lg 1; §209 lg 1 ja §424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Anu Vilt Süüdistatav B.Z elukoht: xxxxx xxx.xx-xx xxxxx xxxx; ajutine viibimiskoht: xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxx-xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx; isikukood xxx; xx xxxxxxx Varem kohtulikult karistatud 5-l korral Kaitsja Vandeadvokaat Neeme Leok RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi mõista B.Z
lg 1 järgi mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes lõplikuks karistuseks B.Z-ile 10 (kümme) kuud vangistust.
lg.1 kohaselt jätta vangistus B.Z-i suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui B.Z 2 (kahe) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – xxxxx xxx.xx-xx xxxxx xxxx; ajutine viibimiskoht: xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxx-xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Määrata B.Z katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 2 p2 alusel kohustada B.Z käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – B.Z-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 kohaselt võtta B.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks ) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista B.Z-ilt kuriteoga tekitatud kahju summas kaks tuhat viissada (2 500) krooni A G kasuks. Välja mõista B.Z-ilt kuriteoga tekitatud kahju summas kolm tuhat
… selles, et tema, 06.10.2010.a kella 22.35 ajal xxxxx xxxxxx xxxxx xxx xx juhtis B.Z sõiduautot Mazda 626 riikliku reg nr xxx-xxx , kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,47 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,14 mg/l lugeda lõplikuks tulemiks 1,33 mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga Alcotest 7710 MK III EST ARAF-0020. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani B.Z toime
... selles, et tema, ajavahemikul 13.06.2006 kella 09.00-st kuni 14.06.2006 kella10.30-ni tungis aknaklaaside lõhkumise teel, valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxx elamusse, põhjustades lõhkumisega L. T. varalise kahju 3000 krooni. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega pani B.Z toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: A. G on esitanud tsiviilhagi 2500 krooni nõudes, L. T. esitatud tsiviilhagi (akende lõhkumisega tekitatud kahju) 3000 krooni nõudes. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr :
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, nõuab prokurör kohtus B.Z-ile karistuseks 6(kuus) kuud vangistust.
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.Z-ile 3 (kolm) kuud vangistust.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.Z-ile karistuseks 3(kolm) kuud vangistust.
S § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes lõplikuks karistuseks B.Z-ile 10 (kümme) kuud vangistust.
lg.1 kohaselt jätta B.Z-ile mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, määrates
lg.3 kohaselt katseajaks 2 (kaks) aastat.
lg.1 kohaselt allutada B.Z katseaja kestel käitumiskontrollile, kohustades teda täitma
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 alusel võtta B.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks, alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista B.Z-ilt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni. Menetluse käik : B.Z on end inkrimineeritavates kuritegudes täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav B.Z ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 02.detsembril 2010.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav B.Z kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS §1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohtu arvates on kannatanutele kahju tekkimine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Samuti on kohus seisukohal, et kogutud tõenditest saab järeldada, et kahju tekkimine on olnud otseses põhjuslikkus seoses süüdistatava tegevusega. Kusjuures süüdistatava tegevus kahju tekitamisel on õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku eriosa normi järgi, seega on süüdistatava tegevus olnud õigusvastane. Kohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et süüdistatav on kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppega eeltoodud asjaolud omaks võtnud. Vastavalt VÕS §1051 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Viidatud normist tuleneb, et kahju tekitaja süüd eeldatakse ja kahju tekitajal on võimalus vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui ta tõendab oma süü puudumist. Süüdistatav ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid tema süü kahju tekkimises. Seetõttu leiab kohus, et esinevad kõik VÕS §-s 1043 sätestatud vastutuse alused ja süüdistatav on kohustatud kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes kajastatud kahju kannatanutele hüvitama. Toodud põhjustel ja kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates peab kohus kokkuleppes kajastatud kannatanute tsiviilhagi nõudeid põhjendatuks ja tõendatuks. Seetõttu tuleb tsiviilhagid rahuldada kohtuotsuse resolutiivosas nimetatud ulatuses ja viisil. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.