg/l; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 16), millest nähtuvalt kõrvaldati 17.10.2009 kell 01.45 N.V mootorsõiduki juhtimiselt seoses sellega, et on alust arvata, et isiku väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära, või et ta on joobeseisundis; - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 17), mille kohaselt sõitis menetlusalune isik 17.10.2009 kell 01.45 mööda Kangelaste tänavat maja nr. 2A juures, kus politsei palus läbida alkotesti ja test näitas 0,70 mg/l. Menetlusalune isik tarbis alkoholi 16.10.2009 umbes kell 22.0023.00, arvas et on kaine ja riikumisega on nõus; - tunnistaja V R ülekuulamise protokoll (tl 18), mille kohaselt oli tunnistaja 17.10.2009 koos Julia Essaulovaga autopatrullis. Kell 01.45 peatati sõiduauto Nissan reg. märgiga XXX TEM, mille roolis oli N.V. Kontrolli käigus selgus et juht on alkoholijoobes. Esmalt analüüsib kohus kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et väärteoprotokoll on kohtuvälise 19 menetleja poolt üle kirjutatud (kvalifikatsioon LS § 74 lg 1 on üle kirjutatud lg 2), mis rikub menetlusaluse isiku kaitseõigust. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu. Seetõttu ei täida väärteoprotokolli teokirjeldus tõenduslikku funktsiooni. Küll peab väärteoprotokolli pinnalt olema arusaadav, millise väärteo toimepanemist menetlusalusele isikule ette heidetakse, kuna sellega tagatakse V™S § 19 lg 1 p-s 1 nimetatud õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (RKKKo 3-1-1-73-08). 19 Kohus leiab, et ehkki väärteo kvalifikatsiooni LS § 74 lg 2 kandis kohtuvälise menetleja ametnik väärteoprotokolli ülekirjutusena, jättes paranduse õiendamata ning eelnevalt märgiti väärteoprotokolli menetlusaluse isiku väärteo kvalifikatsiooniks LS § 7419 lg 1, ei riku see isiku kaitseõigust ning isikule oli teada millise väärteo toimepanemises teda süüdistatakse (lubatud alkoholipiirmäära ületamine). Küsimus on pelgalt selles millises ulatuses kaebaja lubatud alkoholipiirmäära ületas. Alkoholimõõtmise testiga (tl 15) ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (tl 17) on tõendatud et kaebaja sai aru et ületas lubatud alkoholipiirmäära 0,70 mg/l. Sellega identne on ka väärteoprotokolli teokirjelduses sisalduv (tl 5), mis anti kaebuse esitajale kätte allkirja vastu. Kvalifikatsiooni ülekirjutamist kohtuvälise menetleja ametniku poolt ei saa pidada asjaoluks, millega oleks kaasnenud väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine kohtuvälises menetluses või väärteo tõendamatus. Eeltoodud põhjustel ei ole kohtuväline menetleja väljunud ka väärteo piiridest. Väärteomenetluses tehtud otsus ei sisalda väärteo selliseid faktilisi asjaolusid, millised väärteoprotokollis ei kajastu. Seega ei toimu ka kaebuses märgitud menetlusaluse isiku olukorra raskendamist. 3 4-09-27811 Järgmiseks märgib kohus, et ei pea menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks antud juhul seda, et väärteo toimepanemise kohaks on märgitud väärteoasjas maja Kangelaste 2a, mida kaebuse esitaja väitel Narva linnas olemas ei ole, kuna kaebuse esitaja on ka ise märkinud et sõitis mööda A Kangelaste tänavat ning ta peatati maja nr. 2 juures politsei poolt (tl 17, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll). Menetlusosalised on väärteo toimepanemise koha osas ühel meelel. Menetlusõiguse olulise rikkumisena ei saa käsitleda ka asjaolu, et menetlusaluse isiku ja tunnistaja V R ülekuulamise ajad teatud osas kattuvad. V™S § 31 lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 74 lg 4 kohaselt võib tunnistaja kirjutada ütlused ülekuulamisprotokolli omakäeliselt, mille kohta tehakse protokollis märge. Võrreldes eelkõige tunnistaja ülekuulamise protokolli (tl 18) käekirju saab teha järelduse et tunnistaja V R on oma ütlused kirjutanud ülekuulamisprotokolli omakäeliselt ning täitnud ka protokolli andmete osa, kuid protokoll on allkirjastatud Julia Essaulova poolt. Samas protokollis on küll märgitud menetleja ametniku nimeks V. Rehe ja tunnistaja nimeks J. Essaulova, kuid toimiku materjalide põhjal on tuvastatav et väärteomenetlust viis läbi kohtuvälise menetleja ametnik Julia Essaulova. Seega ei ole tõendite kogumise korda oluliselt rikutud ja tegemist ei ole lubamatu tõendiga. Kohus möönab et kohtuvälise menetleja ametniku poolt on väärteoasjas tehtud mitmeid vigu, mis on küll iseenesest ebaolulised. Kokkuvõttes leiab kohus et antud juhul ei saa sellised üksikud ja eraldivõetavad mitteolulised menetlusõiguse rikkumised kogumis olla hinnatud menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Rikkumiste iseloomu arvestades ei saa öelda et kohtuvälise menetleja ametnik oleks olnud nendest juba ette teadlik ja pannud sellised rikkumised toime tahtlikult. Pigem on tegemist hooletusvigadega. 19 Kohus uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab et N.V süü LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: alkoholimõõtmise test (tl 15), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 17), milles N.V on rikkumisega nõus ja seda oma allkirjaga kinnitanud, tunnistaja V R ülekuulamise protokoll (tl 18) ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 16). N.V on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud (lk 16). 7 Kuni 31.12.2009 kehtinud politseiseaduse (PolS) § 15 kohaselt võib politsei joobeseisundi kahtluse korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. PolS § 158 lg 1 kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga. N.V joovet on algselt kontrollitud 17.10.2009 kell 01.45 indikaatorvahendiga ALCOQUANT nr. A111236 (tl 14) ja 17.10.2009 kell 02.02 tõendusliku alkomeetriga (tl. 15), millega tuvastati ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,70 mg/l. Alates
3. juulist 2009 kehtima hakanud LS §-de 20 lg 3 ja 20 lg 31 järgi on alkoholijoobe olemasolu seotud konkreetse numbrilise näiduga. Seega saab isikut LS § 7419 lg 1 või lg 2 alusel karistada üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. 4 4-09-27811 Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega on väärteo kvalifikatsioon LS § 741 lg 2 järgi õige, sest menetlusalusel isikul tuvastati 17.10.2009 kell 02.02 ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,75 mg/l, lainedmääramatus 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,70 mg/l (tl 15). Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Olles teadlik eelnevast alkoholitarvitamisest oleks pidanud menetlusalune isik veenduma, et tal on lubatud mootorsõiduki juhtimine st. et ta ei juhi sõidukit seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik teo toime kergemeelusest. Õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Käesolev rikkumine on oma loomult enamohtlik väärteoliik, milline asjaolu on õigesti ka väärteootsuses märkimist leidnud. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud KarS § 56 lg 1 sätestatuga. Kaebuse esitajale väärteootsuses määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmine määr. Galina Jasnjuk Kohtunik 5