Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 26.11.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-4028 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave AR

§76lg.4 määrata P.O-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada P.O katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx-Virumaa - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada P.O katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2, 4 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata P.O kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada P.O karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.07.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §329 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega rahalise karistusega summas 9700 krooni. P.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.03.2008 otsusega KarS §424, §329 ja §215 lg.2 p.1 järgi ja karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega üldkasuliku tööga 1294 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 16.02.2010 määrusega rahuldati Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo avaldus ja asendati mõistetud rahaline karistus 194 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 9700 krooni vangistusega 64 päeva alates vanglasse saabumisest. Viru Maakohtu 16.02.2010 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametnik Elo Heinsaare erakorraline ettekanne ja P.O-le mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 4 kuud 25 päeva vangistust pöörati täitmisele peale eelmise määrusega mõistetud 64-päevase vangistuse ärakandmist. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistust kannab teist korda. Alates juulist 2010 töötab kinnipeetav vangla majandustöödel koristajana ja alates septembrist 2010 osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vangla andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid summas 19 214,55 krooni, vabanemisfondis on 300,80 krooni. Kinnipeetav omab isiklikku sissetulekut. Kinnipeetava suhted elukaaslasega on head ja toetavad. Peres kasvab 4 last ja kinnipeetav hoolib väga laste toimetulekust. Kinnipeetaval on probleemid ja 2 rahalised raskused tekkinud seoses alkoholi tarvitamisega. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel ja täitnud kontrollnõudeid, vanglas on ta olnud üldiselt aktsepteeritud käitumisega ja võimeline ühiskonnas toime tulema. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning olla tööga hõivatud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama sotsiaalelamispinnale 1-toalisesse korterisse, kus elavad kinnipeetava elukaaslane, nende 2 ühist last ja elukaaslase 2 last. Korter on ülerahvastatud, elamistingimused on kasinad. Elukaaslase sõnul on kinnipeetav enne vangistust töötanud mitteametlikult juhutöödel, elukaaslase enda sissetulekuteks on lastetoetus ja lapse puudetoetus. Kohtutäiturite andmetel on kinnipeetaval rahalisi kohustusi üle 100 000 krooni. Varasema kriminaalhoolduse toimikust nähtub, et kinnipeetav on naiivse ellusuhtumisega, heatahtlik ja usaldav. Kriminaalhooldusel olles pidas kinnipeetav kontrollnõuetest kinni, maksekohustustest tasus üle poole, kuid majanduslike raskuste tõttu ei suutnud kahjusid täiel määral hüvitada. Samuti hoidus kinnipeetav kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Maakohtu istung Kinnipeetav P.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et probleemid olid seoses alkoholi kuritarvitamisega. Vanglas läbis ta sotsiaalprogrammi Eluviistreening ning suudab edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Töökoht farmis on tal olemas, kuna ta töötas ka enne vangistust seal. Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistuses viibib teist korda. Vangistuse jooksul on talle määratud 1 distsiplinaarkaristus – noomitus – teise isiku telefonikaardi kasutamise eest. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 26.10.

1. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus on ilmselgelt selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 11 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid 3 õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 11 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Kuigi tegemist on sotsiaalelamispinnaga, mis on väike ja ülerahvastatud, leiab kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetaval on võimalus sinna elama asuda. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda tööle endisesse töökohta - farmi karjakuna. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et töötamise võimalus seal on tal olemas. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad elukaaslane, 2 ühist ja 2 elukaaslase last. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et lastega on kinnipeetaval tema elukaaslase sõnul läbisaamine hea ja suhted toetavad. Viru Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava puhul seotud eelkõige alkoholi kuritarvitamisega. Samas nähtub samadest materjalidest ka see, et kinnipeetav on sellest teadlik, mõistab alkoholi kahjulikkust ja on motiveeritud sellest loobuma. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Eluviistreening. Maakohus leiab, et uute kuritegude riski on võimalik alandada lisakohustuste panemisega kinnipeetavale katseajaks. Kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus ka Viru Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses toodud seisukohta vabastamisega nõustumise osas. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud 4 - elada alalises elukohas xxx ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud oma probleemide põhjusena alkoholi kuritarvitamist. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi kuritarvitamisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 07.12.2010 №oremreferent Liivi Õun 5